toimuva menetlusega (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003-2005 praktika põhjal ) 2005:1285). Kaljumäe rõhutab, et see, kas vaidlus on avalik-õiguslik või eraõiguslik, sõltub kaebuses esitatud nõude iseloomust. Avalik-õiguslikeks vaidlusteks saab pidada neid vaidlusi, mille puhul kaebuses esitatud nõue on tekkinud asjaolude alusel, mida saab hinnata avaliku õiguse normidest lähtuvalt (samas 2005). HKMS §11 lg 4 alusel halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda; lg 5 järgi, kui halduskohus leiab, et kaebuse või protesti lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse ja tsiviilasju lahendav kohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja
Sügis 2009 N. Parrest RKHKm 26.05.2000, nr 3-3-1-21-00: "[…] kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi." Nii sätestab ka HKMS § 7 lg 1 lause 1: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem.3 Nt RKHKo 07.03
kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses Kohus on sõltumatu Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s 7. Informeerituse printsiip Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS) Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (ASkE) Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (ASkE) 8. Kaitse õiguse printsiip Õigusest kaitsele räägitakse kõige sagedamini kriminaalmenetluse kontekstis.
Pädevust tuleb eristada organi volitustest, st meetmetest, mida organ võib oma ülesannete täitmiseks rakendada. See, milliste taotlustega isik saab vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda ning milliseid abinõusid võib kohus selle lahendamisel rakendada, ei ole enam pädevuse, vaid järgnevate lubatavuse eelduste küsimus. Pädevust ei tohi segi ajada ka kaebeõigusega. See, et kohtusse on pöördunud vale isik, ei tähenda, et kohus ei oleks põhimõtteliselt pädev asja lahendama. HKMS kasutab halduskohtu pädevuse piiritlemisel nn üldklausli (I) ja sellest tehtud erandite (II) meetodit. HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust). Seega tuleb pädevuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas isik soovib pöörduda kohtusse avalik-õigusliku vaidluse raames
tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid- nn ,,ärakuulamisõigus". Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s- Informeerituse printsiip PS § 21 lõige 1 esimene lause. Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip EIK on informeerimiskohustust sisustanud nii, et inimesele tuleb öelda lihtsas,
tunnistamise nõue (RVastS § 3), jätkuva toimingu lõpetamise nõue (RVastS § 4) ning haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue (RVastS § 6). RK 3-3-1-88-13: RVastS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RK 3-3-1-31-15: RVastS § 4 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. RK 3-4-1-60-14: HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 järgi võib tulevikus antava haldusakti peale esitada hoidumise nõude juhul, kui on põhjust arvata, et haldusorgan annab haldusakti, mis rikub isiku õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. RK 3-3-1-84-11: RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. RVastS § 5 lg 1 ei sätestata, et isikul peab olema
teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtu üldkogu (kuuluvad kõik riigikohtunikud): 1). vaatab läbi kohtulahendeid; 2). teeb Vabariigi
tagamiseks. 23. Eeltoodud põhjustel on kaebaja kustutatud KMS § 22 lg 3¹ alusel käibemaksukohustuslaste registrist õigusvastaselt. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. MTA 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12 ja kohtute otsused kaebuse rahuldamata jätmise kohta tuleb tühistada. 24.Kuna Riigikohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 25.Kaebaja menetluskuludeks asjas on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 30 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ning tasutud kautsjon 25 eurot
· isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest; · isik ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest kohe või täies ulatuses; · menetlusabi saaja vabastatakse kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest; · menetlusabi saaja saab kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulud tasuda osamaksetena. Erimenetlused: · Kohtulahendi täitmine HKMS § 246 lg 1 Üldreegel: kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Kohtulahendi viivitamatu täitmine: kohtuotsus kuulub täitmisele enne selle jõustumist. Rahatrahvi määramine · Esialgne õiguskaitse EÕK kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks võimalik. Esialgse õiguskaitse taotlemine · Taotluse esitaja
rikkumise heastamiseks? 9. Palun selgita riigivastutuse tekkimise aluseid. Püüa neid näitlikustada eluliste näidetega. 1) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine Subjektiivne avalik õigus on isikule õigusnormiga (seadus, määrus) antud õigus nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. See õigus on analoogne halduskohtumenetluses ettenähtud kaebeõigusega (HKMS § 7 lg 1). NÄIDE: A jäi ilma maa erastamise õigusest, nimetatud maatükist osa erastati naabrile, kes tegelikult avaldust ei esitanud. A oli korduvalt pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, kuid valla selgitused ei olnud konkreetsed, osalt eksitavad ning seetõttu on alust arvata, et vallavalitsuse ametnikud tegutsesid süüliselt. 2) isiku õigusi rikkus avaliku võimu kandja oma tegevusega avalik-õiguslikus suhtes;
Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul. Sellele vaatamata peab ta arvestama õiguskindluse põhimõttega (HMS § 67). NB! Kehtetuks tunnistamine ≠ Tühisus
ette nähtud erandjuhtudel (nt teenistussuhtes tekitatud kahju hüvitamine, sh regress). Kaebuse liigid tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist ning milline on kaebetähtaeg). Kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi." Nii sätestab ka HKMS: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena
(näiteks pikema tee kasutamise vajadus tänava äärde ehitatava maja juures käivate ehitustööde tõttu). Kui tegemist on tõepoolest üksnes huvide puudutamisega, siis puudub sellistel isikutel reeglina ka vaideõigus, samuti ei saa nad halduskohtusse esitada selliseid kaebusi, mis eeldavad subjektiivsete õiguste rikkumist (tühistamis- ja kohustamiskaebus), vaid üksnes põhjendatud huvi olemasolu eeldavaid kaebusi (tuvastamiskaebus, vt HKMS § 7). 21 Haldusmenetluse seadus § 2. Haldusmenetluse mõiste (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel. 22 Haldusmenetluse kulg Menetluse algus Menetlusse kaasamine Asjaolude uurimine
objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohus on oma praktikas lisanud nn ilmselguse kriteeriumi, s.t tühisuse aluse olemasolu peab olema ilmselge. Haldusakti andnud organ võib igal ajal tühisuse kindlaks teha ja isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib seda igal ajal nõuda nii haldusorganilt kui ka kohtult (HMS § 63 lg 4) – tegu on liigilt tuvastamisnõude või -kaebusega (HKMS § 6 lg 3 p 3: kaebusega võib taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlaks tegemist). Tuvastuskaebust saab esitada tähtajatult. 2.2. Formaalsed rikkumised, mille võib jätta tähelepanuta (HMS § 58) Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine. Kui küsimus otsustati sisuliselt õigesti, st haldusakt vastab
Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks
Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia valiku vahendeid, mille abil selgitada asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid. 6 RKHKo 16.06.2014, 3-3-1-25-14, p 10.6. 9 Selle põhimõtte rakendamise tõhusus sõltub siiski haldusorgani enda aktiivsusest nende tõendite kogumisel. Selle kohta on ka olemas RKHK otsus nr 3-3-1-7-17 p 13: ,,Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Haldusasjas nr 3-3-1-24-13 selgitas kolleegium, et vaidlustuskomisjon ja kohtud peavad ka hankeasjas juhinduma uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (otsuse p 26)
korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja *neid rakendavate organite järgi – toimub liikluseeskirjade rikkumine, siis politsei või kohus võivad sanktsioone rakendada Eristatakse: *kriminaalõiguslikke s-ne, *haldusõiguslikke s-ne, *distsiplinaarkaristuslikke s-ne jne. Sanktsioonid jagunevad:
