Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi
MUIE - - 4. NSM Loomulikus semantilises metakeeles võiks sõna NAER olla järgmine: X tunneb seda, juhul kui on toimunud palju head/X-le on öeldud palju häid sõnu. X on kuulnud kelleltki väga häid sõnu/on näinud midagi väga head/on mõelnud midagi väga head, on toimunud midagi väga head. Keegi või miski hea võib olla X-i lähedal. X-i kehal on kaua/hetkeks hea. Kellegi öeldud/tehtud sõnad ei ole võib-olla tõsi, aga teevad X-le head. 5. Homonüümia ja polüseemia Homonüümia: Kuigi sõnal NAER päris otsest homonüümi pole, võib tuletada NAER NAERMA NAERIS (naerma imperfekti vorm ja naeris ehk köögivili). Süstemaatiline polüseemia: Sõna NAER süstemaatiline polüseemia avaldub kõige paremini näites NAER PURSE, PAHVAK. Toodud suhe on põhjussuhe (võrreldav suhtega ESE aine, millest see koosneb: kivi, klaas, puu) objekti ehk naeru tekkimise viis, naeru sünd ehk teke.
kiiresti), - 2) verbi tähendust konkretiseerivad afiksaaladverbid e abimäärsõnad (nt üle lugema), - 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M. Hint "Häälikutest sõnadeni" 279-286 (esimeses trükis 216-223) 4) Semantika: leksikaalne ja grammatiline tähendus. Kollokatsioonid, tähendusvõrgustik Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 241-250 Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 255, 260-269 Leksikaalsed suhted Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi võtame aluseks järgmise kaksikjaotuse: 1) sama või lähedane tähendus - erinev vorm a) sünonüümid (nuga ja väits)
Eesti keele struktuuri arvestus Pülseemia-ühel sõnal mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust(mitmetähenduslikkus) Homonüümia-kahel keelemärgil samakõlalised tähistajad, erinev tähendus(samakõlalisus) Sünonüümia-ühel tähistataval mitu erinevat tähistajat, sama tähendus, erinevad vormid(samatähenduslikkus) Antonüümid-vastandid Paronüümid-kirjapilt sarnane, tähendus erinev (pärast-peale jne) Eesti tähestik on eesti keele ülesmärkimiseks kasutatavate tähtede komplekt. See põhineb ladina tähestikul, mis on kohandatud eesti keelele.Eesti tähestikus on 32 tähte:
Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasi andmiseks. Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud)]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal. ...
Ma arvan, et neist funktsioonidest on kõige vajalikum kommunikatsioon, ehk teiste inimestega suhtlemine, sest inimene on nö karjaloom ja vajab teiste inimeste seltskonda, nende suhtlemist, nendega asjadega üle arutlemist jne, ilma teiste inimestega suhtlemiseta poleks võimalik inimestel eksisteerida ja parem kui seda on võimalik teha rääkides, mitte füüsilisi vahendeid või füüsilist teguviisi selleks kasutades. 4) Selgita järgmiseid keelenähtuseid: homonüümia, polüseemia, sünonüümia, antonüümia. Too näiteid! Homonüümia- sama kirjapildiga, kuid erineva tähendusega sõnad: Palk(puu), palk(töötasu), tall(väike lammas), tall(hobuste kodu). Polüseemia- nähtus, kus ühele tähistajale vastab mitu tähistatavat. Nt klaas. Klaasist majas on laual klaas. Sünonüümia-samatähenduslikud sõnad, kuid erineva kirjapildiga. Nt: Kamp-jõuk, pood-kauplus jne.
Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred" Tema eeskujud: J.Liiv, G.Suits. 1965-loomingu loosung. Ilmar Laaban- Eesti sürrealismi isa. Ta kasutab keeleuuenduslikke võtteid ja võõrsõnu. Muutis luulet, tuues sinna sisse erootika, suguorganid. Luuletustes esines roppusi. Tema luule oli tihti rütmivaba, esines homonüümia. Tema luules oli surm unenäoline ja midagi ilusat. Kirjutas ka limerikke, häälutusi. Oskas palju keeli. , 1. luulekogu ,, Ankruketi lõpp on laulu algus" Olulisemad kujundid on meri, liiv, neitsi. Lemmiksõnad: looming, häving, armastus, surm. 2. luulekogu ,, Rroosi Selaviste" Eestis ilmus 1990. kogu ,,Oma luulet ja võõrast". Proosa vanad: Bernard Kangro- Kirjutas ühe õhtuga raamatu. Oma luules väljendab kodukohta ja ümbruskonna loodust
.......................................................................6 Lõppsilbi täishäälik..................................................................................................................6 Lõppsilbi sulghäälik................................................................................................................7 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT...................................................................................................7 Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus.....................................................9 Välde............................................................................................................................................9 Sünonüümia, homonüümia, polüseemia. ..................................................................................10 Astmevaheldus............................................................................................................
häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ja tähistatav 4. Keel kui märgisüsteem! · Märgisüsteem- märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid · Märgisüsteemi ülesanne on määratleda reeglid, kuidas üksikuid keelemärke omavahel kombineerida nii, et tekiksid keerukamad keelemärgid 5. Polüseemia, homonüümia ja sünonüümia mõiste! · Polüseemia- mitmetähenduslik · Homonüümia- samakõlalisus · Sünonüümia- samatäehnduslik 6. Häälikute liigitus! · Häälikud jagunevad täishäälikuteks ja kaashäälikuteks · Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü · Ahtushälikud: j, l, m, n, r,v
.. võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina..
o Osaline (jänes, küülik, haavikuemand, pikkkõrv) antonüüm sama sõnaliik, mingi semantilise tunnuse poolest vastandlik tähendus (elus <> surnud) o Kontraane (must >< valge) o Kontradiktoorne (elus >< surnud) polüseem mitmetähenduslikkus (rohi, mustama, sulg) hüponüümia hierarhiline suhe o Hüperonüüm (puu) o Hüponüüm (kask) II suhted tähistajate vahel homonüümia - lekseemid, mis on juhuslikult ühesugused, st eri tähenduste vahel pole seost ( o Täielik (tee, saar) o Osaline (soe, tuli, loo) o Homofoon - müüa/müüja o Homograaf palk, tall, kooli Paronüüm sarnase kõlaga, sageli sama tuletusalus (käsitlema, käsitama, käsitsema; enamus, enamik)
Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend.
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus
mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuju 7. Märgisüsteem märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest keelemärkidest moodustada keerukamaid. 8. Polüseemia mitmetähenduslikkus, nt klaas (materjal), klaas (anum) 9. Homonüümia samakõlalisus, nt tee (jook), tee (rada), tee (käsk) Kui tähendused on mõisteliselt lähedased, siis on tegu polüseemiaga, kui aga täiesti seostamatud, siis homonüümiaga. 10. Fonoloogia keeleteadus, mis uurib häälikuid kui kõneüksusi foneem häälikukujund NB! Üksikhäälikul endal pole tähendust. 11. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi tähtsaim osa on silbi tuum. Silbi tuumaks on täishäälik või selle ühend
Okasionaal e.juhutähendus- kõrvalekalle tavatähendusest, markeeritud nagu konnotatsioonidki. Konnotatsioon on püsiv, juhutähendus mitte. Otsene tähendus- denotatiivne. Ülekantud tähendus- metafooriline ja metonüümilne. Tähendusmuutuste põhjused- keelelised, ajaloolised, sotsiaalsed, psüühilised, tähenduslaenud. Polüseemia-suhe ühe ja sama sõna eri tähenduste vahel(ühel sõnal on mitu üksteisega seotud tähendust). Homonüümia- suhe eri sõnade vahel,millel on juhuslikult sama kuju, aga erinev tähendus. Sõna ja tähenduste eristamine- sünonüümitest, antonüümitest, moodustustest. Abstraktsionistlik käsitlus- sõnal on 1 abstaktne põhitähendus,mis peaks katma kõik selle alltähendused. (ajama-jõudu kasutades midagi liikuma sundima). Polüseemia võrgustik-polüseemsed tähendused lähtuvad ühest või mitmest prototüüpsest tähendusest. Metafoorme fraseologism-mitmesõnaline tervikväljend
Enamik inglise häälikuid ja nende ühendeid saame raskusteta eesti keelde üle kanda. Varasemaga võrreldes kasutatakse mugandeis vähem š ja ž häälikuid, kuna neid 4 S. Liiv, Kuul selver ruulib. Mõtteid ka 1999.aasta ÕS-i kohta.- Keel ja Kirjandus 2001, nr 6, 424-426 6 peetakse eestlaste häälduspärasusele võõraks. Vahel võib ette tulla, et sõnade eestipärased versioonid ei lähe laialt käibele nende homonüümia tõttu. Sõnade laim, lobi, rokk ja räpp homonüümid on üsna negatiivse väljundiga, kuid nende paremaks mõistmiseks tuleb alati lähtuda kontekstist. (Leemets 2001: 44-45) 4. SÕNAD JA NENDE TÄHENDUSED Enamasti võetakse üle need sõnad ja tähendused, mis on parasjagu aktuaalsed. Mitmetähenduslikke sõnu ja homonüüme võidakse laenata eri aegadel mitu korda, kõik sõltub sellest, milline mõiste parasjagu tähistamist vajab.
