käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata mingeid toiminguid ette võtta. Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer, Dönitz nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri, millest igaüks diktatuuri labürindis enda omapära säilitas. Nende isikute psühhogrammid aitavad leida vastust küsimustele, mis mehi kuritegudele ajendas. Kas nad kuuluvad eriliste kurjategijate kategooriasse, kelle kriminaalne energia on nende juhi omaga võrreldav? Või on tegemist täiesti harilike sakslastega, kelle karjäär kuritegudeks ajendavate eriliste tingimuste ja kokkusattumuste tõttu teoks sai. Joseph Goebbels
Itaalia ja Saksa liidulepe Berliin-Rooma-Tokyo telg ehk Roberto MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto - Jaapani laevastiku ülemjuhataja, pearl harbori rünnaku korraldaja
8.mai Saksa kapitulatsioon. Kirjutavad alla W.Keitel ja Žukov. Hirohito – Jaapani keiser 2. Sept 1945 Jaapan kirjutas alla kapitulatsiooniaktile. MacArthur – USA kindral Lääneliitlaste kartus, et Vene väed jõuavad Saksamaale varem. Kohtumine Elbe jõel Aprill 1945 põhi lahingud Berliini pärast. Isikud F.Franco – Hispaania diktaator Admiral Dönitz – Hitler tegi talle oma testamendi, üritas sõlmida rahu lääheriikidega. Mannerheim – Soome vägede ülemjuhataja Hirohito – Jaapani keiser Mussolini – Itaalia diktaator Vorošilov – NSVL kaitseminister; põhijuht wehrmacht Göring – Saksamaa poliitik ja sõjaväelane Paulus – 6.armee juht (200-300tuhat meest) Rommel – kõrberebane; Saksamaa kindral G. Žukov - vene väejuht Eisenhower – USA kindral Charles de Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees.
· Puutumata veel Poola ja Tsehhoslovakkia o Poolal iidne Preisimaa Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel o Tsehhil Sudeedimaa Hermann Göring Luftwaffe juht , Adolf Hitler Wehrmachti o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz 1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler SS juht; Holocausti elluviija · Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse Carl Gustaf Mannerheim Soome vägede ülemjuhataja, president uuendamist 1944-46 o W
konverentsil), rahu ei sõlmitud Nürnbergi protsess 1945-1949 · kohtumõistmine sõjakurjategijate üle · 24 ,,peasüüdlast", teiste üle mõisteti kohut tavakohtutes · Otsus: 12 mõisteti surma (Bormann, Frank, Frick, Göring, Jodl, Kaltenbrunner, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Sauckel, Seyss-Inquart, Streicher) 5 mõisteti õigeks (Fritzsche, Krupp, Ley, Papen, Schacht) 7-le vangistus (Dönitz, Funk, Hess, Neurath, Raeder, Schirach, Speer)
hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS. Algselt oli SS Hitleri ihukaitsjad, mida juhtis H. Himmler. 1945. jaanuaris algab Punaarmee suurem ofensiiv Saksa vägede vastu. Punaarmee liikus jõudsalt Saksamaa poole. 19. märtsil andis Hitler käsu hävitada tööstusettevõtted, et vältida nende sattumist kommunistide kätte. 16. aprillil algab lahing Berliini pärast ning 29. aprillil saab Hitleri soovi kohaselt tema järglaseks Dönitz. 30. aprillil 1945. aastal tapab Hitler end Riigikantselei punkris Berliinis. 2. mail hõivab Punaarmee Berliini. Hitler oli väga kindlameelne ja osav isik 20. sajandil. Hitleri võimu lahtimõtestamine tõstab mitmeid väga keerukaid probleeme. Küsimus ,,Kuidas Hitler üldse võimalik oli?" kummitas temaaegseid natsismi vastaseid ja on andnud ajaloolastele peamurdmist siiani. Kasutatud kirjandus: 1. Kershaw, I. 1999. Hitler. Olion, lk 234. 2. Värä, E., Tannberg, T., Pajur, A
· punaarmee pealetung · varssavi ülestõus ardennide lahing Saksamaa viimane pealetung 1944.a.lõpus Punaarmee pealetung 1945.a. algul Jalta konverents · nõuti saksamaa alistumiset 1945. aprill: · 9.aprill alistus küningberg · 13.aprill punaarmee vallutas viini · 25.aprill punaarmee ja USA vägede kohtumine Elbel, Berliin piiratakse ümber · 30.aprill Hitleri enesetapp o Uus saksamaa juht Dönitz · 1.mai berliin alistus · 8.mai saksamaa alistus Moskva ajajärgi oli 9.mai · 2. September 1945 jaapan alistus ( aga mitte jaapanlased) Eesti II maailmasõjas · 23.august molotovi-ripentovi pakt o Lepingu sala protokoll Neutraalne riik neutraalne riik sõjas, kes ei sõdi · ,,Orzel" poola allveelaev mis randus eestisse (laeval lasti öösel põgeneda) · 28
Kuni 1938. aastani oli kõrgeim ülemjuhatus kaitseministri von Blombergi käes, tolle errumineku järel nimetati kaitsejõudude juhatajaks Wilhelm Keitel. Kõrgeima ülemjuhatuse staabiülemaks sai Alfred Jodl (1890- 1946). Armee ülemjuhatajaks sai Walther von Brauchitsch, kelle errumineku järel detsembris 1941 võttis armee juhtimise enda peale Hitler ise. Laevastiku ülemjuhataja oli kuni jaanuarini 1943 Erich Raeder, seejärel asus laevastikku juhtima Karl Dönitz. Luftwaffe juht oli Hermann Göring, kellest Hitler tegi 1941 Reichsmarschalli (kõrgeim ja ühtlasi ainuke selline sõjaväeline aukraad natsi-Saksamaal). NSDAP liikmete arv kasvas 2,5 miljonilt 1933. aastal 8,5 miljonini 1945. Neist parteiliikmetest umbes pooled kuulusid keskklassi. Atraktiivsust lisasid parteile sümbolid (tuntuim neist on swastika, õnnetoov sümbol sanskriti ja mitmes teises kultuuris) ja loosungid.
