Kaitevahendid aitavad ehitaja elu ja tervist hoida (0)

Kaitevahendid aitavad ehitaja elu ja tervist hoida
Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahendid on:

• kaitsekiiver
  
• turvarakmed ja ohutusvööd
  
• kaitsejalanõud
  
• silmade ja näokaitsevahendid
  
• hingamiselundite ja kuulmiskaitsevahendid
  
• kaitsekindad
  
• põlvekaitsed
  
• helkurvest
  
• kaitseriietus
  

Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht. Töötamisel kõrgel paiknevatel töökohtadel, tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töötamisel avakaevetes, šahtides ja tunnelites.
Kaitsekiivri kasutusaeg on kuni viis aastat kiivri tootmiskuust. Osal kiivritel on peal ka UV- indikaator , mis annab teada, millal on aeg kiiver välja vahetada.
Tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel, kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid.
Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid.
Ehitustöödel peab üldjuhul kasutama kaitsejalanõusid. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel tuleb kasutada põlvekaitseid.
Kui töötaja peab sisenema kõrge riskitasemega alale , nt alale, kus õhk sisaldab ohtlikke kemikaale, on ebapiisava hapnikusisaldusega või süttimisohtlik, peab ta tervisekahjustuse vältimiseks kasutama sobivaid isikukaitsevahendeid.
Keevitustöödel peab kasutama kaitseriietust ja teisi isikukaitsevahendeid.
Töötajad, kes puutuvad tööl kokku asbestitolmuga, on kohustatud järgima tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendit ning kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Töötamisel liiklusega seotud kohtades või pimedal ajal tuleb kanda helkurvesti.
Isikukaitevahendite mitte kasutamisel võivad olla rasked tagajärjed
Isikukaitsevahend on ette nähtud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Nii on pea, silmade, hingamis- ja kuulmisorganite, keha, käte ja jalgade kaitseks olemas isikukaitsevahendid tööl esinevate ohutegurite vastu. Küllalt sageli aga ei oska või ei taha töötajad näha kaitsevahendi vajalikkust . Järelevalve käigus on Tööinspektsioon käesoleval aastal tuvastanud 113 isikukaitsevahendite mittekasutamisega seotud rikkumist, neist 51 ehitusel.
Pahatihti kiputakse arvama , et ega minuga ei juhtu õnnetus. Alles siis, kui õnnetus on toimunud või kuulmine hakkab ära kaduma, leitakse, et oleks pidanud ikka isikukaitsevahendeid kasutama, aga siis on tegemist juba tagantjärgi tarkusega.
Tööinspektsiooni järelevalve näitab, et väga sage rikkumine on kaitseprillide mittekasutamine. Samas ei tea kunagi, millal näiteks ketaslõikuriga töötades vöörkeha silma lendab. See võib juhtuda igal hetkel, aga samas võib ka mitte juhtuda. Sellele viimasele lootma jäädaksegi. Silma kahjustamise tagajärjel võib aga kaotada nägemise.
Seaduse järgi on kaitsekiivri kandmine kohustuslik, kui on peavigastuse oht. Sageli töötajad ei saa aru, miks tööandja nõuab kiivri kandmist tervel ehitusplatsil. Seadus lubab kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, mis on väga hea inimese tervise säilimise seisukohast .
„ Julged poisid“ pelgavad katusetöödel turvarakmeid ja –köisi, sest need segavad liikumist ja takistavad kiiresti töö tegemist. Turvaköie mittekasutamist põhjendades, on toodud ka näiteks, et jalgu jäänud turvaköis võib põhjustada kukkumist. Seda saab loomulikult vältida, kui osata köisi õigesti kasutada. Selliste ohtude ennetamiseks ongi mõeldud isikukaitsevahendi kasutamise väljaõpe ja näitlik kasutamine, mille korraldamine on seaduse järgi tööandja kohustus.
Katusetööl on kaks varianti ohutult tööd teha: kas ehitada räästasse piirded või kasutada turvarakmeid koos ankurdatud turvaköiega.
Kuulmiskaitsevahendite mittekasutamine toob kaasa kuulmise halvenemise kuni kurdistumiseni. Kuna tegemist on pikaajalise protsessiga, siis loodetakse, et ega minu kuulmine ei kahjustu. Kõrvaklappide mittekandmist põhjendatakse sageli higistamisega ja ebamugavustundega. Sellisel juhul tuleks aga kasutada kõrvatroppe, mitte loobuda kuulmiskaitsevahendi kasutamisest ja riskida tervisekahjustusega.
Sel aastal on Eestis juhtunud 64 tööõnnetust, mille on otseselt põhjustanud isikukaitsevahendite mittekasutamine. Nendest kolmandikul oli põhjuseks isikukaitsevahendi puudumine olukorras, kus tööandja ei andnud ohtliku töö tegemiseks kaitsevahendeid.
Kasutatud allikad

http://ohutus.ee/index.php?id=11222

http://www.ohutus.ee/index.php?id=11074