2. eesliide eba- : ( harilik- ebaharilik, mugav – ebamugav) 3. liitsõna esiosis mitte- : (söödav – mittesöödav, loetav – mitteloetav) Samalaadseid liiteid /sõnamoodustusvahendeid kasutatakse teisteski sõnaliikides eitava tähenduse saamiseks ( kannatlikkus – kannatamatus) Võõrsõnadel on omad vastandtähenduse saamise moodused (sümmeetriline – asümmeetriline, koloniseerima – dekoloniseerima) 5. Homonüümid Homonüümia on samakujuline, kuid eritähenduslik sõna. *Täielikud homonüümid- sõnad langevad kokku igas vormis (paradigma) nt. tee ja tee ; täht (A,B,C) ja täht (taevas) ja täht (ehk staar) ; aas (nööbiaas) ja aas (lilleline aas) *Homograafid- ühtemoodi kirjutatavad nt. palk (puupalk) ja palk (tasu töö eest)- välde muutub *Homofoonid- ühtemoodi häädatavad nt. müüja ja müüa- hääldus [müija] 6. Paronüümid Paronüümid – sarnandsõnad
Ortograafilised sõnad - koosnevad põhiliselt tähtedest, tähemärkide järjend, mille kummalgi pooolel on vahe/kirjavahemärk/lause algus või nende kombinatsioon. Sekundaarsed ortograafilised sõnad - lühendid Kui arvestatakse nii tavaliste sõnade kui sekundaarsete sõnadega on märgijärjend. Grammatiline sõna - fonoloogiline või ortograafiline sõna, mida on tõlgendatud vastava keele morfoloogilistele kategooriatele. Homonüümia - struktuuriline mitmetähenduslikkus 19. Morf, morfeem, allomorf. Morfoloogilise analüüsi objektiks on fonoloogilised või ortograafilised vormid. Selle üks eesmärk on määratleda väiksemaid tähendusüksused - morfid e formatiiv - generatiivses fonoloogias) Morfidel on iseseisev tähendus või grammatiline funktsioon. Morfide piire e junktuure tähistatakse tavaliselt plussiga (talu+s+ki). Morfide tähendust on tihti väga raske kirjeldada (nt luge+da).
