Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine
Sarvkiht Marrasnaha pealmine kiht. Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks
Palavik rühmatöö 1. Palaviku etioloogia – Palavik on organismi vastureaktsioon, et valmis seada organismi vastupanujõude võitluseks etioloogilise faktori kahjustava toime vastu. Põhiliselt on selleks mikroob. Palaviku tekkepõhjused on: * infektsioon – mikroobide endo- ja eksotoksiinid * põletikulised reaktsioonid * võõrvalgud * kirurgiliste operatsioonide järgselt * keemilised ained-adrenaliin, kofeiin, kokaiin, atropiin, keedusool, destilleeritud vesi * neurogeenne palavik – tekib peaaju mitmesuguste protsesside korral, mis toimivad otseselt hüpotalamuse piirkonda 2. Miks palavik võib olla kasulik? - Kõrgel temperatuuril suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime, suureneb adrenaliini ja noradrenaliili produktsioon, mis kõik stimuleerib südame ja siseorganite tööd. Suureneb ka ensüümide aktiivsus, mistõttu paraneb ainevahetus ja organism v...
äravool tagab ka ventilatsiooni, mis on oluline, sest organismi hapnikutarve suureneb, kuna ainevahetus saunas kiireneb märgatavalt. Leiliviskamisel on kuuma veeauru voog suurepäraselt tunda ja veeauru temperatuur on üle 100°C. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Miks ikkagi termomeeter seda ei näita? Sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub ruttu maha, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus. Teisalt on see seotud inimese keha higistamisega, mis aitab kõrgemaid temperatuure taluda. See, et lava peab kõrgele ehitatama, on selge füüsikat õppimatagi, sest vähegi tähelepanelik inimene on tähele pannud, et üleval on soojem. Tundub õige olevat, et leili viskamine teeb saunaõhu eriti kuumaks - seda on kogenud iga saunaline ja nii mõnigi kord pidanud lavalt pagema. Seda viimast uskumust tulebki lähemalt selgitada, mis sauna ikkagi tuliseks teeb ja
ÜL 1. 25-aastane mees käis Kesk-Aafrikas (Rwanda) 2-nädalasel turismireisil. Ta konsulteeris reisi eelselt infektsionistiga ning kasutas kemoprofülaktikumina meflokiin. Reisilt tagasi tulles tekkis 2 nädala pärast väike palavik, halb üldine enesetunne, mis kahe päeva pärast asendus kõrge palavikuga (üle 40ºC), higistamisega, pea- ja jäsemetevaluga. Palavikuperioodid kordusid ebaregulaarselt. Füüsikalisel uurimisel sedastati maksa ja põrna suurenemine. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat, C-reaktiivse valgu taseme tõusu. Vere äigepreparaadis normaalse suurusega punalibledes oli näha mitu sõrmuse-taolisi moodustisi. Mis haigusega on tegemist? Malaaria Mis on võimalik haigustekitaja?
glükogeeni valmistades seda glükoosist. Lagundab kehale mittevajalikkeaineid, mürke, alkoholi, aegunud valke ja punaliblesid. Maksatsirroos on siis kui maksarakud lakkavad töötamast ja maksanäärmerakud asenduvad sidekoerakkudega. Neerude töö Inimese organism saab vett toidust, joogistm ainevahetuse käigus orgaanilise aine saadus vesi+CO2. Inimene ei ole poolvedel kuna vesi on seotud rakkudesse, vedelat vett on ainult pool liitrit. Veekadu tekib uriini eritumisega, hingamise ja higistamisega. Esmauriini hulk ei sõltu millestki, neerude tööl, filtreerivad vereplasmat, tekib koguaeg samapalju. Lihased Sprinterile on kasulik, et tema jalalihastes oleks palju kiireid lihasrakke, mis suudaksid efektiivselt funktsioneerida ilma hapnikuta. Suusatajale on kasulikud aeglased lihasrakud, millest energia vabaneb ühtlaselt ja kaua. Organismi energiaallikateks on AT-glükogeen, rasvhapped ja glükoos.
