Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Töö ja võimsus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Minu töö ja võimsus
Töö eesmärk: selgitada välja, kui palju energiat kulub horisontaalsel ja vertikaalsel liikumisel.
Töövahendid: stopper, joonlaud .
Töö käik: algul tuleb mõõta oma sammu kõrgus ja seejärel jalutada mööda koridori teatud kindel arv samme , samal ajal peab mõõtma ka aega. Hiljem tõuseme kindla arvu trepiastmeid mööda üles ning võtame aega. Enesele on võrdlemiseks kasulikum kui trepiastmete arv ja sammude arv horisontaali pidi liikudes on täpselt sama. Kõige lõpuks teisendame kaloriteks, kuna toiduainete etikettidel on E energiasisaldus kalorites, mitte W vattides.
Horisontaalne liikumine
h0 - kui kõrgele tõstate jalutades jalgu
t – aeg
m – Teie mass
g – raskuskiirendus
A – töö
N - võimsus
h0 = 0,08 m A = m ∙ g ∙ ho
t = 10 sek A = 68 ∙ 9,8 ∙ 0,08= 53,312 J
g = 9,8 m/s2 Akogu = n ∙ A
m = 68 kg Akogu = 53,312∙ 10 = 533,12 J
n = 10 sammu N = A / t
A = ? N = 533,12/ 10 = 53,312W
N = ? E = 533,12 / 4,2 = 127 cal
  • Vertikaalne liikumine


    h1 - trepiastme kõrgus (m)
    n1 - trepiastmete arv
    g - raskuskiirendus
    h1 = 0,4 m h = h1 ∙ n1
    n1 = 10 astet h = 0,4 ∙ 10 = 4 m
    t = 10 sek A = m ∙ g ∙ h
    g = 9,8 m/s2 Akogu = 68∙ 9,8 ∙ 4 = 2665,6 J
    A = ?
    N = ? N = Akogu / t
    h = ? N = 2665,6/ 10= 266,56W
    E = 2665,6/4,2 = 635cal
    Järeldus: horisontaalsel liikumisel kulus mul 127 cal ning vertikaalsel liikumisel 635 cal energiat.
    Lisa: horisontaalsel liikumisel kulutatud energia taastamiseks peaksin sööma 100 g jogurtit ning vertikaalsel liikumisel 400 g jogurtit
  • Töö ja võimsus #1 Töö ja võimsus #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Gerda Kannimäe Õppematerjali autor
    Kaks näidisülesannet koos joonistega inimese töö ja võimsuse kohta.
    Töö eesmärk: selgitada välja, kui palju energiat kulub horisontaalsel ja vertikaalsel liikumisel, vastavalt inimese kehakaalule ja sammu kõrgusele.

    Sarnased õppematerjalid

    Laboratoorne töö- Mehaaniline töö ja võimsus
    2
    doc

    Laboratoorne töö:" Mehaaniline töö ja võimsus"

    oopis teine: A = m g h , kus F = m g on raskusjõud ( g = 9,8 - raskuskiirendus). s2 Valem A = m g h ei ole midagi muut, kui potentsiaalne energia valem, e. A = E = m g h . See tähendab, et kogu kulutatav energia muutub tööks (töö tehakse energia arvelt) ning keha tõstetakse. Kuna me teame, et 1 cal = 4,2 J , siis saama leida ka, kui palju kalooriat kaotatakse keha tõstmisel. Samuti töö mõistega on seotud võimsuse mõiste (see on tehtud töö ajaühikus). Teates, kui palju aega kulutatakse keha tõstmisel, saama leida võimsuse ning määrata kõige võimsama A inimest klassis. N = , kus N - on võimsus, t - tõstmiseks kuuluv aeg t Töö käik. 1. Määrata erinevate kehade massid. Neid tuleb kaaluda. 2. Tõstke neid kehad põrandalt kuni oma õladeni. Mõõtke võimalikult täpselt tõusukõrguse. 3

    Füüsika
    DÜNAAMIKA
    37
    pdf

    DÜNAAMIKA

    KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

    Füüsika
    Füüsika ülesanded lahendustega
    4
    pdf

    Füüsika ülesanded lahendustega

    TÖÖ 1. Laps tõstab 200-grammise mänguasja 50 cm kõrgusele kiirendusega 5 m/s2. Kui palju ta teeb tööd? A = F s = m (a + g) h = 0,2 14,8 0,5 = 1,48 J 2. Maapinnal on 10 tellist. Iga tellise kõrgus on 65 mm ja mass 3.5 kg. Kui palju tööd tuleb teha, et paigutada need tellised ülestikku? A = (1 + 2 + 3 + 4 + 5 + 6 + 7 + 8 + 9) mgh = 100 J 3. Poiss veab kelku, rakendades nöörile jõudu 100 N. Nöör moodustab horisontaalpinnaga 30-kraadise nurga. Kui suure töö teeb poiss 50 m pikkusel teel? A = F S cos = 100 50 cos30º = 4,33 kJ 4. Poiss viskas 100-grammise massiga palli vertikaalselt üles ja püüdis viskekohal uuesti kinni. Pall lendas 5 m kõrgusele. Leida raskusjõu töö palli liikumisel üles, alla ja kogu liikumisaja vältel. 1) A = mgh = 0,1 5 9,8 = 4,9 J ja A2 = - A = - 4,9 J raskusjõud palliliikumisel alla 2) A = - mgh = - 4,9 J

    Füüsika
    DYNAAMIKA
    37
    pdf

    DYNAAMIKA

    KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale

    Kategoriseerimata
    Impulss-energia-töö
    28
    pdf

    Impulss, energia, töö

    mv 0,004 915 V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel

    Füüsika
    ENERGIA
    28
    pdf

    ENERGIA

    V= =( ) m = 0,8 m/s. M 4,5 Kuna relv ei liigu vabalt, vaid toetub vastu laskuri õlga, siis laskur tunneb seda relva tagasilöögina, sest laskuri õlg pidurdab relva liikumise. Antud juhul on tagasilöök suhteliselt väike, tugevamajõulistel relvadel (näiteks vintpüssidel) on tagasilöök suurem ja laskuri õlg liigub peale lasu sooritamist märgatavalt tagasi. Vastus: relva tagasilöögi kiirus peale lasu sooritamist on 0,8 m/s. 3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos α , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel

    Kategoriseerimata
    Mehhaaniline liikumine
    13
    doc

    Mehhaaniline liikumine

    suunalt vastupidised. Gravitatsiooniseadus ­ kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. m1 m2 F =G r2 Impulsi jäävuse seadus ­ kui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' Mehaaniline töö ­ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. A = Fs cos Võimsus ­ on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud tööga. A N= N = Fv t Mehaaniline energia ­ iseloomustab keha võimet teha tööd. mv 2 Ek = E p = mgh 2 Mehaanilise energija jäävuse seadus ­ kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastusus jõud, on keha mehaaniline koguenergia jääv. Ek + E p = const

    Füüsika
    Mehaanika
    11
    doc

    Mehaanika

    väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 7) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 8) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 9) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun