HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari
........................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel
Vahemere maad Moonika Almar · 9.klass Vahemere maade hulka kuuluvad : · Hispaania · Itaalia · Kreeka · Küpros · Malta · Portugal Hispaania · ELiga ühinemise aasta: 1986 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Madrid · Üldpindala: 504 782 km² · Rahvaarv: 45,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Hispaania majandus · 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee- ettevõtted. · Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania
Hispaania põllumajanduse iseloomustus 1. Looduslikud eeldused A Territooriumi protsentuaalne jagunemine B Hispaania keskosa katab Kesk Kordiljeeri mäestik, mis tõttu enamus põllumajandusega tegelevatest aladest on koondunud Hispaania äärealadele. Lõuna- ja Kagu-Hispaanias kus pinnamood on tasasem, tegeldakse rohkem taimekasvatus harudega ning Põhja-Hispaanias, kus on samuti mägisem, kuid piisavalt rohumaid, tegeldakse loomakasvatus harudega. C Hispaania kuulub küll lähistroopilisse kliimaväätmesse, kuid on valdavalt siiski tüüpiline Vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga riikides on teada olevalt palav suvi, kuid vihmane ja pehme talv. Keskmine õhutemperatuur põhja- ja keskosas on talviti 8-10 °C, lõunas aga 10-12 °C. Suviti on keskmiseks õhtutemperatuuriks põhja- ja keskosas 18-24 °C, lõunas aga 24-26 °C. Sademete hulk jääb enamasti 350-500 mm vahele aastas, kuivema piikonnaga aladel nt. Lõuna-Hispaanias, aga alla 200 mm aastas
uurimuse järgi külastas Portugali 18,9 miljonit turisti aasta jooksul. Portugal on üks kaunimatest sihtpunktidest, kuhu minnakse puhkama ning end ravima. Kalandus ja põllumajandus on praegu umbes 4% SKPst. Portugal on ainulaadse majanduspiirkonnaga mere suhtes. Portugalil on olema eriline õigus mere uurimiseks ning ka mereressursidele, kokku on ala 1.727.408 km ². See on 3. suurim majandusvöönd Euroopa Liidus ja 11-na suurim maailmas. Suurem osa impordist pärineb Euroopa Liidu riikides Hispaania, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Suurem osa ekspordist ka minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikides. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks
Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas.
Hispaania Hispaanias on kõige rohkem põllumaid 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, rohumaid 31% ja metsi 10%. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud, Hispaania keskosas hõlmab 600- 800m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikute vahel on tasandikud, Andaluusia madalik ja Ebro madalik. Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus on kaks aastaaega. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline (pehmed talved ja jahedad suved), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved)
(riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuuduse madalal hoidmisele. 1990. aastate alguse majanduslangus tõi kaasa fiskaal- ja monetaarpoliitika karmistamise, mille peamiseks eesmärgiks oli inflatsiooni ohjeldamine. Paranenud rahvusvahelise majanduskliima ning kiire IT-sektori arengu mõjul väljus riik majanduskriisist, misjärel makromajanduslikud näitajad on taas tõususuuna võtnud ning ka majanduskasv on olnud OECD riikide keskmise tasemel. 3.2.Majanduskasv 2006. aastal oli sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 4,2 %, mis on suurim alates 2000. aastast ja ületas nii OECD kui ka eurotsooni riikide keskmist. 2007. aasta majanduskasvuks prognoositakse 3,2%, 2008. aastaks 3,2%. Kui varasematel aastatel on majanduskasv saavutatud peamiselt ekspordi kasvu arvelt, siis alates 2005. aastast on majanduskasv saavutatud ennekõike suurenenud tarbimise ja investeeringute arvel. Ka
(suhe SKP-sse) 1,3 4,0 6,6 8,9 5,8 1,9 14, 14 5,3 9 7 Kaupade ja teenuste impordi kasv - (suhe SKP-sse) -1,3 3,7 6,8 6.9 8,7 9,4 3,8 15, 17 -2,9 7 2.1 Majanduskasv Rootsi majandus kasvas 2011. aasta esimeses ja teises kvartalis hüppelise kiirusega. Aasta teist poolt iseloomustas aga kasvutempo aeglustumine, mistõttu aastane SKP kasv oli 3,9% - mõnevõrra väisem kui aasta alguse prognoosid lubasid. 2012.aasta kasvas SKP 1,2%. Keskmine SKP tõus ajavahemikus 1993 kuni 2012 oli 0,67%. Kõige kõrgem SKP tõus oli 2010.aasta märtsis 2,3% ning kõige madalam -3,9% 2008.aasta detsembris. 2011
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille
............................................. 15 Välisinvesteeringud.......................................................................................................................... 15 Majandusharud................................................................................................................................. 15 Teenustesektor.............................................................................................................................. 15 Turism.............................................................................................................................................. 15 Transport.......................................................................................................................................... 18 Pangandus ........................................................................................................................................ 19 Energiamajandus..............................