Seda sellepärast, et vereringe nahas intensiivistub. Jooksmise tulemusena tekib kehas liigne soojus, mis tuleb eemaldada. See toimub tänu sellele, et veri kannab soojuse naha pinnale, kus seda on võimalik üle kanda keskkonda. Niisamuti suureneb jooksmise ajal higistamine. Selle käigus eritavad higinäärmed naha pinnale soolast vesilahust, mis aurustudes neelab soojust. Laienevad veresooned ning eemaldatakse kehas olev liigne soojus. Higistamisega kaasneb veekaotus. Selle taastamiseks joon ma pärast jooksmist väga palju vett. Kuna ma jooksen regulaarselt ja pikaajaliselt, siis minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis
VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg
kasutamise väljaõpe ja näitlik kasutamine, mille korraldamine on seaduse järgi tööandja kohustus. Katusetööl on kaks varianti ohutult tööd teha: kas ehitada räästasse piirded või kasutada turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega. Kuulmiskaitsevahendite mittekasutamine toob kaasa kuulmise halvenemise kuni kurdistumiseni. Kuna tegemist on pikaajalise protsessiga, siis loodetakse, et ega minu kuulmine ei kahjustu. Kõrvaklappide mittekandmist põhjendatakse sageli higistamisega ja ebamugavustundega. Sellisel juhul tuleks aga kasutada kõrvatroppe, mitte loobuda kuulmiskaitsevahendi kasutamisest ja riskida tervisekahjustusega. Sel aastal on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Nendest kolmandikul oli põhjuseks isikukaitsevahendi puudumine olukorras, kus tööandja ei andnud ohtliku töö tegemiseks kaitsevahendeid. Kasutatud allikad 1. http://ohutus.ee/index.php?id=11222
q aordiklapi puudulikkus q südamelihase infarkt q kardiomüopaatia HARULDASEMAD KOPSUTURSE PÕHJUSED q kopsupõletik q põletused q vedeliku ülekoormus q kõrgmäestiku sündroom q neeruhaigused q kopsutrauma q uppumine q Hodgkini lümfoom MILLAL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE? q hingamis-või tunne lämmatava (düspnoe) q kihisev, vilistav hingamine q roosa, vahutav röga kui te köhite q hingamisraskus koos tugeva higistamisega q sinine või hall toon nahal q raske vererõhu langus toob kaasa peapöörituse, pearingluse, nõrkus ja higistamine. KOPSUTURSE RAVI HAIGLA TINGIMUSTES q Optimeeritakse q Vererõhku langetatakse nitroinfusiooniga (võinitroprussiidiga) q Kiiret kodade virvendust aeglustatakse digitaalisega või beetablokaatoriga või teostatakse kardioversioon q Raskes seisundis haigel kergendatakse respiraatoriga hingamistegevust q
Kui saunas on veepaak, on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Jaheda õhu juurdevool ja soojema äravool tagab ventilatsiooni, mis on oluline, sest organismi hapnikutarve suureneb, kuna ainevahetus saunas kiireneb märgatavalt. Leiliviskamisel on kuuma veeauru temperatuur umbes 100°C. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Teisalt on see seotud inimese keha higistamisega, mis aitab kõrgemaid temperatuure taluda. Termomeeter nii suurt temperatuuri ikkagi ei näita, sest sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub kiiresti, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna
kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema. Toidust puudujääva kaltsiumi võtab organism meie luudest. 99% kaltsiumist asub inimese luustikus, ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. Kaltsiumi sisaldust aitab normis hoida ja suurendada : *regulaarne füüsiline koormus *Mitmekülgne toitumine (Ca, D-vit ja valgud) 2.2 MAGNEESIUM Magneesium on organismis oluline ligi 300 erinevas funktsioonis. Me kaotame organismist regulaarselt mineraalaineid higistamisega, uriiniga, süljega, seepärast peame neid aineid ka regulaarselt tagasi saama. Just magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid, mis on just regulaarselt spordiga tegelejale ülimalt oluline. Väga suur tähtsus on magneesiumil organismi energiavahetuses, ta on oluline lüli lihastegevuses. Sama oluline on magneesiumi tähtsus südamele. Teiselt poolt on magneesiumil tihe koostöö kaltsiumiga. Kui organismis on
viis aastat pärast nakatumist, sest nii kaua suudab parasiit peituda maksas siukunud olekus. Malaaria kliinilised tunnused on tihtipeale mittespetsiifilised, nende hulka kuuluvad üldiselt halb enesetunne, gripilaadne haiguspilt, peavalu, kõhuvalu ja düsuuria (urineerimishäired). Kõigi nelja liigi poolt põhjustatud haiguse iseloomulikumaks sümptomiks on perioodiliselt korduvad kõrge kehatemperatuuriga haigushood. Viimased kujutavad endast 6 8 tunniseid kuuma- ja vappekülma ning higistamisega kulgevaid tsüklilisi haigushoogusid. Samuti võib maks olla suurenenud, kaasneb aneemia ja ka kollatõbi. Malaaria ravi koosneb sümptomaatilisest ja spetsiifilisest ravist. Tähtis on kehatemperatuuri langetamine, vedelikukao kompentseerumine ja neerude töö, vere hulga ja glükoosisisalduse korrigeerimine. Aneemia on pahaloomulise malaaria võimalik komplikatsioon. Sellisel juhul võib olla vajalik vereülekanne.
