1 Ainevahetus ehk looduse loomade ja inimese tekkimine maa peal. Mind on alati huvitanud see mis ümbritseb mind ja tuginedes loogikale püüdnud mõista seda maailma nii nagu ta tõesti eksisteerib aga mitte nii nagu on see kirja pandud inimeste poolt. Juba inimkonna ajalugu õpetatakse lastele poliitilisest seisukohast ja erinevalt erinevates riikides. Peale minu viimast kohtumist looduse ja tehnoloogia instituudi dekaaniga veendusin ma selles, et inimkond on tõesti ületähtsustanud teaduse arengut ja hariduse osatähtsust inimlikus elus. Inimlik haridus ei saa muuta intellekti taset kui teadmiste realiseerimiseks vajalikku vahendit. Kõik teaduskonnad kasutavad omas leksikonis asendussõnu ja lõplikust sõna tähendusest enam aru ei saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas e...
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas...
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Essee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus el...
Essee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus el...
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma ...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aast...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE Maailmas elab praegusel ajal ligikaudu 6 miljardit inimest. Riike, rahvaid ning rahvusi on maailmas sadu ning kõigil rahvustel oma keel. Me saame kõik omavahel vabalt suhelda, lennata erinevaisse paigusse maailmas ning tutvuda teiste rahvaste kultuuriga. Kuid see kõik on kunagi alguse saanud ning võrreldes Maa eksisteerimisega üldse, üsna hiljuti. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti ka metallitöötlemist. Just nendel põhjustel tekkisid esimesed tsivilisatsioonid suurt...
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesi...
Maa kui süsteem · Süsteem-Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. · Süsteemi iseloomustadakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid jagunemine · Avatud-Süsteemi iseloomustab energia vahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. · Suletud-Energia vahetus puudub. · Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: ...
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfäär ehk õhkkond on ca 1000 km paksune, täpset piiri ei ole võimalik öelda. Atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskm...
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Kuu- ja Päikesevarjutus Raimond Valler 12b Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline Päikesevarjutus annab meile võimaluse näha, kuidas Kuu varju mõjul muutub taeva värv ja kuidas värvid erinevad suundades, kust vari tuleb ja kuhu see liigub. Täielik Päikesevarjutus: Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu...
12K Arvestuse küsimused ja teemad Kosmoloogiast Planeedid 1. Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1. Päike – iseloomustavad suurused, ehitus, päikese pinnal esinevad moodustised, energia tekkimise mehanism 2. Doppleri efekt – milles seisneb, kuidas kasutatakse astronoomias. Punanihe 3. Mis on galaktika, galaktikate jaotamine nende kuju järgi. Galaktikate ruumiline paikne...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi a...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli Kristiin Zoova 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub. Magnetvälja kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid. Iseloomustus. Maa lõuna- ja põhjapoolus muudavad magnetvälja genereerivate protsesside tõttu asukohta. Magnetvälja ulatust mõjutab põhiliselt Päikeselt lähtuv ioontuul, aga ka päikesesüsteemi planeetide vaheline magnetväli. Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite...
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
Keskkonnakaitse Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: “Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde”. Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vu...
Carolyn Lizbeth Einmann 9a klass Tallinna Reaalkool Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan täh...
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päi...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineeti...
Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................................3 Päikesesüsteem.....................................................................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine...................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................9 1 Sissejuhatus Maa ja teiste planeetide esimene lojaalsuskohustus kuulub Päikesele; nad on kui pisikesed asulad Päikese määratus kuningriigis. See süsteem on märkimisväärselt ilus struktuur, mis oma liikmete korrapärase liikumisega sobis loodusnähtuste täpse matemaatilise analüüsi esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja n...
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
"Kalevipoeg" F.R.Kreutzwald II lugu Anu Kaine Vana Kalevi surm Vana Kalev oli olnud juba pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, püstigi ei tõusnud. Eit siis saatis lepatriinu Vanale Kalevile arsti otsima, kes viimast aidata saaks. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, ning kohtas tee peal küll tuuletarka, sõnatarka ja ilmatarka.. Kuid kui ta koju jõudis oli Vana Kalev juba surnud. Linda leinamine Linda oli mehe surmast väga löödud. Ta ei maganud 7 päeva, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu, ning 7 päeva vaevles leinavalus. Ta nuttis kogu aja. Siis korrastas oma mehe surnukeha kammis, riietas jne.. Ning peale selle kaevas talle augu, kuhu hiljem mattis ta. Toompea mäe tekkimine Ükspäev hakkas Linda oma mehe hauale viima kive, kuna tahtis teha sinna mälestusmärgi tulevastele põlvedele. Et nad siis teaksid, et just sinna Vana Kalev maetud on. Nii tekkiski Toompea mägi Tallinna, kus puhkab Va...
