ilmalikuks paleeks. Atraktsioon asub vähemalt 240 tuhande m² suurusel alal ja hõlmab 18 kõrvalhoonet, 19 sisehoovi ja 2600 korterit, mis hõlmavad kogu Viini kesklinnas asuvat ala. Palee hoones töötab ja elab jätkuvalt üle 5000 inimese. • Viini Hofburgis on kuni 30 eraldi vaatamisväärsust, sealhulgas väljakud ja monumendid, lossid ja korterid, ajaloomuuseumid ja hindamatud kogud. Lossikompleks on nii mahukas, et vaevalt on ühe külastuse ajal võimalik uurida kõiki selle väliseid ja sisemisi objekte • Lossis on igal turistil võimalus osta ekskursioon, mille käigus tutvustatakse Imperiali kortereid, Sisi muuseumi ja Imperiali hõbekollektsiooni. • Lossi arhitekid:Johann Bernhard Fischer von Eriach ja Johann Lukas von Hildebrandt jt.
Kuulsamad on: Chambord'i loss, Fontainebleau loss ja Château d'Amboise. Loire'i Jõgi ja arvukad lossid . Chambord'i loss Ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus ja renessanslike palazzode jooned. Kindlusele omased sõjalised jooned puuduvad. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Chambord'i loss Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist. Kui päikesekiired langevad läbi akende galeriisse, siis on tulemus meeliülendav. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Troonisaal on kõige meeldejäävam ruum Napoleoni eluruumidest. Tänapäeval on Fontainebleau loss pühendatud Napoleoni mälestusele. Fontainebleau loss Napoliooni troonisaal ja peeglite saal Château d'Amboise
Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur lk 12 Kultuuri kuldne ajastu lk 13 Kokkuvõte lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15
Selle järgi joondus kogu Euroopa. -17 saj nim suureks sajandiks -"Riik, see olen mina!" , oli ka päikesekuningas (tantsis õukonnaballetis Apollona) -Ministrid ei tohtinud temaga nõupidamata otsuseid langetada, andis välja seadusi ainuisikuliselt - tegeles kõigega -Pariis talle ei meeldinud, sest nooruses oli rahvarahutuste ajal sunnitud sealt põgenema. -Versailles - Mahajäetud paik, kuhu XII läsi ehitada väikse jahilossi. XIV ajal rajati sinna hiiglaslik lossikompleks koos mitme eluhoone, eesõuie , loomapargi, lilleaedade, veealleede jms-ga. 20 000 õukondlast + teenrid, teenindajad, kokad, arstid, lauljad, preestrid jt. Aadlikud said kõrget tasu, tehes tühiseid ülesandeid : üks ulatas hommikul sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine),
Ehitati aastatel 1887-1889 ajutise konstruktsioonina maailma näituse jaoks Arce de Triomphe triumfikaar Place de la Concorde üksmeele väljak Arc de Triomphe du Carroussel Ratsaballeti triumfikaar Sacre Coeur Püda süda Monmatre kunstnike linnaosa Kabaree Moulin Rouge Chartres Notre Dame Le Mont Saint Michel saar Normandia rannikul Lascaux koobaste kaljujoonised Bordeauxi lähedal 15 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi suurim kunstikogu. Versailles lossikompleks Pariisist väljas Traboules Lyoni kvartal osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad Gironde (jõgi) de Bordeaux viinamäed (viinamarja istandused) Gironde Bordeaux'i ääres Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
Petseri klooster; Pushkini Mäed, kus asuvad Pushkini ja Kerni mõisamuuseumid ning Svjatogorski klooster, kus paikneb Aleksander Pushkini haud. Kaasanis XIV--XV sajandite Kaasani Kreml kuulsa Süümbegi torniga. Volga jõel on mitu iidset vene linna suurepäraste XIII--XIX sajandite arhitektuurimälestistega. Venemaa peamine kultuurikeskus on Sankt-Peterburg, kus asub Iisaku katedraal; mälestussamas Peeter I; Ermitaazhi lossikompleks, milles paikneb maailma üks rikkamaid muuseume suure maalikunsti-, mööbli- ja skulptuurikollektsiooniga; palju erinevaid muuseume; kuulus Suveaed. St-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud. Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal, mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma
joonia kapiteeliga lõppevad pilastrid. Kitsad ümarkaarelised aknad, kunstipäraselt erivärvilistest kividest laotud sein, siksakfriis ning kõrge viilkatus on aga karolingide arhitektuuripärandisse kuuluv. Lossiehitisi (nim. pfalz) karolingide ajast säilinud ei ole, kuigi Karl Suure ajal ehitati neid (kindlasti kindluslossidena) palju. Esialgu rändas kuningas oma kaaskonnaga lossist lossi, seetõttu oli iga lossikompleks ka omaette majandusüksus. Üheks pidevamaks residentsiks kujunes Aachen (9.saj.), mis oli ehitatud vanade germaanlaste ja keltide ehitustraditsioone silmas pidades. Pfalzi ristkülikukujuline peahoone oli jaotatud mitmeks ühesuuruseks saaliks. Teise tuntud residentsi Ingelheimi lossi (9.saj.) peahoone ehitamisel oli eeskujuks olnud rooma-aegne basiilika, lossi ees oli ka väike aatriumõu . Pärast Karl Suure surma lagunes Frangi riik paljudeks väikesteks riigikesteks. Veelkord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