kontsentreeritud, peaks enne järmist pingutust kindlasti vedelikku tarbima. Keskmine vedeliku kulu tavatingimustes sportides on umbes 1 liiter tunnis. (Carlson-Phillips 2015:1) Oluline on ka see, millist vedelikku tarbida ja millal. Hea oleks tarbida tunni aja jooksul enne pikemat pingutust umbes 0,5 liitrit vedelikke ja 150 milliliitrit pingutuse ajal iga 15 minuti järel. Kogused võivad muutuda olenavalt keskonna temperatuurist ja toimumis koha kõrgusest merepinnast. Elektrolüüdid Higistamisega kaotab organism ka elektrolüüte. Mineraale nagu kaalium ja naatrium on vaja organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Neid aineid saab tavalisest taskaalustatud toidust, spordijookidest ja toidulisanditest. Paljud inimesed seostavad lihaskrampe kaaliumi puudusega, aga viimased uuringud näitavad, et tihti on krampide põhjuseks hoopis naatriumi puudus. Elektrolüütide taastamiseks loodud spordijookide koostis on vastav sellele, kui palju 3
· veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb · vee ja soolade hulk väheneb (higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames · Südamelihas suureneb · Suureneb südame löögimaht · Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes
omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel.(1) Veetaset tuleb hoida tasakaalus Me kaotame pidevalt vett uriini, väljaheite, hingamise ja higistamisega. Veekadu suureneb soojas kliimas ja füüsilise aktiivsusega. Kõige tähtsam on hoida organismi veetase tasakaalus kõik, mis kaotatud, tuleb saada tagasi. Organismi veevajadus on 2835 ml kehakaalu kilogrammi kohta. Näiteks 60 kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus umbes 2 liitrit, 70 kg kaaluval inimesel kuni 2,5 liitrit, mida saadakse nii söökidest kui jookidest. Vett saadakse toidust, umbes pool veekogusest tuleb jookidest, ainevahetuse käigus tekib ca 350 ml vett, 1 grammi
Amfetamiin vähendab söögiisu küll alguses, kuid hiljem minetab selle toime. *amfetamiini mõjul kaob küll väsimus, kuid see ei tähenda, et Sa suudad rohkem ja kauem õppida - aju väsib siiski. *amfetamiin põhjustab hammaste lagunemist ja vistrike teket. *kui oled tarvitanud amfetamiini, siis joo kindlasti palju vett või mahla, sest kehatemperatuur tõuseb, Sa higistad ja kaotad palju vedelikku - see aga põhjustab teadvusekaotust. *kuna Sa kaotad higistamisega ka soola, siis joo mineraalvett või söö joogi juurde midagi soolast. *mida kauem oled tarvitanud amfetamiini, seda raskem on Sul loobuda. Võõrutamine on raske - lihtsam on üldse mitte alustada. *kui tarvitada amfetamiini koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega, võivad sellel olla väga rasked tagajärjed.
mängukaaslastel. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. 10. Mis on malaaria? Kuidas on võimalik malaariasse haigestumisest hoiduda? Seletus Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Ülevaade Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300- 500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades - Aafrikas, Lõuna- ja Kagu- Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. · Malaariapiirkonnas on oluline vältida sääsehammustusi.
aedviljad, leib, sai. Süsivesikute järel omastatavuse kiiruselt tulevad valgud ja siis lipiidid/rasvad. Massaaz selle abil elavneb vereringe, kudedesse kogunenud jääkained viiakse paremini välja ja kudedesse tuuakse uusi aineid paremini. Liikumine eriti teisel päeval kui lihased on valusad piimhappest, mis on jäänud lihastesse. Südames tekkiv valu stenokardia on sellest, et süda ei saa korralikult verd, südamelihases kuhjub piimhape. Saun seal higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temp intensiivistab vereringet, laiendab kudedes veresooni, aitab jääkaineid välja viia.