Mikro ja makroevolutsioon Makroevolutsioon on protsess, mille tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne. See protsess toimub ajalooliselt väga pika ajavahemiku vältel ega ole seetõttu vahetult jälgitav ega uuritav. Makroevolutsioon on liigist kõrgemal tasemel toimuv evolutsioon ja seega erinev mikroevolutsioonist, mis toimub liigi või tema populatsioonide piires. Põhimõttelisi erinevusi nende kahe protsessi vahel siiski ei ole: makroevolutsiooni aluseks on protsessid mikroevolutsioonilisel tasemel. Makroevolutsioonis toimuvad samad protsessid, mis määravad ära mikroevolutsioonigi olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on divergentne iseloom. Veenvaid tõendeid organismidevahelisest sugulusest annab embrüoloogia teadus organismide lootelisest arengust...
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks MAA LIIKUMINE Tiirlemine : Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Tiire...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
KOOLIAJALUGU Sisukord Koolide tekkimine linnades...............................................LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7 Koolid linnades 19.saj. kahel esim...
Kontrolltöö kordamine füüsika Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97. Marsi atmosfäär on väga hõre (erinevalt Veenuse omast), mistõttu saabki teda ka hästi vaadelda. Atmosfäär koosn...
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle põhjuseks on Maa pindmiku pidev ümberkujunemine vulkaanide, maavärinate, tormide, liustike toimel ja samuti mandrite tr...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, ...
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
ELU TEKKIMINE JA TAIME- NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON ÜRGOOKEAN JA ELU TEKE · Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi · Esimesed organismid tekkisid 3,5 miljardit aastat tagasi · Maailma meri · Üherakulised ja tuumata · Fotosünteesivad bakterid BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
Füüsika osa koolieksamist 1. SI põhimõõtühikus ja nende teisendamine 1 31556925,9747 Aeg: Sekund (s) on ligikaudu troopilisest aastast 1900. aastal. 1 s võrdub 133 Cs aatomi teatud kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. 1 40000000 Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugus...
Tähed 2010 Mis on tähed tähtede mass on vähemalt kümnendik Päikese massist neil omadus ise valgust kiirgata nad on gaasilised taevakehad sisemuses leiab aset tuumasüntees (kergete aatomituumade liitumisel vabaneb energia kui tekkinud osakeste mass on väiksem kui algsete tuumade masside summa) koosnevad vesinikust tähed vilguvad Maa atmosfääri mõju tõttu Tekkimine tekivad tähtaine kokkutõmbumisel nad tekivad termotuumareaktsioon käigus termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Lähimad tähed Päikesesüsteemi-väline on lähim täht Proxima Centauri maale kõige lähim täht on Päike Päike tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat Pä...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaaln...
Mis on maailma algaine Enne filoosofia teket seletati maailma tekkimist mütoloogiliselt. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest: kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus: filosoofia sünd: leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Ioonia filosoofia Mileetose koolkonnd (VI-V saj. e. Kr.) olid esimene kreeka filosoofiakoolkond, (presokraatikud), lähtusid oma aja em...
xxx Gümnaasium PÄIKESESÜSTEEM JA TEMA TEKKIMINE 2009 SISUKORD Päikesesüsteem ja .......................................................................................................................1 tema tekkimine............................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 ....................................................................................................................................................2 Päikesesüsteem............................................................................................................................3 Päikesesüsteemi mudel..................................................................
Bioloogia KT OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK Oletatakse, et elu maal tekkis umbes 3,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusorganismid olid väga väiksed ja lihtsa ehitusega (bakterid). Neist arenesid välja keerukamad organismid. Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni käigus tekib pika aja jooksul juurde uusi organisme, kuid sureb välja ka vanu organisme. Evolutsioon on lõpmatu protsess. Lisaks kohastuvad evolutsiooni tulemusena organismid muutuvate keskkonnatingimustega. Organismide ellujäämine ja sigimine sõltub neid ümbritsevatest teistest organismidest ja looduse eluta osast. Organismidele on omane muutlikkus, isegi ühest liigist pärit isendid ei ole täpselt ühesugused. Organismide vahel on sünnist saadik olelusvõitlus ehk konkurents toidu, tingimuste, emaste pärast. Eelisolukorras on organismid, kellel on kaitsevärvus, k...
ROOMA Rooma Merilin Kuld Mariliis Pallon 10A Itaalia geograafilised olud Apenniini poolsaar Mägine maa Mõjutused teistest tsivilisatsioonidest Alus keskaegse Euroopa arengule Etruskid Elasid itaalia loodeosas Päritolu teadmata Tähestik alfabeedi järgi 7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki Etruskid olid: Head meresõitjad Kardetud piraadid Käsitöölised Etruski religioon Jumalike ennete tõlgendamine Usk surmajärgsesse ellu Naised olid meestega võrdsed Rooma linna tekkimine Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Ladina keelest sai Rooma ametlik keel Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat Roomast kujunes tõeline linn Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patriooni ja kliendi vahekord Patriitsid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
