1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab
Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm. Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb
Kõrv Kõrv on selgroogsete elund, mille ülesandeks on registreerida keskkonna lainelisi võnkumisi kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: 1) Väliskõrv 2) Keskkõrv 3) Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Väliskõrv. Väliskõrv koosneb kahest osast- kõrvalest ja väline kuulmekäik. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvalestade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga.
KÕRV Marite Kõrv on inimesel nii kuulmis kui ka tasakaaluelund. Millistest osadest koosneb kõrv? Väliskõrvast Keskkõrvast Sisekõrvast Väliskõrv koosneb... Kõrvalestast Välisest kuulmekäigust Milleks on vaja trummikile? Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu
Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
· kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale · Ovaalakna membrani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale veedelikule ja seal olevate struktuutidele. Marina, Kristina, Maria 10 Kõrva füsioloogia · SISEKÕRVA moodustab luuline kanal,
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. • Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
ja Sisekõrv Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust. Väliskuulmekäik algab lehtritaolise süvendina kõrvalesta välisel pinnal, mille ees on kõhreline kõrvanukk, mis katab eestpoolt väliskuulmekäigu avaust. Väliskuulmekäik kulgeb S-kujulise kanalina horisontaalselt sisse- ja vähe ettepoole. Väliskuulmekäik on keskmiselt 3,5cm pikk ja lõpeb kuulmekilega. Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus.
aastas. · Igal aastal sureb selle bakteri tõttu pea 3 miljonit inimest maailmas. Meningiit Milliseid haigusi põhjustab pneumokokk? · Keskkõrva-, põskkoopa- ja kopsupõletik. · Baktereemia, meningiit, baktereemiaga kulgev kopsupõletik, sepsis. · Endokardiiti, osteomüeliiti, perikardiiti ja pehmete kudede infektsioonid. · Üks tõsisemaid - meningiit. Keskkõrvapõletik ehk otiit · Bakterid satuvad keskkõrva lapse ninaneelust. · Eelneb viirusinfektsioon · Keskkõrvaõõnde koguneb vedelik, kuulmekile muutub põletikuliseks · Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas eas inimestel. Sagedasem - väikelaste hulgas - 6ndast elukuust kuni 2 eluaastani. Kopsupõletik ehk pneumoonia · Peamised sümptomid: palavik ja köha.
( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
LAPS JA PALAVIK Kadri Joarand Monika Holm Olga Erin Sirje Sinimets MIS ON PALAVIK ? Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. SAGEDASEMAD PALAVIKU PÕHJUSED: Äge keskkõrva põletik Tuulerõuged Äge viirusinfektsioon Sarlakid Neelupõletik ja tonsilliit
vanemas eas nägemise halvenemist. Katarakti tekke täpset põhjust ei teata, mõnikord tuleneb see silma muudest haigustest, vigastusest, üldhaigustest . PAARIST ÖÖ Kuidas hoida nägemist? KÕRV ON KUULMIS- JA TASAKAALUELUND Kõrvad koosnevad kolmest osast: -Väliskõrv -Sisekõrv -Keskkõrv KÕRVA EHITUS kuulmet õri Trummikile - eraldab kuulmekäiku keskkõrvast. Helilainevad panevad trummikile võnkuma ja heli levib sellelt keskkõrva. Kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõs õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund.
võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . · Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. · Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad
4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Inimene ei ole võimeline oma kõrvalesta heliallika poole pöörama. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma
Kaugelenägevus: silm näeb kaugele hästi, lähedale halvasti. Peab kandma kumerate e +klaasidega prille. Lühinägevus: silm näeb lähedale hästi, kaugele halvasti. Peab kandma nõgusate e -klaasidega prille. Kõrva ehitus: välis-, kesk- &sisekõrv. Väliskõrv: väline kuulmekäik(veidi kõver, u 2,5 cm toru, lõpeb õhukese pingul naha e trummikilega), kõrvalest(nahk+kõhr), trummikile(õhuke pingul nahk, paikneb kuulmekäigu&keskkõrva trummiõõne vahel. Kaitseb keskkõrva külma&mikroobide eest), kõrvavaigunäärmed(eritavad kõrvavaiku, et mikroobid&tolm ei satuks kõrva). Keskkõrv: õhuga täidetud õõs-trummiõõs, milles 3 kuulmeluud: vasar(trummikilega koos, ühendatud alasiga), alasi(seotud jalusega), jalus(pisim, 3mm. Selle tagant hakkab sisekõrv), kuulmetõri(3-4cm, algab keskkõrvast. Avaneb neelu, selle kaudu keskkõrv ühenduses välisõhuga, et ühtlustada trummiõõne rõhk välisõhu rõhuga. Avaneb vaid neelates)
tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kõrvad On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks. Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile. Keskkõrva moodustab õhuga täidetud väike õõs, milles on kolm kuulmeluud (vasar, alasi ja jalus), mis annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva. Keskkõrvast algab ka
· Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
9. Kui suur hulk inimestest on 25% populatsioonist on ülimaitsetundlikud ning ülimaitsetundlikud? Mida see tähendab, et maitsenäsade arv keelel on tähendab ülimaitsetundlikkus? suurem kui teistel ja mõru/hapu maitse tundmine on intensiivsem. 10. Mis on kinestees? Lihaste paiknemist tundev retseptor. 11. Kirjelda välis-, kesk- ja Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks
Inimese kõrv koosneb kolmest osast : väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv. Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Ehitus Väliskõrva moodustavad : kõrvalest - ülesandeks on püüda kõrvalest helisid ja suunata need kuulmekäiku, väline kuulmekäik, Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse.
tõlgendab Kõrva ehitus VÄLISKÕRV Kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa Helilainete kinni püüdmine ja edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund Kuulmisnärv Tigu Vedelik Tasakaaluelund Moodustavad poolringkanalid kahe kotikesega Ülesandeks tasakaalu hoidmine
Sisekõrva kahjustuste korral esineb tasakaaluhäireid. Seismisel ja ka istumisel peapööritus, iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. 45. Mis kasu on kahe kõrvaga kuulmisel? Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. 46. Mis on trummikile ülesanded? Trummikile annab edasi helist tingitud võnkeid keskkõrvale, kaitseb keskkõrva külma eest ja ka mikroobide eest. 48. Kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva? Kõrvalestalt trummikileni lainetena, trummikilelt kuulmeluukesteni võngetena ja sealt edasi teo vedelikku. 49. Miks soovitatakse lennuki õhku tõusmisel ja maandumisel kõrvade lukkuminemise vältimiseks korduvalt neelata? Neelates õhurõhk mõlemal pool trummikile tasakaalustub. Hingates ühtlustame õhurõhku kõrvas ja seega pole trummikilel liiga suurt pinget
või mõnest haigusest 9. Miks on inimesel 2 silma ja 2 kõrva? Vastus: Inimesel on kaks silma selleks, et näha ruumiliselt. Inimesel on kaks kõrva selleks, et hinnata heli tugevust, määrata heliallika asukohta, määrata heli kõrgust ja muud informatsiooni. 10. Kõrva ehitus. Kõrva osade ülesanded. Joonis Vastus: Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need kuulmekäiku Kuulmekäik juhib heli trummikile juurde Trummikile hakkab võnkuma ja levivad sellelt edasi keskkõrva. Trummikile ka kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest. Trummikile võnkumine liigutab luukesi, mis kannavad need üle sisekõrva. Need võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet Poolringkanalid kindlustavad tasakaalu tunnetuse Tigu muudab helivõnked närviimpulssideks Kuulmisnärv juhib närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 11. Kuidas me kuuleme?
Kujutis tekib võrkkesta ette. Miinusklaasidega prillid. Silmade tervishoid: kirjutamis- ja lugemiskaugus 30-35cm, hästi valgustatud töökoht, valgus tuleb vasakult, ei tohi lugeda bussis või rongis, arvuti taga max 45min. Kõrva osad ja nende ül. : Kõrvalest Püüab helilaineid Kuulmekäik Suunab helilained edasi Trummikile Võnkumine, kaitseb keskkõrva Vasar, alasi, jalus Tugevdavad ja edastavad võnkeid Tigu Paiknevad kuulmerakud, närviimpulsid Kuulmisnärv Närviimpulside edastamine kuulmiskeskusesse Poolringkanalid, mõik, kotike Tasakaaluelundid Poolringakanlid sisaldavad vett ja neid on kolm
Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid on aga tasakaaluelundid.