· Ükski definitsioon pole igavene, vaid võib muutuda vastavalt meie teadmistele. Motiveeritud terminid: - Läbinähtava vormiga terminid (ümarpuit, metallkang) - Hierarhiasuhe, assotsiatiivsuhe - Sobitub paremini olemasolevasse süsteemi - Võib olla kohmakam (pikad liitsõnad) Arbitraarsed terminid: - Mugavam kasutada - Ei ole esmasel esinemisel selge, seega tuleb ära õppida Ühel terminil võib olla mitu mõistet: sünonüümia, homonüümia, polüseemia. Mitmetähenduslikkus, kas segav või ükskõikne, on terminoloogias paratamatu, võimatu vältida, sest oskuskeel on loomuliku keele allkeel, sõnatüvede hulk on piiratud, meie tunnetus areneb edasi ja teised keeled on eesti keelt mõjutanud (näiline rahvusvahelisus). Ühele mõistele võib vastata mitu terminit. Terminivariante põhjustavad - Eri teadusalade ühe mõiste erinev vaatenurk - Erinevad koolkonnad ja tunnetus - Parema väljenduse otsing
Morfoloofia ja süntaksi erinevus ilmneb just seoses sõnaga. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. 15. Sõnaklassid ehk sõnaliigid lauseõpetuses - Lauseõpetuses: (eesti keeles) (a)öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. 16. Polüseemia ja homonüümia põhjused ja piirid (polüseemia ja homonüümia vahetegemine, eristamine) - Lekseem ,,keel" on polüseemiline (st tal on mitu alltähendust, st ta on mitmetähenduslik). Polüseemia on seega motiveeritud mitmetähenduslikkus. Üks osa alltähendusi tekib tähendusülekannete, eelkõige metafoori või metonüümia kaudu. (metafoor tähenduse laiendus sarnasuse, metonüümia aga kokkupuute alusel.) Mõnikord laienevad tähendused sel viisil,
ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki) Näiteks resultatiivkonstruktsioon Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG) 9. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika: Mida tähendab X? Tähendus: abstraktne, süsteemi tähendus kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus) Põhiküsimus: Millised on sõna tähendused ja miks? Polüseemia- mitmetähenduslikkus Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus Tähenduse analüüsimine semantikas: Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu),
Tähistaja(sõna) KEEL Referent(entiteet) MAAILM Tähendus: 1. Abstraktne: süsteeni tähendus 2. Kontekstiline a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Mitu tähendust on sõnal? Nt sõnal SEISMA on mitu tähendus, moos seisab sahvris, koer seisab puu all, buss seisab peatuses et kas nendel kõigil sama tähendus? Pigem ei Polüseemia-homonüümia Tähenduse uurimine semantikas: · Komponentanalüüs kategooriad(komponendid) on selgete piiridega, neid saab analüüsida duaalselt (on/ei ole) · Prototüüpanalüüs: Labovi kruusid, Roshi linnud ja puuviljad kategooriate piirid võivad olla hägused Semantika põhimõisted: · (Tähendus)väli sarnaste tähenduste hulk · Polüseemia ühe sõna mitmetähenduslikkus · Sünonüümia samatähenduslikkus
Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus... Näiteid semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele Semantilised primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema. Kuju ja käed NSM is Kuju -liik asju mida inimesed võivad teada asjadest Kui isik näeb midagi Käed- iniku keha 2 osa Üks osa nagu teine Isik võib teha palju asju nendega Need liiguvad vastavalt tahtele Polüseemia (Lyons) Semantika klassik John Lyons: polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia . polüseemia eristamisel. Lyonsil polüseem ''one lexeme with different sences'' (550) ''polüseem'' = polüsemaatiline sõna Keelemängukoomiksid jne ''lase mind nurgapeal maha'' ''Kojamehe luud on nurga peal maas'' ''ma viskan su ära'' Üldkeeleteadus 17.11.10 KORDAMINE Semantika ehk tähendusõpetuse olulisimad mõisted: tähistaja, häälikuline vorm, keel; referent,etiteet,maailm; tähistatu, mõiste, meel TÜPOGRAAFILISED KONVENTSIOONID-kursiiv ja suurtäht
- Kognitiivne semantika 90ndad: metafoorid, kognitiivne grammatika, perspektiiv, valdkondlik organiseeritus, KLASSIKALISED SEMANTIKA PÕHIMÕTTED Denotatsioon e intentsioon keele tähendussüsteemi kuuluv protentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma Propositsiin lause sündmussisu Presupositsioon eeldus peab olema tõene, et oleks üldse mingi loogiline sisu Sünunüümia samatähenduslik Antonüümia vastandtähendlikkus Homonüümia eritähenduslikkus (Laps sai kuuseks). Toimub ainult kirjalikult, sest suuliselt me paneme õigesse kohta rõhu. Monoseemia ühetähenduslikkus Ekstensioon sõna ekstensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Tähendusväli tähendusvälja moodustavad tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratlevates paradigmaatilistes suhetes. Suunad ja metakeel SEMANTIKA METAKEELED Komponendid Joonised
*teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule *suht nonsenss, tegelikkuses kahtlemist, mille tulemuseks on teatav pahupidisus *leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte. lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist. folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud.
-assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) - Natural Semantic Language polüseemia semantika klassik (J. Lyons - 1977) polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia-polüseemia eristamisel lyonsil polüseem "one lexem with different senses" ; ent "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus. polüseemia kognitiivses lingivistikas (kasutatakse näitamiseks võrgustikke) plüseemi prototüüpsed tähendused teeb suitsu / kana söömine / istub hästi kojamehe luud on nurga peal maas / lase mind nurga peal maha / ma viskan su ära / laual on jalad = tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust
kirjavahemärgi ja/või lause algusega piiritletud märgijärjend. Grammatilise sõna all mõistetakse fonoloogilist või ortograafilist sõna, mida on tõlgendatud vastavalt keele morfoloogilistele kategooriatele. Grammatilise sõna mõiste on kasulik morfoloogilise analüüsi vahend siis, kui sõnavorm on struktuurilt mitmeti seletatav. (eesti keele viis, ingl cut) Struktuurilise mitmetähenduslikkuse üldterminiks on homonüümia, mis hõlmab nii fonoloogilist mitmetähenduslikkust ehk homofooniat kui ka ortograafilist mitmetähenduslikkust ehk homograafiat. Mitmetähenduslik üksiksõna on vastavalt homonüüm, homofoon või homograaf. Ühele ja samale lekseemile vastavate grammatiliste sõnade vormid ei käitu homograafia ja homofoonia osas alati sümmeetriliselt. Kõnealuse sõnavormihomonüümia ulatus on keeliti erinev. Eestikeelses ilukirjandustekstis esineb
Morfeem – väikseim tähendusega üksus Morfotaktika – morfeemide järjestuse uurimine Operatsioonitest – sõna omadus üksi esineda Permutatsioonitest – sõna omadus kohta vahetada Kohesioon – sõna terviklikkus Inkorporatsioon – sõnast saab teise sõna osa Sõne – sõnavormi konkreetne esinemine tekstis Lekseem – sõnaraamatusõna, leksikaalne sõna Sõnaraamatuvorm/algvorm – lekseemi sõnavormi esindaja sõnaraamatus Liesoon – seostus Grafeem – täht Homonüümia – struktuuriline mitmetähenduslikkus Homofoonia – fonoloogiline mitmetähenduslikkus Homograafia - ortograafiline mitmetähenduslikkus Morf – iseseisva tähendusega või vähemalt grammatilise funktsiooniga Segmentimine – morfianalüüsi meetod, foneemi- või tähejärjendi liigendamine. Junktuur – morfi piir Läbipaistev morfipiir – vastab struktuuriliselt ja semantiliselt selgetele üldreeglitele
• muu elusolendi vastav kehaosa; • pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna (selge, tuim pea); • inimene või loom (hulka tähistavana); • (piltl.) juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- või ninamees; • miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav (kapsapea, viljapea, vistriku pea, noapea); • (piltl.) algusosa (rongkäigu pea); • (kõnek., elatiivsena) seisundi märkimiseks, nt. noorest peast, keedetud peast, surnust peast. Homonüümia • Samakujulisus, aga eritähenduslikkus, erinev päritolu. • Võib kaasneda muutus grammatilises kasutuses. Kognitiivsed tähenduskirjeldused • lähtuvad sageli psühholoogiast üle võetud metoodikast, eesmärgiks paremini lahendada tähenduste ebamäärasust • kognitiivsete kirjelduste keskmes on mõiste (kontsept), mida sageli ei eristata tähendusest • mõistetevahelisi piire ei käsitata teravatena Prototüübisemantika
) Ebaselge semantikaga on nt relatiivsõnad, millel on igas kontekstis erinevaid tõlgendusvõimalusi, nt sageli, kohe, varsti. Leidub ka osaliselt kattuva ja ähmase üleminekupiirkonnaga sõnu, nt värvusi tähistavad adjektiivid. Kolmanda rühma moodustavad erialaterminoloogias täpselt defineeritud sõnad, millel on igapäevases kõnekeeles ebamäärasemaid kasutusjuhte, nt täisnurkne, ümmargune. Mitmetähenduslikkust esineb lekseemide puhul eri kujudel: polüseemia (suu, leht, pirn), homonüümia (laim 'puuvili ja alusetu kuulujutt', aas 'silmus ja rohumaa'), homofoonia (paas ja baas, pall ja ball, hale ja ale), homograafia (pal'k ja palk, sul'g ja sulg, nutt' ja nutt) Reeglina laheneb mitmetähenduslikkus konteksti toel. 27. 28.29. Stereotüübisemantika. Selle meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam oma töös ,,The meaning of meaning". Teooria eeliseks on see, et lisaks kognitiivsele aspektile võetakse arvesse ka sõnatähenduse sotsiaalne aspekt. Putnam