Nn. "veemürgitus" (vt. hüponatreemia): Osmolaarsuse mõju rakule Isotoonilises keskkonnas on raku plasma ja koevedelikud sarnase osmolaarsusega termodünaamiliselt stabiilne (vaba energia hulk minimaalne) Muutes rakkude vahele jäävas koevedelikus lahustunud osakeste hulka mõjutatakse vee liikumist läbi rakumembraani - vaba energia hulk suureneb ja olukord destabiliseerub Kui koevedelik on kõrgema osmolaarsusega väljub rakkudest lahustina toimivat vett (n. higistamisega vee kaotuse tõttu) ja rakk kahaneb Kui koevedelik on ,,lahjem" (n. vee joomise tulemusel) tungib vesi rakku rakk pundub Joogi koostis elektrolüütide taastamiseks · Peamine elektrolüüt on Na+ Aitab kaasa glükoosi omastamisele Hoiab vett organismis · Säilitab plasma mahtu Oluline elektrolüüt koevedelikus Vajatav kogus on individuaalne (sõltub higistamisest, organismi staatusest jmt) vahemikus 20-40 mmol/l
arvamus on kindlasti vale, amfetamiin vähendab söögiisu küll alguses, kuid hiljem minetab selle toime · amfetamiini mõjul kaob väsimus, kuid see ei tähenda, et inimene suudaks rohkem ja kauem õppida - aju väsib siiski · amfetamiini tarvitanud inimene peab jooma palju vett või mahla, sest kehatemperatuuri tõus ajab tohutult higistama ja nõnda kaotab organism palju vedelikku - see aga põhjustab teadvusekaotust · higistamisega kaovad kehast ka soolad, juua tuleks mineraalvett või süüa joogi kõrvale midagi soolast · mida kauem on inimene tarvitanud amfetamiini, seda raskem on tal sellest loobuda, võõrutamine on raske - lihtsam on üldse mitte alustada · mitte kunagi ei tohi tarvitada amfetamiini koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega 7/7
(higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames: Südamelihas suureneb, Suureneb südame löögimaht, Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes: Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon, Suureneb
kindel. Mida kauem oled tarvitanud Ecstasyt, seda suuremat kogust vajad. Loobuda on raske- ära parem alusta. Sagedane suurtes kogustes Ecstasy tarvitamine võib viia jäädava ajakahjustuseni. Ecstasy põhjustab suurt kehatemperatuuri tõusu, kui sellele lisanduvad veel tantsimine ja palavus, tekib ülekuumenemine ja kurnatus, mis aga omakorda võivad põhjustada surma. Et vältida ülekuumenemist ja kurnatust, puhka, hinga värsket õhku ning joo palju (mitte alkoholi!). Kuna organism kaotab higistamisega soola, siis joo kas mineraalvett või söö joogi juurde midagi soolast. Kui tarvitad Ecstasyt koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega, riskid ettearvamatute tagajärgedega. Ka ühjekordne või väike kogus võib põhjustada terviserikke või isegi surma. Põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Võib suurendada seksuaalset võimekust, tugevamate annuste korral agaKanep
Nii langeb vere PH. Veresooned registreerivad muutuse, ning kemoretseptorid annavad signaali edasi ajus asuvale hingamiskeskusele, mille kaudu suurendatakse südamelöögid ja kopsude ventilatsioon. Nii viiakse kudedesse rohkem hapnikku ja eemaldatakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub. Tekib liigne soojus mis on vaja kehast eemaldada, veresooned laienevad ning liiguvad nahale lähemale, nii muutub ka nahk punaseks. Suureneb higistamine- higistamisega neeldub ka palju soojust, kuid samas eemaldub nii liigselt vettning vajalikke soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine- vajalik et tagada organismile piisavalt energiat(taastatakse söögiga) Treeningu pikaajaline mõju: Toimuvad muutused südames, kopsudes,lihastes. Südamelihas suureneb treenimisel,suureneb südameklambrite maht, südame löögimaht, vere hulk,mida südamelöök edasi pumpab, tugevdab veresooni, vähendab vanemaseas ateroskleroosiohtu.