RAVI Spetsiaalset leetrite ravi pole olemas, leevendada saab vaid haigusnähte: nohu, köha ja silmalimaskesta põletikku. Leetreid ravitakse kodus. Haiglaravi vajab LEETRID raskes seisundis laps. Tüsistuste raviks Morbilli kasutatakse antibiootikume. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kasutatud kirjandus: Üldarstikäsiraamat (1999).Laste ENNETAMINE nakkushaigused. Tallinn: Medicina Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC Haigega kokkupuutunud laps eraldatakse ...
Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva. Tigu-sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida. Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud. Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised. Haisterakk-ninaõõne ülaosas paiknevad rakud. Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud. Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused. Toitained-toidu koostis osad. Toiduained-inimtoit.
kuulmise abil nende põhjustaja registreerimise eesmärgil. Keskkonnana tulevad arvesse kas õhk (maismaa loomad) või vesi (veeloomad). Inimese kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: · Väliskõrv · Keskkõrv · Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia). Kõrvalest Kõrvalest on nähtav osa kõrvast, mis on nahaga kaetud ja koosneb kõhrest. Kõrvalesta abil toimub helide koondamine kuulmekäiku. Kõrvalestal on oluline osa ka ruumilisel kuulmisel. Inimese kõrvalesta saab kasutada peale kuulmistajule ka kõrvarõngaste riputamiseks ja nõelraviks. Armastajatele on kõrvalest erogeenne tsoon.
KÕRV ja KUULMINE Kõrva ehitus Inimese kuulmis- ja tasakaaluelundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri
Eriti oluline A-vitamiin, see sünteesib vajalikke ühendeid. Vajalikud B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin.Kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaaluelnuditeks. Kõrv koosneb välis,kesk ja sisekõrvast. Kesk-sise omad on hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja väline kuulmekäik.Väliine kuulmekäik on veidi kõver, u 2,5 cm pikkune toru, lõpeb trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud
Kergematel juhtudel võib kopsupõletikku ravida kodustes tingimustes, raskematel - haiglas. KRUPP EHK KÕRI- JA HINGETORUPÕLETIK OTIIT EHK ÄGE KESKKÕRVAPÕLETIK Äge keskkõrvapõletik on ägedalt algav ja lühiageselt kestev põletik keskkõrvas, mis tavaliselt järgneb ägedale ülemiste hingamisteede põletikule (näiteks nohule). Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on laps, seda suurem on tõenäosus, et põletik on kahepoolne. Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad enamusel juhtudest bakterid, mõnikord ka viirused
aastastel lastel, pseudoefedriini sisaldavaid siirupeid/tablette kasutada alates 6 eluaastast) Asend Kui lapsel palavikku ei ole võib temaga õue minna. Adenoidi hüpertroofia ehk ninaneelumandli suurenemine Sümptomid: Ninahingamise takistus Adenoidne nägu Pidev nohu Sagedased otiidid Kuulmislangus Sagedasti ülemiste hingamisteede põletikud Norskamine Adenoidi diagnoosimine Anamnees Vaatlus RÖ Kõrvavalu Ägedat keskkõrvapõletikku tekitavad bakterid, mõnikord ka viirused. Nohu on keskkõrva põletiku üheks kõige olulisemaks riskiteguriks Põletiku tekitajad satuvad keskkõrva kuulmetõrve kaudu. Kõrvavalu võib olla ägedast nohust tingitud rõhumuutustest keskkõrvas. Põletik mõjutab otseselt keskkõrva helijuhtimissüsteeme KUI ON KÕRVAPÕLETIKU KAHTLUS PÖÖRDUGE ARSTI POOLE. Kõrvapõletiku tunnused Laps ärritunud, rahutu, viril, nutab Imik ja väikelaps võivad katsuda haiget kõrva Valu, ägeneb pikali asendis Uni häiritud Kuulmislangus
Haiguse tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale, põhjustades kurgumandlites põletiku. Põletiku tagajärjel kurgumandlid suurenevad, muutuvad punetavaks, mandlitele tekivad valkjad katud ja mädane eritis. Sümptomid ehk avaldumine üldsümptomid -palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. iseloomulik - neelu valulikkus, mis süveneb neelamisel. kõrvavalu, mis on tingitud valu kiirgumisest neelust kõrva, kuna neelu ja keskkõrva närvid on omavahel ühenduses. Valu tõttu on söömine sageli raskendatud. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Põhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu ja kurgumandleid, surudes spaatliga keelt kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. Selle uuringu jaoks võetakse vatipulgaga proov kurgumandlitelt.
pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed. Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse.
c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis e) kui pikk on neel (keskmiselt, cm)? 12 cm
kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi. Sport ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused Õhu puhtus Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi. KUULMINE Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrva kaitseb kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuidas heli meieni jõuab: Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained Panevad trummikile võnkuma
FM-süsteem aitab kõnest arusaamisel leevendada probleeme nagu kaugus kõnelejast, kaja, halb akustika ja taustamüra. See tuleneb sellest, et mikrofoniga saatja kaudu jõuab kõneleja jutt häireteta kuulmislangusega isiku vastuvõtjasse. (http://kuulmislangus.weebly.com/fm- suumlsteem.html) Lisaks eelnevatele on leiutatud luu-kuulmisimplantaat (BAHA). Luu- kuulmisimplantaat annab kuulmisvõime inimestele, kellel on väliskõrva ja keskkõrva haigus või arenguhäire, mille põhjustatud kuulmishäiret pole võimalik muude meetoditega parandada. Süsteemi meditsiinitehniline lahendus võimaldab heli viia läbi luu sisekõrva. (Ida-Tallinna Keskhaigla koduleht) Kuulmisabivahendi toel tuleks teha auditiivset treeningut. Mõningaid näiteid treenimiseks (Ojaste 2014): · Harjutada kuulamist eraldi ühe kõrvaga, teise kõrvaga, mõlema kõrvaga korraga (bilateraalselt implanteeritud).
paukudest, plahvatustest, elektrisädemetest, raskete kehade löökidest jne Helilainete kasutamine Ultraheli kasutatakse tööstuses esemete või detailide defektide kindlakstegemisel. Ultraheli kasutatakse ka meditsiinis. Infraheli kasutatakse tööstuses killustiku pesemisel savist, liivast ja muudest lisanditest. Heli peegeldumist kasutatakse kajalokaatorina. Heli levimise protsess kõrvas Helilained, jõudnud kõrva kuulmekäiku, panevad võnkuma trummikile. Edasi keskkõrva, milles paiknevad kolm kuulmeluukest vasar, alas ja jalus. Jalus annab helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrvas asub tigu, kus toimub helivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi kaudu jõuab peaaju kuuldekeskusesse ning tekib kuulmisaisting. Füüsikaline heli muutub psüühiliseks heliks. Kasutatud kirjandus http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm#liigitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Tiuks:Kopid_töödes t http://et.wikipedia.org/wiki/Helilaine
5.Väliskõrv-koosneb kõrvalestast, välimisest kuulmekäigust, mis lõppeb trummikilega.Kõrvalest on vajalik halilainete püüdmiseks.Kõrvalesta kurrud võimaldavad ilma moonutusteta helisid tajuda. Välimise kuulmekäigu alguses asuvad karvad-takistavad tolmu minekut sügavamale. Välimises kuulmekäigus asuvad ka vaigu näärmed,mis toodavad kõrva vaiku mikroobide surmamiseks. Trummikile on õhuke kele kuulme käigu lõpus, mis peab võnkuma helilainete rütmis. Keskkõrv-koosneb keskkõrva õõnest,kolmest kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud(vasar,alasi ja jalus), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas. 6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs.
Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud ...
