Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur lk 12 Kultuuri kuldne ajastu lk 13 Kokkuvõte lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 Lisad (Maa tekkimine) lk 1617 Sissejuhatus
Sfinks on inimese pea ja lõvi kehaga olend. Sfinks Chepreni püramiidi juures. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Ramses II koobastempel Abu-Simbelis. Hatsepsuti hauatempel Deir-el-Bahris. Kuningate org fassaad Obeliskidega . Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Lehmalüps Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning inimeste ja loomafiguuride vahele pandi ka hieroglüüfe, et
Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta Bombay lähedal. Tähelepanuväärseid Lõuna-India varased templid on püramiidjas Mamallapurampi tempel ja mitu ratha tüüpi templit. Põhja- Indias egitati rikkalikult dekoreeritud torniga nagarosikhara tüüpi templid. Neist tuntuim on Kandarija Mohadeo Khajurahas. Islami tungimine Põhja-Indiasse tõrjus traditsioonilise templiarhitektuuri maa lõunasse. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, mis sageli läheneb küll väga ümarplastikale,
põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele. Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster. Tsaitja on kaljusse raiutud pikliku põhiplaaniga tempel, mille ühes lühiküljes on apsiid; apsiidi keskel on väike stuupa; kaks rida sambaid jagavad ruumi kolmeks lööviks, kusjuures kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tsaitjatel on eeskoda ja eriti kunstipäraselt kaunistatud fassaad, mille ülemises osas on suur avaus ruumi valgustamiseks. Vihaara moodustab tavalisel üks suur ruum, mida ääristavad munkade kambrid
Aasia ja Egiptuse piirile, delta idaossa, pärastise Tanise linna kohale, "Per Ramses" "Ramsesi maja": kuninga loss, templid jne.). Ta ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades. Üheltki Egiptuse kuningalt pole säilinud nii palju ehitisi, nii palju templeid kui Ramses II-lt. Ta ehitas Nuubiaski palju templeid. Eriti kuulus on tema suur (33 m. kõrguses, 38 m. laiuses ja 65 m. all) koobastempel Abu Simbelis (allpool teist kärestikku), mis on rajutud kaldakaljusse. Selle templi sissekäigu jaoks valmistati neli kolossaalset (24 m.) Ramsese raidkuju. Selle templi kõrvale rajuti kaljusse teine, väiksem tempel. Merneptah tema kolmeteistkümnes poeg (sest oma kauakestval valitsemisajal elas Ramses II üle paljud oma troonipärijad...). Egiptus hakkas nõrgenema (rahvamasside vaesumine - rahulolematus). Ta kaotab Aasia provintsid, sellele lisaks hakkavad liikuma
annaabi.ee 