Raskele vormile on iseloomulik tugev peavalu, valu selja alaosas, üldine lihasvalu. Esineb ka näo punetus, iiveldus,oksendamine ning pulsi aeglustumine. Mõne ööpäeva möödudes ilmnevad häired maksa- janeerude talitluses ning esineda võib verejookse. Malaaria Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus, millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas igal aastal haigestub malaariasse 300500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,52,5 miljonit inimest. Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades Aafrikas, Lõuna ja KaguAasias, Kesk Ameerikas ning LõunaAmeerika põhjaosas. 80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool. Malaariat tekitab eosloomade hulka kuuluv algloom Plasmodium
o Magneesium, tsink, seleen, kroom, vitamiin C, omega-6-rasvhapped · ANTIOKSÜDANDID o L-karnitiin, vitamiin E · ANTIKATABOOLSED AINED o Glutamiin, aminohapped, arginiin, ornitiin, süsivesiku valgusegud · IMMUUNSUST TUGEVDAVAD AINED o Punane päevakübar, L-karnitiin, kamilla, arnika, roheline tee Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga, higistamisega, kopsude kaudu, naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. · Juba 2% kehakaalust vedelikukaotus põhjustab töövõime languse kuni 10%. Vedelikukaotus 1 4% kehakaalust · 1% o Janu ja termoregulatsiooni häired kutsuvad esile töövõime languse · 2%
ga. Inimorganismis on ligi 200 grammi NaCl ning surmavaks annuseks peetakse päevas täiskasvanud inimese kohta 300 g NaCl koguse söömist või omandamist toiduga. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 NaCl osaleb soojusvahetusprotsessides. Higi ja pisarad on soolased NaCl sisalduse tõttu. Higistamisega kaotab inimene NaCl pidevalt, mistõttu inimese nahk on alati veidi soolakas. Kuumas ruumis töötamisel antakse inimestele juua 0,5%-list NaCl sisaldusega vett NaCl puuduse tekkimise vältimiseks. Tänapäeval sööb inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite (soolaliha, soolakala, konservid, juustud, vorstid, valmistooted, friikartulid, kartulikrõpsud jt). Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik (sooli üle 1500 mg/l, sealhulgas naatriumisisaldus üle 200 mg/l)
stimuleeriva toimega kesknärvisüsteemile, tugevdab südant, kaitseb stressi eest, suurendab vaimset ja kehalist töövõimet. Reguleerib endokriinnäärmete tööd, aitab alandada vere kolesteriinisisaldust. Kasutatakse spordis töövõime tõstmiseks, samuti organismi kohanemisvõime suurendamiseks kestvatele kehalistele ja psüühilisele koormusele. Magneesium on organismis oluline ligi 300 erinevas funktsioonis. Me kaotame organismist regulaarselt mineraalaineid higistamisega, uriiniga, süljega, seepärast peame neid aineid ka regulaarselt tagasi saama. Just magneesium on üks tähtsamaid mineraalaineid, mis on just regulaarselt spordiga tegelejale ülimalt oluline. Väga suur tähtsus on magneesiumil organismi energiavahetuses, ta on oluline lüli lihastegevuses. Sama oluline on magneesiumi tähtsus südamele. Teiselt poolt on magneesiumil tihe koostöö kaltsiumiga. Kui organismis on magneesiumi vähe, suureneb lihastes kaltsiumi
Amfetamiin vähendab söögiisu küll alguses, kuid hiljem minetab selle toime. *amfetamiini mõjul kaob küll väsimus, kuid see ei tähenda, et Sa suudad rohkem ja kauem õppida - aju väsib siiski. *amfetamiin põhjustab hammaste lagunemist ja vistrike teket. *kui oled tarvitanud amfetamiini, siis joo kindlasti palju vett või mahla, sest kehatemperatuur tõuseb, Sa higistad ja kaotad palju vedelikku - see aga põhjustab teadvusekaotust. *kuna Sa kaotad higistamisega ka soola, siis joo mineraalvett või söö joogi juurde midagi soolast. *mida kauem oled tarvitanud amfetamiini, seda raskem on Sul loobuda. Võõrutamine on raske - lihtsam on üldse mitte alustada. *kui tarvitada amfetamiini koos alkoholi, ravimite või teiste narkootikumidega, võivad sellel olla väga rasked tagajärjed. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on laienenud; · heaolu ja õnnetunne; · energiline, närviline ja rahutu;
