Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hind, turustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vahendaja, müüja, lõpptarbija, pürgimine, sekundaarne, nõudlus, alampiir, tarbijani, komplekteerimine, üleandmine, agent, jaemüüja, vahetama, omamine, saavutatakse, jooksva, maksimeerimine, suurimat, katta, uurimis, stabiliseerimine, kulusid, amortisatsioon, ideaalkonkurents, välistegurid, turg, omahind, lõpptoodangu, viimine, helistaminekasutamine pakuvad, või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hind on turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid: 4p-st ainuke positiivne. Hinnapoliitika sisetegurid: firma turunduseesmärgid ja strateegiad, kulud, hinnakujunduse firmasisene organisatsioon. Mida selgemini on määratud firma eesmärgid, seda lihtsam on hinnakujundus. 1. Eksistentsi kindlustamine- kui firmal on liigsed võimsused, karm konkurent, muutlik nõudlus vms peab ta opereerima madalate hindadega lootused, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2. Jooksva kasumi maksimeerimine- hind mis annab maksimaalse kasumi 3. turuliidriks pürgimine- kulude vähendamine, suurim perspektiivne kasum 4. kvaliteediliidriks pürgimine- kõrge hind mis katab uurimis-ja arendustöö kulud. 5. Muud eesmärgid- konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine vm.
rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament. Kui klient on rahul, siis tekib lojaalsus. Äritarbijate ostukäitumine Äritarbijaid – ostavad kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Tunnused: ostuprotsess mõnevõrra keerulisem kui erakliendil äriturgudel on kliente oluliselt vähem, nad on suuremad ja mõjukamad, samuti proffesionaalsemad äriklientide nõudlus tuleneb nende enda toodete nõudlusest ja on seetõttu vähem hinnaelastne organisatsiooniostud on tavaliselt läbimõeldud ja domineerivad ratsionaalsed motiivid Ostuprotsess Probleemi tunnetamine – Vajalike omaduste, spetsifikatsioonide ja koguste selgitamine – potensiaalsete pakkujate valimine ja hindamine – pakkumiste kogumine – pakkumiste analüüs ja hindamine – tellimise ja maksmise rutiinide valimine – ostujärgne analüüs Ostuprotsessi mõjurid:
Turustuskanal on isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab toodete liikumise tootjatelt tarbijateni. Peamised vahendajad on hulgi- ja jaemüüjad. Turustus hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle korraldamist. Vahend, mille abil tehakse toode kliendile kättesaadavamaks ja/või tema kasutamine mugavamaks; peaks suurendama toote kasutamise sagedust ja sellest saadavat tulu. Vahendaja loob tarbijale toote kasu Vormikasu; Ajakasu; Kohakasu; Omandikasu Tarneahel on kauba liikumine müüjalt ostjale Makseahel on tegemist vastupidises suunas liikumisega, see on maksete liikumine ostjalt müüjale Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, kuidas seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms Transportida saab: Maantee, õhu, raudtee, vee, toru, interneti, robotite ja droonide kaudu
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad
3. Hinaakujundusmeetodite valik 4. Hinaapoliitika väljatöötamine · Hinna kujundust mõjutavad tegurid · Ettevõtte sisesed: · Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad · Turunduse eesmärgid ja strateegiad · Tootmiskulud-muutuv kui püsikulud · Kasumivajadus hinnalisa tänu kasuminõudlusele · Laovarud nende kuhjumine tingib hinnaalandusi · Turupositsioon tugevam positsioon annab rohkem mänguruumi · Ettevõtte välised: · Nõudlus · Hinnaelastsus - näitab kui palju muutub kauba nõutav kogus protsentides, kui hinda tõstetakse 1%. Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinnatõus, siis nõudlus on hinnaelastne ja elastsuse väärtus on suurem kui 1.( neid tooteid saab asendada nt eksootilised puuviljad. ) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna oma, siis on jäik nõudlus ja väärtus on väiksem 1. ( hambapasta ,
Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad turul. Turunduses vaadeldakse müüjaid kui tootmisharu ja turu moodustavad ostjad. Müüjad ja ostjad on omavahel ühendatud nelja vooga
Turundus toetab nii tootmist, vahendamist kui ka tarbimist Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid:
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
Bossi ülikond, Rolexi kell jne). Tarbijad on antud tootele väga lojaalsed - nad ei tunnista tema asenduskaupu. Tarbija on valmis täiendavateks jõupingutusteks ja kulutusteks selle nimel, et osta just see toode (mark); neljanda tarbekaupade liigina nimetatakse võõrkaupu (unsought goods) - tarbija ei tunne ega kavatse osta (nt mittesuitsetajale on sigaretid võõrtooteks). Nõudlus nende järele puudub. Põhjus võib olla nii see, et on tegemist uue ja tundmatu tootega kui ka see, et tarbijad neid kaupu lihtsalt praegu ei vaja. Esmatarbekaubad jagatakse omakorda: regulaarkaubad (staple goods), mida ostetakse korrapäraselt (piim, hambapasta, sigaretid); impulsskaubad (impulse goods), mida ostetakse planeerimatult. Tarbija neid spetsiaalselt ei otsi, ost toimub impulsi ajel, seetõttu paigutatakse nad nähtavale
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
toote erilist positsiooni. Nt prestiizhinnad (kallis = kvaliteet), väike hinnavahe (9.90 tundub vähem kui 10), hulgimüük (mitut soodsat toodet koos ostes tundub kliendile, et hoidis raha kokku). 4. Selgitage miks on vaja turustus-/ jaotuskanaleid ja millised on ettevõtte turustuskanali valikuvõimalused. Turustuskanal on isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab toodete liikumise tootjalt tarbijani. Kanali koosseisus on alati tootja ja tarbija, sageli üks või mitu vahendajat. Mõnede toodete turustamine eeldab mitmeid vahendajaid, kes on spetsialiseerunud turgude, piirkondade või harude lõikes. Turustuskanali põhilised vahendajad on hulgi-ja jaemüüjad aga ka edasimüüjad, agent, tootja esindaja, müügiassistent. Tänapäeval suureneb otseturunduse osatähtsus. Kanali pikenedes vahendajad spetsialiseeruvad mis alandab kulusid.