- kaalutlusõiguse eesmärki, st mis on seaduse üldiseks eesmärgiks ja miks konkreetses küsimuses on jäetud kaalutlusõigus; - õiguse üldpõhimõtteid, st võrdne kohtlemine, proportsionaalsus jne; - olulised asjaolud, st konkreetse juhtumi asjaolud (kergendavad, raskendavad); - põhjendatud huvid (adressaadi, kolmandate isikute, avalikud huvid). Seaduses kaalutlusõiguse sätestamisel on kohtulik kontroll piiratud. HKMS § 19 lg 6 sätestab, et „[k]ui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.” Seega on HKMS kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel oluline (sisuliselt sama HMS § 4 lg 2):
9.REKLAAMISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA 14 Kohtuasja number : 3-3-1-63-00 AS Hansapank rikkus tarbijale müüdud kauba kohta ebatõese ja ebapiisava teabe andmisega Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab: 1. Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/
Põhiõigused on võõrandamatud õigused. Funktsioonid: algatatud menetlus HMS ja/või eriseaduse alusel. (määrus, haldusakt, toiming, haldusleping) Tõrjefunktsioon: välistavad sekkumise isiku ellu ja tegevusse eraelupuutumatus. Halduskohtumenetlus: kaebuse või protsessi menetlemine HKMS järgi halduskohtus. Kohtulahendiks Kaitsefunktsioon: riik peab olema aktiivne, tegema midagi isiku heaks. otsus või määrus. Toetusfunktsioon: minimaalse elutaseme tagamine 55. Millal kohaldatakse haldusmenetluses HMS-I?
1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse 2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; või määruse allakirjutamisest. 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 5) alaealise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse
2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või või määruse allakirjutamisest. muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 5) alaealise huvides; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 6) õigusemõistmise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse
praegu peamiselt prof. A.Aarnio ning prof. R.Naritsa monograafiate vahendusel (Aarnio, 1; Narits,54; Makkonen, 122). Alljärgnevalt esitame Eesti jurisprudentsis seni üldlevinud õigusnormide liigitused. 1. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed - määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad - näevad ette juriidilise vastutuse õiguserikkumise eest. Regulatiivne on nt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3: halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister. Reglemendi kinnitamise õigus on üksnes justiitsministril, mis on samas ka tema juriidiline kohustus. Õigustkaitsev on nt kriminaalkoodeksi (KrK) § 100: tahtliku tapmise eest - karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani. Selle normiga kaitstakse üht inimese põhiõigustest - õigust elule. 2. Õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi: 1) kohustavad; 2) keelavad;
kas määratlemisel on järgitud menetlusnorme ja kas ei ole rikutud kaalutlusõiguse piire või tehtud muud kaalutlusviga Argumendina saab kasutada seal, kus seadus selleks võimaluse annab 16 Avalike huvide esmane kaalumine kohtu poolt: Esmane avaliku ja erahuvi kaalumine toimub sageli esialgse õiguskaitse määruses. Juhul, kui vajadus EÕKiks on olemas, peab kohus HKMS § 249 lg 3 tulenevalt kaaluma ka avalikku huvi Sageli annab EÕK määruse põhjendus märku võimalikust lõpplahendist Nx. EKA asjades, kus EÕKi määruses tõdeti avaliku huvi suuremat tähtsust võrreldes kaebaja erahuviga Aga – Hipodroomi arendus Tallinnas – EÕK rakendati avaliku huvi tõttu, kuid otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 10) Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused
täielikult või osaliselt ei vasta PS-le, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul PS, seaduse vm õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet PS, seaduse vm õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem HKMS-s ettenähtud korras protestiga halduskohtusse (VVS § 85 lg 4). Kui maavanem avastab, et KOV on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile, uurimisasutusele vm pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid jm materjalid (VVS § 85 lg 6). PlanS-i kohaselt (§ 23 lg 1) teostatakse antud §-s sätestatud järelevalvet maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja
2. kui avalik huvi ja kolmanda isiku huvi kaaluvad üles isiku usalduse, võib akti tunnistada kehtetuks, ent isikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise eeldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (§ 67 lg 3). Isik ei saa usaldusele tugineda ning haldusorgan ei pea usaldust, avalikku huvi ja kolmanda koormatud isiku huvi kaaluma, kui: halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (vt HKMS § 9) või kui haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebust läbi vaadatakse; kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis (vt kõrvaltingimus, § 53 lg 1 p 4); isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust (vt kõrvaltingimus, § 53 lg 1 p 2); isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Kehtetuks tunnistamise otsustamine
bb) õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid 1. Õigusvastasus pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56) sisuline õiguspärasus (HMS § 54) 2. Nõude piirangud menetlus- või vorminõuete mitteoluline rikkumine (HMS § 58) haldusakti on muudetud (RVS § 3 lg 2) või selle osa on tühistatud (HKMS § 26 lg 11) kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine 3. Vastustaja haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama (HMS § 73) haldusorgan, kelle haldusakti peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2) 2. 3. 3. Toimingu lõpetamise nõue (RVS § 4) 1. Nõude võimalikkus kas tegemist on toiminguga? (HMS § 106 lg 1) haldusorgan avalik-õiguslik suhe välismõju
2. kui avalik huvi ja kolmanda isiku huvi kaaluvad üles isiku usalduse, võib akti tunnistada kehtetuks, ent isikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise eeldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib (§ 67 lg 3). Isik ei saa usaldusele tugineda ning haldusorgan ei pea usaldust, avalikku huvi ja kolmanda koormatud isiku huvi kaaluma, kui: halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud (vt HKMS § 9) või kui haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebust läbi vaadatakse; kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis (vt kõrvaltingimus, § 53 lg 1 p 4); isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust (vt kõrvaltingimus, § 53 lg 1 p 2); isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. Kehtetuks tunnistamise otsustamine
3. Õigusvastasus - pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele vastavus (HMS §-d 8, 10, 40, 55 ja 56) - sisuline õiguspärasus (HMS § 54) 4. Nõude piirangud - menetlus- või vorminõuete mitteoluline rikkumine (HMS § 58) - haldusakti on muudetud (RVS § 3 lg 2) või selle osa on tühistatud (HKMS § 26 lg 11) - kolmanda isiku õiguspärase ootuse kahjustamine 5. Vastustaja - haldusorgan, kes on pädev vaiet läbi vaatama (HMS § 73) - haldusorgan, kelle haldusakti peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2) 79
selliselt, et tema apellatsioonitähtaeg ennistati ja viitega KrMS § 408 lg 2 uuele tekstile ütleb RK, et senine ringkonna kohtu otsus loetakse mittejõustunuks. Põhiseaduslik alus VI: kontseptsiooni, mille kohaselt EKÕ eelneb kohtusse pöördumise õigusele, on seadusandja arendanud edasi ka alates 1.07.16 kehtivate KrMS sätetega: - § 318 lg 2 sekunda - § 344 lg 2 sekunda - § 366 p 10 HKMS § 4 lg-s 1 sätestatud nn kinnipüüdev pädevus, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. EKÕ esemelisest kaitsealast: „Otsus“ PS (ka § 24 lg 5) mõttes tähendab ka kohtumäärust, kuid nende puhul üldtunnustatult märksa piiratumad kaebevõimalused. Ka kõik kohtuotsused ei ole EKÕ kontekstis „võrdsed“: - EIK varem: kindlasti – 1 kord kaevata
3-4-1-29-13; kohtujuristi tegevus ei ole õigusemõistmine. Kohtuotsus peab jõustuma, tal peab olema täiteprodukt, peab esinema vaidlus, nõue, asi. Vaidluse lahendaja peab olema sõltumatu ja erapooletu. II Kohtu funktsioonid Õigusemõistmine. PS-e järgi sisemise rahu tagaja ja avaliku võimu kontrollija, PS-likkuse järelevalve. Lisaks lubade andmine, registrite sõltumatuse ja erapooletuse tagamine. III Pädevus PS §146 lg2, §§15 (pädevusnorm), 149. HKMS §4 jaotab pädevused: avalik-õiguslik küsimuse positiivne määratletus (defineerimine) läheb halduskohtusse, v.a erijuhud nt väärteod, mis on maakohtute ala. Muudel juhtudel üldkohus ehk maakohus. §45 Kohtuniku sõltumatus I Mõiste Kohtusüsteemi sõltumatus: kohtunik saaks lahendada konkreetset vaidlust erapooletult.-> Kohtu sõltumatus.- > Kohtuniku sõltumatus: I ja II võimaldavad III sõltumatust.
teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale . Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu
(pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi. Variant II: Muud asjaolud samad, kuid B annab vaidluse lahendamiseks ringkonnakohtus kirjaliku nõusoleku? Ikka samamoodi. Variant III: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse Riigikohtusse? Ikka samamoodi. Variant IV: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks halduskohtusse või riigihangete vaidluskomisjoni? Kuna antud vaidlus kvalifitseeruks HKMS §3 loetletud halduskohtu pädevusse siis vaataks halduskohus asja läbi.HkMS §7 alusel on see tema õigus kui ta tunneb et tema õigusi on rikutud. Riigihangete seaduse § 117 kohaselt esitada vaide hankija vastu. (saab teha B) Variant V: A soovib pöörduda vaidluse lahendamiseks otse "Euroopa Kohtusse", kuna ,,Eestist ei ole õigust loota". Ei saa. Peab enne läbima madalamad instantsid. Tegeleb tsiviilasjadega. Euroopa õiguse ja institutsioonide kohaldamisega tegeleb. 3
(seadusjärgne esindusõigus). 99 Tähtaeg ja tähtpäev. (Slaid 18) Seda teemat käsitlevad neli TsÜS-i paragrahvi on väga olulised mitte ainult tsiviilõiguse eesmärke, vaid õigusselguse huve laiemalt. TsÜS-i tähtaja ja tähtpäeva sätteid kohaldatakse muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 62 lg 1), halduskohtumenetluses (HKMS § 5), haldusmenetluses (HMS § 33 lg 1) ja pankrotimenetluses (PankrS § 3 lg 2). Tähtaeg on TsÜS § 134 lg 1 ja 2 järgi kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse
kuriteo jäljeid. Mandaat - Kas valijad andsid talle õigust et linnaraha omistada? Ei. Demokraatia vs õigusriik. Tsiviilhagi kriminaalmenetluses (2.-5.10.17) Millest me räägime? Üldreeglina on tsiviilasjad, st eraõiguslikud vaidlused, haldusasjad, st avalikõiguslikud vaidlused ja karistusõiguslikud vaidlused loetud sedavõrd erinevaks, et nende jaoks on eraldi menetlusseadustikud ja haldusasju lahendavad lausa eraldi kohtud (mis sest, et HKMS suures osas TsMS säteeid dubleerib või neile viitab). Siiski on väga sagedasti kriminaalse tegevuse tagajärjeks mitte üksnes abstraktne normi rikkumine, vaid ka reaalne kahju reaalsetele isikutele. Põhimõtteliselt tuleks aga nt varguse puhul maha pidada kaks kohtuprotsessi: üks selle üle, kes varastas ja kuidas teda karistada; teine aga selle üle, kuidas vargusega tekitatud ebaõiguse asemel õigus uuesti jalule seada, st enamasti kui palju khajuhüvitiseks raha maksta
kinnistusoskond registriosakond kriminaalhooldusosakond Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS, RT I, 23.02.2011, 3; 28.12.2011, 1). Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Riigikohus on Eesti vabariigi kõrgeim kohus
Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks TsMS § 272 tähenduses. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada tõendina nende asjaolude kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom
annaabi.ee 