seedekulglas glükoos. (Lipiidid šokolaadis aeglustavad mõnevõrra glükoosi imendumist) Puuviljad, juurviljad, aedviljad, leib-sai jt.Valgud. Lipiidid 3) Massaaž- vereringe elavneb, kudedesse kogunenud jääkained viiakse paremini välja ja kudedesse tuuakse ka uusi aineid paremini. (Samuti liikumine. Eriti teisel päeval pärast intensiivset treeningut, kui piinhape on jäänud lihastesse. Strenokarnia – süda ei saa korralikult verd, südamelihasesse kuhjub piimhape. 4) Saun – higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temperatuur intensiivistab vereringet, laiendab veresooni ja aitab jääkaineid välja viia. ----------------------------------------------- Närvisüsteem Närvisüsteemi osad: Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad a) neuroniteks; b) gliiarakud. Gliiarakkude ülesanne on toitainete kohaletoimetamine närvirakkudele ja ka tugifunktsioon närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks
(ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis
Lisaks sellele vajatakse ka süsivesikuid, et põletada rasvu ning kui süsivesikud ammenduvad, siis langeb märgatavalt ka töövõime. 5. Vesi 5.1 Vee tähtsus Inimese keha koosneb umbes 2/3 veest. See tuleneb sellest, et inimese keha kasutab vett lahustina. Vee abil lahustatakse vitamiine, erinevaid toitained. Samuti eritatakse mürkaineid kehast (uriiniga). Teiseks vee ülesandeks on hoida stabiilset kehatemperatuuri. Kehatemperatuuri aitab vesi langetada higistamisega, kuna ei toimu ülekuumenemist, ei saa ka kannatada töövõime. Vesi on ka vajalik keha kaitsmisel, see toimib määrdevahendina ning ei lase hõõrdumisel tekkida vigastusi. 5.2 Veevajadus ja kehaline töövõime Inimene kaotab pidevalt oma organismist vett, peamised kulud on hingamise, higistamise teel, lisaks sellele kaotatakse vett uriiniga. Vedelikukaotus on tugevalt sõltuvuses sellest, millises kliimas ollakse ja milline on füüsiline koormus. Keskmise intensiivsusega
3.2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on väga veerikas – puder, konservid jms – siis ei pruugi koer väga palju juua. Vett väljutatakse uriini, hingamise ja higistamisega. 3.3. Rasvad Peamine energiaallikas – 9,1 kcal/g. Küllastunud rasvhape – kaksiksidemed puuduvad, monoküllastumata – üks kaksikside, polüküllastumata – mitu kaksiksidet. Cis-rasvhapped ei ole sirge ahel, seetõttu ei saa neid nii tihedalt pakkida ja rasv on vedel. Muudetakse trans-rasvhapeteks, mis on sirgemad (jõnks kurvi asemel) ja on tahkemad. Kunstlikud trans-rasvhapped kipuvad ladestuma, kuna organism ei oska neid lõhustada, looduslikud
Apteegid ja sporditarvete poed pakuvad praegu piisavalt hea valiku spordijooke (Extran, Gatorade, Isostar) mis, imenduvad kiiremini seedetraktis kui paljas vesi ning seeläbi lahendavad ka kiiremini vedelikukaotuse probleemid ja ei jäta treenijale-võistlejale loksuva kõhtu tunnet. Samal ajal varustavad spordijoogid organismi ka piisavalt süsivesikute (energia) ja elektrolüütidega. Suure hulga palja vee tarbimine koos intensiivse higistamisega langetab Na+ ioonide hulka rakuvälises keskkonnas, mis võib tekitada haiguslikku seisundit nn. vee mürgistus. Optimaalne kontsentratsioon (jooki pulbrist tehes järgi kindlasti instruktsioone, et jook saaks õige kontsentratsiooniga) ja meeldiv maitse (apelsin, sidrun jt.) leevendavad kiiresti janu ning värskendavad suud ja stimuleerivad treenijaid rohkem jooki tarbima, sest küllaldane joogi tarbimine enne vedelikupuuduse tekkimist aitab pikemalt säilitada kehalist töövõimet
Vett tekib ka organismi energiavarustuse aluseks olevate oksüdatsiooniprotsesside lõpptulemusena. Veel on inimese organismis oluline roll termoregulatsioonis. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk samuti suur. Seega on suurel vee hulgal meie organismis ilmne keha temperatuuri stabiliseeriv toime. Veelgi ilmekamalt tuleb vee termoregulatoorne roll meie organismis esile seoses higistamisega: iga grammi higi aurustamiseks keha pinnalt kulub 0,58 kcal soojust. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis võimaldab organismi efektiivselt jahutada (st normaalset kehatemperatuuri säilitada) ka keskkonnas, mille temperatuur oluliselt ületab inimkeha temperatuuri. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 6 Organismi vedelikuressurss on siiski piiratud. Selle vähenemine alla normaalse taseme (dehüdratatsioon) mõjutab organismi talitlust mitmel viisil
Intra- ja ekstratsellulaarruum on omavahel eraldatud rakumembraaniga, plasma ja interstitsiaalse ruumi vahel on kapillaarmembraan. Vedelikuruumide vahel esineb ioonide sisalduse (kontsentratsiooni) erinevus. Vedelikubilanss Organismile vajalik ööpäevane vedelikukogus saadakse põhiliselt seedetrakti kaudu joogiveena ja tahke toiduga, samuti tekib teda toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) oksüdatsioonil. Ööpäevas kaotab organism vett neerude kaudu uriiniga, naha kaudu higistamisega ja vee aurumisega, kopsude kaudu veeauru väljahingamisega ning seedetrakti kaudu väljaheitega. Organismi ööpäevane veebilanss hoitakse tasakaalus erinevate füsioloogiliste mehhanismide abil. Terve täiskasvanu ligikaudne vedelikukäive 24 tunni jooksul on järgmine: Sisse (ml) Välja (ml) vedelik 1000-1500 neerud 1000-1500