JALGRATAS ei oma iseseisvat liikumapanevat jõudu ega transpordi muud kui juhti Semantika põhimõisteid: - (tähendus)väli kirjeldusmeetod, kus me eeldame, et tähendused moodustavad tasapinnalise kontiinumi; hulk sarnase tähendusega sõnu (nt värvinimetuste väli); - Polüseemia mitmetähenduslikkus; erinevad tähendused saab viia kokku ühele alusele. Üks sõna, palju tähendusi (nt ajama). Huvitab semantikat kõige rohkem. - Homonüümia vorm sama, tähendus erinev; - Sünonüümia vorm erinev, tähendus sama; - Metafoor tähendusülekanne. Üht objekti/nähtust nimetatakse teise nimea. Mõned omadused kanduvad üle (nt jalg, käsi miski on vihma käes). Üks tüüpilisemaid polüseemia tekkimise võimalusi. - kujundskeem (ehk skeemkujutlus) kirjeldab mitmekülgseid tähendusi. Väga paljud tähendused tekivad suuremate skeemide põhjal ja põhinevad inimese tunnetusel ja elukogemusel
Reklaamides esineb mitmetähenduslikkust – see on taotluslik. Reklaami kesksem sõnamängu tüüp on see, kui toote nimel ja üldkeeles on sama sõna. Toote nimega kaasnevad muud meeldivad seosed, mis Eestis pole eriti populaarne meetod. Eestis pannakse olematu välismaise kõlaga nimed toodetele, seega loodetakse pigem ortograafia ja kirjapildi mõjule. Reklaamides kasutatakse homonüümiat, seotud tähendusi, nt Lehed langevad (puuleht vs ajaleht – hinnalanguskampaanias). Homonüümia võib olla ka grammatiline, kui samal sõnal on kaks eri grammatilist tähendust – see on eriti tavaline inglise keeles. Näiteks Kroonides elu (kroon vs kroonima – ajakirja Kroonika reklaam) või Tahan vanni (pesema vs vann). Eesti keeles on vormihomonüümia grammatiliste vormide, eelkõige verbide ja nimisõnade vahel – neid on ka palju kasutatud. Homonüümias on sõnad seotud juhuslikult, aga naudime viisi, kuidas on juhuslikkus toote kasuks mängima pandud.
Perekonna taseme nimed on alati nimisõnad ainsuse nimetavas käändes ja suure algustähega. Perekonna nimi võibki olla ladina või kreeka või muus keeles sellesama tähendusega. Näiteks Canis (koer), Passer (varblane), Lumbricus (vihmauss). Aga võib ka olla tuletatud mõnest maakohast või isikunimest, enamasti lõpuga ia, näiteks Baicalia, Olavius või Barryjamiesonia. Päris isikunime loomaperekonnale panna pole sünnis. Tänapäeval pannakse homonüümia vältimiseks tihti liitsõnalisi nimesid, kus põhisõna on rühma iseloomustav, näiteks Atlantodrilus („drilus“ tähendab rõngussi, „atlanto“ ookeani). Kõlbavad ka ükskõik mis rahvuskeelest võetud nimed või hoopis väljamõeldud sõnad. 12. Liigi ja alamliigi teadusliku nime kuju. Liiginimed on binaarsed ehk kaheosalised: perekonnanimi ja sellele järgnev liigiepiteet (liigitäiend). Epiteet kirjutatakse väikese algustähega ja võib olla kas nimisõna
Õigustloovate aktide tekste silmas pidades, tuleb arvestada võimalusega, et need tekstid on mingis mõttes puudustega. Puudused õigustekstides võivad esineda järgmisel kujul: I Tekst on ebatäpne 1) Tekst on ebaselge 2) Tekstis on semantiline ebamäärasus a) lahtine mõiste b) nõrk mõiste II Tekst on mitmetähenduslik 1) Süntaktiliselt mitmetähenduslik 2) Semantiliselt mitmetähenduslik a) homonüümia b) polüseemia c) sünonüümia d) paronüümia I Tekst on ebatäpne - ebatäpsuse puhul ei ole teada, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine on väljendile mõtteka, ratsionaalse ja juriidiliselt siduva tähenduse andmine. 1) Tekst on ebaselge - tähendus ei ole teada. Ebaselguse probleem nt võõrkeelest otsetõlkega tõlgitud õiguslausetega.