· Natsism tuleb Saksamaal hävitada · Saksamaa peab hüvitama sõjakahjud · Poola küsimus: idapoolsed alad jäävad NSVLile (piir jooksis mööda rahvuspiiri). Sakslased sunniti Poolast lahkuma (Saksa aladele). · Lepiti kokku, kus ja millal tuleb kokku ÜRO asutamiskonverents. Berliinis 45.a alguses oli Hitler asunud punkrisse elama, seal ta viibis 105 päeva, ainult 2 korda käis maa peal. 30.apr sooritas Hitler enesetapu. Hitleri järglane Dönitz (ka enesetapp). 2.mail (45) kapituleerus Berliin, 7.mail kapitalisatsiooniakt: Saksa väed USAle, 8.mail uus akt ka NSVLile (Venemaal 9.mai võidupüha). 1945. juuli-august: liitlaste 3.kohtumine Botsdamis: Churchill (lahkus valimiste ajaks, tagasi ei tulnud), pärast tema asemel Atlee, USA: Truman, Stalin. Lepiti kokku: · Sõjaroimarid tuleb anda kohtu alla (vastaspoole omad) · Seadustati sakslaste ümberasustamine Saksamaale · Ida-Preisimaa läheb NSVLile (end
mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl, välisminister von Ribbentrop, okupatsiooniaegse Poola juht Hans Frank, siseminister Frick, natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur von Schirach (mõisteti 20 aastaks vangi), rahandustegelane Hjalmar Schacht (mõisteti õigeks) ja arhitekt Albert Speer (mõisteti 20 aastaks vangi). Nürnbergis toimus mitu protsessi, neist esimene, suurim ja tuntuim 20.11.1945-1.10.1946.
Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. 1943. aastal pidid sakslased aga ülekaalukate liitlasvägede ees taanduma, Hitleri lubatud abi Rommelile õigel ajal ei saabunud. Järgnevalt määrati Rommel Prantsusmaal asuvate vägede juhatajaks, ent 1944. aastal toimunud Juulivandenõus luhtunud katse lasta Hitler pommiga õhku, ning sellega seotuses hakati kahtlustama ka Rommelit,enesetapp. Karl Dönitz-8. mail 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas Teise maailmasõja Euroopas. Charles de Gaulle- Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18
Poola ja Sm vaheliseks piiriks pidi saama Oder Neisse jõgi, praegu ka nii. 4. Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht- see sai alguse ühinenud rahvaste deklaratsioonist. 45 aastal sõjategevus Sm-l. USA ja Inglismaa olid NSVL-ga kokku leppinud, et Berliini vallutamine jääb NSVL osaks. Berliini jõuti aprilli lõpul. Teisel mail Berliin kapituleerus. Enne seda oli Hitler sooritanud enesetapu. Hitler oli määranud oma asendiks admiral von Dönitz (ple oluline nimi), tal polnud võimuga mdiagi peale hakata, Sm oli liitlaste ja NSVL kontrolli all. Saksa väed kapitulleerusid 7. Mail USA vägede peakortris. Seal olid Sm esindajad, USA ja Inglismaa omad. Seal ei viibinud NSVL esindajaid. NSVL nõudis nüüd, et Sm kordaks veel kapitulliseerimist, et NSVL oleks ka kohal. 8. mail toimus selle kordamine, jälle kirjtuati sellele alla. Aga kuna Moskvas oli sel ajal juba 9. mai, siis NSVL-s hakati võidupühana tähistama 9 maid.