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus turunduse seisukohalt on võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup Marketing vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
D Potentsiaalsete tarbijate vajaduste analüüs î Eesmärk: kliendivajaduste võimalikult täpne määratlemine, turusegmentide mõjutamine î Sisu: probleemid, ostuhoiakud, elustiil, suhtumised, nõuded jaotussüsteemile î Metoodika: klientide ja ekspertide küsitlused, agentide aruandlus, tarbimisanalüüsid, tootetestid, valdkonna kitsaskohtade analüüs D Jaotussüsteemi analüüs î Eesmärk: optimeerida toote teekond tootjast tarbijani î Sisu: jaotus- ja tootmisprobleemid, turupartnerite valik, kaubavood î Metoodika: turupartnerite küsitlemine, klientide ja varustajate analüüs, enamarenenud turgude analoogia kasutamine D Konkurentsianalüüs î Eesmärk: konkurentsisituatsiooni hindamine, ettevõtte positsioonimine/profileerimine î Sisu: konkurentide turuletuleku võimalikkus, konkurentide määratlemine, konkurentide
reklaami ja hinnapoliitika tähtsus; erikaubad on need, mille tarbijad on antud tootele väga lojaalsed nad ei tunnista asenduskaupu. Tarbija on 11 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik valmis täiendavateks jõupingutusteks ja kulutusteks selle nimel, et osta just see toode (mark); võõrkaubad on kaubad mille järele nõudlus puudub. Põhjus võib olla nii see, et tegemist on uue ja tundmatu tootega, kui ka see, et tarbijad neid kaupu lihtsalt hetkel veel ei vaja. Esmatarbekaubad jagatakse omakorda: regulaarkaubad, mida ostetakse korrapäraselt (piim, hambapasta, sigaretid); impulsskaubad, mida ostetakse planeerimatult. Tarbija neid spetsiaalselt ei otsi, ost toimub impulsi ajel, seetõttu paigutatakse nad nähtavale kohale (küpsised, kommid);
ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. · AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel; piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud; suurem usaldatavus partnerite silmis;
ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. · AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel; piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud;
ühingu lühike eluiga, mis sõltub osanike soovist äriga jätkata; raske leida sobivaid partnereid; vaidluste võimalus, mis võib viia ka äritegevuse lõpetamiseni; kasumi jaotamine mitme isiku vahel. AKTSIASELTS JA OSAÜHING o Eelised osanike või aktsionäride piiratud vastutus; võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali; omandiõiguse lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata (aktsiate müük, pärandamine); paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis; võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel; piiramatu eluiga, suurem stabiilsus; sobivus nii suur- kui väikeettevõtetele; spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud;
See hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning varude kontrollimist. Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja selle korraldamine 5) Turunduskommunikatsioon, toetus – 4P: kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid. 6) Müügitoetus ehk müügi soodustamine - hõlmab neid toetusmeetmeid, millega stimuleeritakse tarbijaid ostma, vahendajaid tõhusamalt tegutsema või siis mõlemat. Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust.
ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi, sh klientide vajaduste kindlakstegemine, kasulike klientide hoidmine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. · kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. (M.Porter) Turunduse üldmõisteteks on vajadused, soovid, nõudlus, toode, vahetus, tehingud ja turud. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Nt söök, jook (A.Maslow vajaduste hierarhia)Turundus saab mõjutada kuidas vajadusi rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust
22. Ärinime valik füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu korral. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Talupidamise korral võib selle asemel olla talu nimi. Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest. Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "täisühing", "TÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 1. Mis on lubatud, registreeritav? 2. Mis on äriliselt kasulik? Piirangud äriühingu ärinimele: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes.
tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaürituste organisaatoreid, ehitusprojektide juhte. Juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud isiklikult millegagi. 6. Nende (küsimuses 5 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete 17.saj ettevõtja- sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks (lepingu summa ette teada)
· Pakutavad täiendavad teenused · Usaldatavus tellimuste täitmise tähtaegade osas · Krediteerimidvõimalused ja tingimused · Finantsseisund ja äriline potentsiaal 11. Mikrokeskkond: vahendajad Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. · Kaubanduslikud vahendajad aitavad firmal otsida tarbijaid ja neile ettevõtte toodangut müüa. Läbi nende jõuab kaup tarbijani õigel ajal, õiges kohas ja parimal viisil, st kõige väiksemate kulutustega. Ostja asupaigas on olemas tootevaru. Kaup on olemas ja seda eksponeeritakse sellel ajal, kui tarbija seda osta tahab. Kauba müümine ja üleandmine toimub samal hetkel. · Kaubandusliikumist tagavad organisatsioonid tegelevad kaupade ladustamise, säilitamise ja transportimisega. Kommertsladusid on 3 liiki: a) laod, mis üürivad oma pinda lühi või
Järelikult on organisatsiooni võimalik efektiivselt juhtida tingimusel, et üheaegselt võetakse vaatluse alla kõik kulud kogu tarneahela ulatuses, kusjuures maksimaalselt saab kogukulusid vähendada üksnes osakulude kompromissi, mitte kulude suboptimeerimise kaudu. Arvestades konkurentsivõimet saab organisatsiooni hankimise–tootmise–füüsilise jaotuse funktsionaalne ahel ostjaturul (pakkumine ületab tunduvalt nõudlust) lähtuda üksnes lõpptarbija vajadustest ja eelistustest. Protsess peab toetuma turunduskontseptsioonile, kus on primaarne turu täpne segmentimine ja nõudluse dünaamika järjepidev jälgimine. Viimaste alusel töötatakse kõigepealt välja toodete füüsilise jaotuse, seejärel tootmise- ja lõpuks hankimisstrateegia. Hankimisstrateegia väljatöötamisel on soovitav : määratleda varustamise kui juhtimisfunktsiooni roll ja sisu,
Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste funktsioonidega, mis tagavad lõpptarbija toodetega varustamise. Sellega seoses tuleb kasutusele termin SUPPLY CHAIN MANAGEMENT, e, tarneahela juhtimine. Tarneahelasse kuuluvad tootjad, jaeketid, lepinguliste logistikateenuste pakkujad, jms -- kõik kes seotud toodete liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni. Tihedam koostöö eeldab tihedaid partnerlussuhteid tarneahela vötmeliikmete vahel alates 2000. Konkurentsi kasv sunnib äriorganisatsioone pidevalt parendama oma turupositsiooni,
ta soovib omandada. Seetõttu on materjalivoog tähtsaim voog, mida hallatakse läbi info-, raha- ja teenuste voogude juhtimise. Logistika käsitleb kõiki tegevusi, toiminguid ja protsesse, mis leiavad aset logistilises ahelas. Erinevaid toiminguid on palju ja õigete järelduste tegemise ning tervikliku juhtimise huvides on vaja arvestada nende kõigiga. Voogude juhtimise üheks eesmärgiks on tuua kasu lõpptarbijale, kes asub logistilise ahela lõpus ja soovib tarbida erinevaid tooteid. Lõpptarbija võib saada kasu läbi konkurentsivõistluse saavutatud eeliste madalam hind, kiired ja täpsed tarned, hea kaubavalik jne. See ühine eesmärk tuua kasu lõpptarbijale selliselt, et ta oleks valmis ostma pidevalt pakutavaid tooteid, koondab ühte ja paneb kooskõlastatult tegutsema logistilise ahela erinevad osapooled. Ettevõtetel on oma eesmärgid, mis erinevad tarbijate eesmärkidest. Edukas ettevõte oskab ja suudab leida mõistliku kompromissi enda ja tarbija eesmärkide vahel
võimalik ellu viia, sest mitte kõiki majanduslikke muutujaid ei saa otseselt mõõta. Näiteks on ettevõtte tegevuse eesmärk kasumi maksimeerimine. Kasumi suurust on võimalik mõõta. Samal ajal on aga kodumajapidamiste eesmärgiks rahulolu maksimeerimine. Rahulolu mõõtmiseks aga täpne kriteerium puudub. Rahulolu saab muuta ainult kaudsete meetoditega. Majandusmudeleid võib väljendada verbaalselt, matemaatiliselt või graafiliselt. Kui me räägime, et hüvise nõudlus väljendab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis on meil tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega. Nõudlusmudelit võime me kirjeldada ka matemaatilist aparatuuri kasutades, võttes aluseks, et meil on tegemist kahe hulgaga : hind ja kogus, saame me funktsiooni x=f(p) (kus x on hüvise nõutav kogus ja p on hüvise hind). Majandusteoorias kasutatakse väga sageli ka graafilist
....................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................
....................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine.................................................................................23 10. Inventeerimine................................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus.
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