Keelemärke kombineeritakse omavahel, mille tulemuseks on liitmärgid. Näide: Lamp (lihtmärk), laualamp (liitmärk). Polüseemia on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. Mater- joogi- Ühele tähistajale vastab mitu, teineteisega mõisteliselt seotud tähendust. Jal snum klaas 2 Homonüümia puhul on tegemist kahe või enam iseseisva keelemärgiga. Häälikuline kuju on sama, aga tähendus erinev. jook käsklus tee = tee Sünonüümia, kus tähistajal on mitu tähistatavat. loom loom = hunt susi
*Morfoloogia e vormiõpetus on grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. *Morfoloogia keskendub sõnavormidele – nende moodustamise seaduspärasustele ja funktsioonide uurimisele. *Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt). Morfeem – morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d. Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka.
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/ni)
tähenduseta häälikuühendid, mis enam nii loomulik ei tundu. Siiski, kui 76 Terminoloogia mõelda näiteks olukorrale, kus erialast teksti tõlgib spetsialiseerumata tõlkija, siis võivad seal paljud sõnad tõlkija jaoks tähendusetud olla; neid ei kõhkle vist küll keegi sellepärast sõnadeks pidamast. Kui sõna on häälikkuju koos tähendusega, siis järeldub sellest homonüümia. Et ühe mõiste tähistamiseks kasutatav häälikkuju teise omaga kokku langeb, on täiesti juhuslik ning kuulub käsitlemisele ainult sellisel määral, mida kasutaja nõuab (nt et sama väliskujuga terminid oleksid sõnastikus samas artiklis või vähemalt järjest). Siin näib nüüd olevat vastuolu. Kui ühest küljest eelistada Fregel põhinevat lähenemist, kus mõiste ei ole märgi osa, Saussure’il põhine-
Tõlgendamise vajadus seisneb selles, et pole teada, milline teadaolevatest tähendusvõimalustest in casu sobib. Mitmetähenduslikkus võib olla : a) süntaktiline (lauseõpetuslik) b) semantiline (keeleelementide tähenduslikku külge puutuv) Süntaktilise mitmetähenduslikkuse puhul mängib võtmerolli sõnade ja väljendite koht lauses. Semantiline mitmetähenduslikkus on seotud täpsustaotlusest tulenevate oskuskeelekorralduse raskustega, mis on seotud leksikoloogia teatud aladega: 1) Homonüümia – sõnade samakujulisus; st erinevate mõistete tähistamisega sama sõna abil ühel samakujulisel sõnal on niitu tähendust (N: keel -elund suuõõne põhjas; suhtlemisvahend; sümbolite ja reeglite kogum jms.) 2) Sünonüümia – teisendsõnalisus; st ühe ja sama sõna mõiste tähistamisega erinevate sõnade abil – häälikuliselt erinevad sõnad on tähenduselt samased või väga lähedased; Mitu väljendit tähendavad sama mõistet.
väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja „ Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid ,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed – subjekt (S) ja predikaat (P) – on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm „lauseliige”; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle kaudu ka termini mahu kõigile objektidele, abistav sünonüüm „mõisteväljend”.
väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja ,, Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid ,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed subjekt (S) ja predikaat (P) on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm ,,lauseliige"; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle kaudu ka termini mahu kõigile objektidele, abistav sünonüüm ,,mõisteväljend".
annaabi.ee 