Jalta konverents Lepiti kokku: Saksamaa ja Austria jagamises pärast II maailmasõda Ida-Euroopa kuulumises N.Liidule Sõjakurjategijate karistamises pärast sõja lõppu Dredseni pommitamine 1945 a aprill 9.aprillil- alisuts Königsberg 13.aprillil- Punaarmee vallutas Viini 25.aprill- Punaarmee ja USA vägede kohtumine Elbel, Berliin Piiratakse ümber 28 aprill 1945 lastakse Mussolini ja ta armuke maha, rahva rõõmuks tõmmati nad rippuma 30 aprill Hitleri enesetapp Dönitz- Hitleri Saksamaa viimane juht 1.mai Berliin alistus 8.mail Saksamaa alistus, Moskva aja järgi oli 9. Mai Sõda jätkus Jaapani vastu Potsdami konverents Hiroshima 06.08.1945 Nagasaki 09.08.1945 2.september 1945 jaapan alistub Eesti II Maailmasõjas Sõja algul kuulutab Eesti välja neutraliteedi Talongide peale läks suhkur ning petroolium Allveelaev „Orzel“ 28.september 1939- Eesti ja Nõukogude Liidu baasideleping
Saksamaa valitsemine S jagati 4ks okupatsioonitsooniks. Liitlaste Kontrollnõukogu. DDD Demilitariseerimine: relvastus jagati ära Suure kolmiku vahel. Relvatehased demonteeriti, keelustati sõjaväeteenistus, Wehrmacht demobiliseeriti. Denatsifitseerimine: SS, SD, Gestapo kuulutati kuritegelikeks organisatsioonideks. Sõjakurjategijate väljaselgitamine. 1946 kohtuprotsess Nürnbergis III Reichi juhtivate tegelaste üle (Raeder, Dönitz, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Kaltenbrunner jt). 12le surmanuhtlus. Riikide iseseisvuse taastamine Teljeriikide poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. Austria, Albaania iseseisvuse taastamine Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule said nõukogudemeelsed valitsused.
Dönitzi kätte. 4. mail kirjutati Lüneburgi nõmmel alla kõikide Saksa vägede allaandmisele Hollandis, Loode-Saksamaal ja Taa- nis. Teise Maailmasõja esimene lõpupunkt pandi kapitulatsiooniaktile allakirjutamisega Saksamaa poolt 7. mai hommikul kell 2.41 Prantsusmaal, Reimsis. Selle dokumendi järgi oli sõjalõpu ajaks märgitud 8. mai kell 23.01. Järgmisel päeval, 8. mail kirjutas Berliinis kapitulatsiooniaktile alla Nõukogude Liidu esindaja. Kuigi suuradmiral Dönitz püüdis kuni viimase minutini teha eraldi rahu USA ja Briti vägedega, jätkates samal ajal sõda Idarindel, kuid lääneriigid sellega ei nõustunud. Seejärel püüdsid sakslased saavutada lääneliitlastega kokkulepet, et Idarindel võidelnud Saksa väed ei peaks alla andma Nõukogude vägedele. Kuid ka see ettepanek lükati kategooriliselt tagasi, kuna lääneliitlaste ja Nõukogude Liidu vahel kehtis kokkulepe, et kõik Punaarmee vastu võidelnud Saksa väeosad
vaenlastega peetud salajaste kõnelustega, mida nad on pidanud ilma minu teadmata ja vastu minu tahtmist, ning seadusevastase katsega võim riigis üle võtta tekitanud maale ja kogu rahvale hoomamatut kahju. Et anda saksa rahvale auväärsetest meestest koosnev valitsus, mis täidab kohustuse jätkata sõda kõigi vahenditega, nimetan ma rahvuse juhina uue kabineti järgmised liikmed: Saksamaa president: Dönitz Saksamaa kantsler: Dr. Goebbels Parteiminister: Bormann Välisminister: Seyss-Inquart Siseminister: gauleiter Giesler Sõjaminister: Dönitz Maavägede Ülemjuhataja: Schörner 111
apr, Hitleri sünnipäeval, andsid Punaarmee suurtükid esimese löögi Berliini pihta, 21. apr hommikul sisenesid eelväed linna ja algas tõeline linnalahing, võideldi iga maja ja tänavaristi pärast. Pärast Hitleri enesetappu 30.apr hääbus Berliini garnisoni võitlusvõime kiiresti, kapituleeruti 2.mail. Sõjategevus oli samal ajal vaibunud täielikult läänerindel. Karl Dönitzi oli Hitler nimetanud enne enda tapmist uueks Sm pealikuks, Dönitz saatis oma saadiku Eisenhoweri juurde, 7.mail kirjutati alla tingimusteta kapitualatsioonilepingule. Stalin vihastus, kuna Sm pidi kapituleeruma talle, nõudis, et kogu protseduur teostataks uuesti. 8.mai õhtul Berliini eeslinnas kirjutati alla teistkordne kapitulatsiooniakt, kohal olid kõigi poolte esindajad. NL-s sõja lõpuna tähistatakse 9.maid, kell oli juba nii kaugel. Sõda polnud tegelikult lõppenud, juba varasematel konverentsidel oli Stalin andnud liitlastele kindla
annaabi.ee 