5.Milliseid silmade tervishoiu reegleid peab järgima arvutiga töötades? (2) Kujutis arvutiekraanil ei tohi väreleda ega olla liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaks silmad arvutiekraani jälgimisest 15 minutit puhkama. Tuleb tihedamalt silmi pilgutada. 6.Kõrva ehitus (mis ei sobi loetellu, tunda jooniselt ära kõrva osad). 7.Kuulmisaistingu teke. Kõrvalest suunab helid väliskeskkonnast kuulmekäiku, sealt trummikilele, mis hakkab võnkuma. Edasi levivad helilained keskkõrva kuulmeluukestele ja sealt sisekõrvas asuva teo kuulmisrakkudele. Teo kuulmisrakkudes tekib närviimpulss, mis liigub mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse peaajus, seal tekibki kuulmisaisting. 8.Millise eelise annab kahe kõrvaga kuulmine? Kahe kõrvaga kuulates suudetakse määrata täpselt, mis suunast ja kui kaugelt heli tuleb. Kui inimene kuuleb ainult ühe kõrvaga, siis ta ei suuda eristada, mis suunast heli tuleb. 9.Mis võib põhjustada kuulmishäireid?
Niisiis pidin lootma millelegi huvitavale teos, mille juurde ma varsti pidin sattuma. Kuid enne nägin ma oma teel suurt toru-kuulmetõri, mis oleks võinud mind viia neelu juurde. Hetkeks lipsatas mul peast mõte nalja pärast kuulmetõre uurida ja sinna sisse vaadata , kuid see oli kahjuks suletud. Ilmselt ei haigutanud ega neelanud minu punkar sellel hetkel, kui mina seda soovisin. Küllap ei tahtnud ta lihtsalt oma kuulmetõre üle koormata. See oleks pidanud ju siis võrdsustama keskkõrva rõhu välisrõhuga. Niisiis pärast ümbermõtlemist läksin ma ikka oma teedpidi ja jõudsin luustunud spiraalikujulise teo juurde, mis kindlustab heliaistingu. Tigu oli üleni täidetud vedelikuga ning tema seinad kuulmisrakkudega. Need kolm luusõpra olid mind varem nii tugevalt võnkuma pannud, et minu võnked kandusid edasi isegi selle teo vedelikku ja ärritasid kuulmisrakke. Kuulmisrakud tekitasid närviimpulsse ja viisid mind edasi aju tagaossa , naljakate, pikaldaste
Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, vaata aknast välja Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8. Helilainete
kaksiknõgusa kujuga Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga KÕRV (kuulmis ja tasakaaluelund) jaguneb: *.Väliskõrv *Keskkõrv * Sisekõrv Trummikile eraldab a. sisekõrva keskkõrvast b. keskkõrva sisekõrvast b. sisekõrva väliskõrvast d. väliskõrva keskkõrvast Kuulmeluukesed asuvad sisekõrvas / keskkõrvas / väliskõrvas. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ? Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb)
ülimaitsetundlikud? Mida jaoks tunduvad maitsed intensiivsemad. Lausa 25% tähendab elanikkonnast võivav olla ülimaitsetundlikud. ülimaitsetundlikkus? 10. Mis on kinestees? Kinestees/propriotseptsioos (lihasmeel) – teadlikkus enda kehast. Saavad aru kus teatud jäsemed nt on, teiste lihaste suhtes. 11. Kirjelda välis-, kesk- Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning ja sisekõrva ehitust ja siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest helilainete vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine.
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...
Kaugnägelikkus lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha. Värvipimedus levib emalt, avaldub alati meestel. Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise. Kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV · Kõrvalest koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet.
Adenoidi suurenemine ehk hüpertroofia Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva lümfikoe kogumiku ehk adenoidi suurenemine. Adenoidi suurenemist esineb lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoidid taandarenevad. Lapsel võib adenoidi suurenemine olla füsioloogiline ehk loomulik, samas võib suurenemist põhjustada ülemiste hingamisteede põletikud ja allergiad. Adenoidi suurenemine võib põhjustada ninahingamise takistust ja keskkõrva ventilatsiooni häirumist. Infektsiooni korral koguneb suletud keskkõrvaruumi limast sekreeti, mis omakorda võib põhjustada sagedasi mädaseid kõrvapõletike teket. Suurenenud adenoididega lastel puhul on iseloomulikuks tunnuseks lahtise suuga nägu, mis on põhjustatud ninahingamise takistusest. Pidevalt suu kaudu hingamine toob kaasa unehäireid, esineb norskamist, mis on põhjustatud keele vales asendis paiknemist. Kui keelel puudub suulaest tulenev surve, siis häirub ülahuule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