Vahemere maad Vahemere maade hulka kuuluvad : Hispaania Itaalia Kreeka Küpros Malta Portugal Hispaania ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Madrid Üldpindala: 504 782 km² Rahvaarv: 45,8 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: hispaania Eesti ja Hispaania majandussuhted Majanduslepingud Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Kaubavahetus Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2009. aastal oli Hispaania Eestile 20
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
..................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827 Austraalia dollarit 2008. aasta hindades ning 40837 USA dollarit (jooksvates rahvusvahelistes hindades) ostujõu pariteedi järgi. Perioodi majanduskasv oli suhteliselt ühtlane. Mõningane tagasiminek majanduses oli 90ndate alguses. Kuigi kasv küll nii infotehnoloogiabuumi tagasilöökidest käesoleva aastatuhande alguses kui
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised
Plaanimajanduselt turumajandusele üleminek algas Eestis 90. aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud
Kesk-Euroopa Geograafia Rando Almar Kesk-Euroopasse kuuluvad Austria Poola Saksamaa Slovakkia Sloveenia Sveits Tsehhi Ungari Austria majandus Import ja eksport Eksport: masinad ja varuosad mootorsõidukid ja nende jupid paber ja papp metallikaubad kemikaalid raud ja teras tekstiilid toidukaubad Import: masinad ja varuosad mootorsõidukid kemikaalid metallikaubad õli ja õliproduktid toidukaubad Austria majandus Põllumajandus: 1988. aasta andmetel on umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale ,Sveitsi ja USA-sse. Metsamajandus: 1988
Kreekas võeti euro kasutusele jaanuaris 2002. Peamised ekpordi- ja impordipartnerid on Saksamaa, Itaalia, Küpros, Bulgaaria, UK, Rumeenia, Prantsusmaa, USA, Venemaa, Hiina ja Holland. Peamisteks ekspordiartikliteks on mitmesugused puu- ja juurviljad, sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted, tekstiil, kemikaalid, naftatooted. Kasvatatakse ka viinamarju ja puuvilla. Samuti on suurenenud Kreeka veinitööstuse eksport. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenustesektor 71,9%, tööstus 24,5% ja põllumajandus 3,6% (2007 seisuga).
71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Kliima Lähistroopiline kliimavöönd Keskmine õhutemp. on põhja- ja keskosas: jaanuaris + 8°...+ 10° C ja augustis + 18°...+ 24° C. Lõunaosas: jaanuaris + 10°...+12° C ja augutis + 24°...+26° C Sademed Hispaaniapõhja- ja loodeosa-Euroopa sademeterohkeim piirkond. Keskmine sademete hulk: 350- 500 mm aastas
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA HISPAANIA Referaat Juhendaja: Ene Külaot Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal
........................................................................................4 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus..................................................................................................
Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus; peetakse liha- ja piimakarja, sigu ja kodulinde, mõnes üksikus talus ka Belgia kuulsaid raskeveohobuseid. Kasvatatakse söödataimi, nisu, otra, kartulit, suhkrupeeti ja tubakat. Üle kolmandiku haritavast maast moodustavad niidud ja rohumaad. Üle poole tööstustoodangust eksporditakse. Belgia majandus sõltub välisturust. Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia).Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77%. Tootmissektorite lõikes on
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED..............................................................................
...........................................8 5.3. Kalandus.........................................................................................8 - 9 5.4. Tööstusharud........................................................................................9 5.5. Metsandus............................................................................................9 6. Teenindus ( haridus, tervisehoid, transport, kommunaalteenused )..............9 -10 7. Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11 Kokkuvõte................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................................12 Lisad........................................................................................................................13
Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette: · Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid EL-i liikmesriikide keskpankade juhid; · liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; · riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on
.............................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed:
Tartu Ülikool Peeter Luur Maksukoormus Eestis Tallinn 2010 Sisukord: 1.Sissejuhatus_______________________________________ 3 2.Maksukoormus____________________________________4 3.Eesti maksukoormus 2009___________________________5 4.Maksukoormuse mõju elanikkonnale__________________5 5.Varjatud maksude mõju maksukoormusele_____________6 6.Kokkuvõtteks______________________________________8 7.Kasutatud kirjandus________________________________9 Sissejuhatus Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruse
langevas tempos. Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele, millest võidab Saksamaa eksport, aga ka tema kaubanduspartnerid, peitub Saksamaa majandusime taga Saksa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturul. Seda iseloomustab kõrge tootlikkus ja tööjõukulude tagasihoidlik kasv viimastel aastatel. Hoolimata asjaolust, et tugev ekspordile suunatus mõjutab maailmamajanduse languse korral kogu Saksamaa majandust, on ekspordi suurel osakaalul ka oma positiivne mõju. Saksamaa majandus on just tänu tugevale ja geograafiliselt mitmekülgsele ekspordile
Passiivseid meetmeid võib tõlgendada töötushüvitiste maksmisena, mille eesmärk on töötuse tagajärgede leevendamine (Luuk, 2009). Nagu võib lugeda peatükist 1.2, on Eesti keskendunud oma tööpoliitikas pigem passiivsete meetmete kasutamisele. Enam tuleks tähelepanu pöörata aga aktiivsetele meetmetele, et nii tööpuudust ennetada. Eestiga sarnane kulutuste struktuur on iseloomulik ka Lõuna-Euroopa riikidele (Küpros, Malta, Kreeka, Hispaania, Portugal) ja Saksamaale ning Lätile, kus oli samuti suur passiivsete meetmete osatähtsus ja aktiivse tööpoliitika osa oli vaid 30 40%. Teiste riikidega võrreldes rakendasid enim aktiivselt tööpoliitika meetmeid Põhjamaad. Rootsi tegeles kõige enam tööhõive soodustamisega, mis tähendab, et tööandjaid toetati palgatoetuste jm soodustuste kaudu. See andis tööandjaile suuremad võimalused värvata tööle väiksema konkurentsivõimega inimesi (ka näiteks noori).
kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