Kehavedelike koguse ja koostise regulatsiooni põhiline roll on neerudel. Neerud tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Selleks filtreerivad neerud pidevalt verd. Eritamine on protsess, kus toimub jääkide eemaldamine kehast. Eritamist ei tohi segi ajada seedumatute toidujääkide eemaldamisega soolestikust – defekatsiooniga. Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. Enamik jääkprodukte eemaldatakse kehast uriiniga, teatud hulk higistamisega ja kopsudest väljahingatava õhuga. Inimese lämmastikuainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis, kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib alguses ammoniaak, mis on elusorganismidele väga ohtlik aine. Ammoniaagist sünteesitakse kohe suhteliselt ohutu aine - uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid (Na+, K+, Cl- ioone) nii, et vee ja nende ainete sisaldus kehas püsiks vajalikul tasemel
Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektriovoolu ning ta iseloomustab vabade laengukandjate liikuvust elektrivälja mõjul. Mõõdetakse siemensites 1S=1/1. 132. Bioloogilise koe elektrijuhtivus ja elektritakistus. Bioloogiline kude on väga erinevate omadustega aine. Omadused muutuvad elektrivälja toimel. Organite funktsionaalne tegevus on seotud elektrijuhtivusega. Põletiku puhul rakud paisuvad, nende omavahelised kontaktpinnad vähenevad, ning elektritakistus kasvab. Organism vastab higistamisega, mistõttu raku elektrijuhtivus kasvab. Elektrjuhtivuse määramist kasutatakse diagnostika eesmärgil. 133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad.
Tervisesportlase toitumine) 1.4 Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Veel on tähtis roll meie kehas soojustasakaalu säilitajana. See avaldub kahel viisil. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on vee temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk suur. Suure veekoguse jahtumine on suhteliselt aeglane protsess, millest tulenevalt kindlustab suur veekogus meie kehas püsiva kehatemperatuuri säilimise. Enamgi väljendusrikkamalt tuleb vee termoregulatiivne roll esile seonduvalt higistamisega: iga keha pinnalt aurustunud gramm vett võimaldab vabaneda 0,58-st kilokalorist soojusest. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis annab võimaluse normaalselt temperatuuri säilitada keskkonnas, kus temperatuur on kõrgem kui inimkehal – troopilises kliimas või saunas. Eelkõige higi aurustumine võimaldab stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl. Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib
kofeiini ja alkoholi RAVI/SOOVITUS Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu bakteriaalseid ja seeninfektsioone. Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni. KAS ON NAKKAV? Kuna tegemist on higistamisega, ning kahjulikke aineid (seened, bakterid) kehast ei välju, siis see ei ole nakkav. Skleroderma - Kõvanahksus kõvanahksus on sidekoehaigus, mille esimeseks ja nähtavaks tunnuseks on naha kõvastumine. Tegemist on sümptomite kogumiga, mis on seotud sidekoe liigkasvuga nahas koos sellega kaasneva sidekoe kootumisega. Haigus algab Raynaud' sündroomiga, mis seisneb käte ja jalgade külmatundes ning värvimuutuses külmaga ja/või stressi korral. Haiguse põhjus pole täpselt teada
Imendumist soodustavad liha koos köögivilja või teraviljaga, C- vitamiin. Imendumist takistavad: tee, kaltsiumi preparaadid, piim, fosfaatsoolad, pähklid, herned, oad, tärklist sisaldavad toiduained. Rauavaegusaneemia hemoglobiini sisalduse langus M alla 130 ja N alla 110 g/l. Iseloomulik kahvatu nahk, väsimus, termoregulatsioonihäired. Ferritiini tase on liiga madal. Raua kaotus sõltub soost ja treenitusseisundist. Sportlased kaotavad rauda uriiniga, higistamisega ja süljega enam kui mittesportlased. 20. Ülekaalulisus, kui terviseprobleem, võimalused seda mõjutada dieedi muutumise ja kehalise aktiivsuse abil. Rasvumise tüübid. Keha massi indeks. Ülekaalulisus on olukord, kus keha mass ületab antud vanusele, soole, pikkusele ja kehatüübile vastavat massi 20% ja tõuseb oluliselt risk haigestuda teatud haigustesse (südame veresoonkonna, kõrge vererõhk).
Vett tekib ka organismi energiavarustuse aluseks olevate oksüdatsiooniprotsesside lõpptulemusena; 3. Termoregulatoorne funktsioon. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojushulk samuti suur. Seega on suurel vee hulgal meie organismis ilmne keha temperatuuri stabiliseeriv toime. Veelgi ilmekamalt tuleb vee termoregulatoorne roll meie organismis esile higistamisega. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis vüimaldab organismi efektiivselt jahutada (norm. temperatuuri hoida) ka keskkonnas, mille temperatuur oluliselt ületab inimkeha temperatuuri. Organismi vedeliku ressurss on siiski piiratud. Selle vahenemine alla normaalse taseme mõjutab organismi talitlust mitmel viisil. Näiteks omab isegi võrdlemisi väike veekaotus kehalisele töövõimele selgesti tuvastatavat negatiivset toimet
Vett tekib ka organismi energiavarustuse aluseks olevate oksüdatsiooniprotsesside lõpptulemusena; 3) Termoregulatoorne funktsioon. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on tema temperatuuri tõstmiseks vajalik soojushulk samuti suur. Seega on suurel vee hulgal meie organismis ilmne keha temperatuuri stabiliseeriv toime. Veelgi ilmekamalt tuleb vee termoregulatroorne roll meie organismis esile seoses higistamisega. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis võimaldab organismi efektiivselt jahutada (st normaalset temperatuuri säilitada) ka 3 Maris Kallus KKS 2010 keskonnas, mille temperatuur oluliselt ületab inimkeha temperatuuri. Organismi vedeliku ressurss on siiski piiratud
(tsütoplasma) 2. Vesi tagab rakkudes normaalse ainevahetuse.(reaktsioonid toimuvad vesikeskkonnas ja ained on vesilahustunud kujul) 3. kaitseb rakke ülekuumenemise eest. (mitokondrite pärast) 4. Vesikeskkond+ lahustuvad ained tekitavad rakkude siserõhu e. TURGORi. Vee funktsioonid organismide tasandil : 1. Kaitse ülekuumenemise eest. (taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon -
ne töövõime tagamise peamisi eeltingimusi. Higi aurustumine keha pinnalt on sioon. Stabiilset enamikus elus ette tulevates olukordades olulisim termoregulatiivne mehhanism. kehatemperatuuri Iga grammi aurustunud higiga juhitakse kehast väliskeskkonda ca 0,6 kcal soojust. aitab säilitada Tööpuhune higistamisega kaasnev veekaotus 11,5 liitrit tunnis on võrdlemisi higi aurustumine tavaline nähtus, kuid higierituse intensiivsus sõltub peale kehalise töö iseloomu keha pinnalt. Iga grammi aurustunud oluliselt ka riietusest ja keskkonnatingimustest. Kuumas kliimas higierituse inten-
Mil viisil saab vältida nakatumist erinevate algloomadega? Lisa Lõunamaades on väga ohtlik haigus malaaria, mida põhjustab samuti parasiitne algloom ja mida levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad hallasääse kehas ainult neis piirkondades, kus keskmine õhutemperatuur ei lange mitme kuu vältel alla +15 °C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. Malaaria on nakkushaigus, millele on iseloomulik hootine palavik koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine. Haigestunud inimesel hakkab algloom hävitama maksarakke ja punaseid vererakke, ning kui inimest ei ravita, võivad sel haigusel olla rasked tagajärjed, isegi surm. Igal aastal tapab see haigus kuni 2,5 miljonit inimest. Maailma elanikkonnast elab umbes 40 % malaariapiirkondades: Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika põhjaosas. Kui reisitakse nendesse piirkondadesse, tuleb enne ja kogu
organism higistamist, hoides veekaotuse arvel kehatemperatuuri muutumatuna. Katsetused on andnud teavet veekaotusest higistamisel. Veekaod vähenevad märgi riideid kandes 2,5 korda ja varjus olles 1,5 korda. Seega saab ka päästevahendis niiskeid riideid ja varju kasutades vähendada tunduvalt veekadu organismist. See kadu võib olla küllalt suur: temperatuuril 40-520C ja suhtelise niiskuse juures 80-96% kaotab inimene esimese ööpäeva jooksul 2300-3200ml vett. Higistamisega on seotud ka teine elutähtis funktsioon: vere, plasma ja kudedesisese vedeliku püsiva soolsuse hoidmine. Sama tasakaalu aitavad hoida ka neerud, mis isegi algava veevaeguse tingimustes jätkavad tööd, et tagada soolade nõutav kontsentratsioon. Neerude töö lakkamisel tõuseb soolade kontsentratsioon hüppeliselt mõjudes esmajärjekorras kesknärvisüsteemile ja seejärel siseorganitele. Päästevahendis suurendab vee nägemine ja vee lõhn subjektiivset janutunnet. Mere-vee
annaabi.ee 
