Esmaabi välisriikides (0)

ESMAABI ISESEISEV TÖÖ
1. Mis on Euroopa Ravikindlustuskaart?
Euroopa Liidu maades reisides on vaja et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. . Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majanduspiirkonnas viibimise ajal. Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati ei tohi kasutada, kui inimesel puudub ravikindlustus .
2. Kes võivad taotleda ravikindlustuskaarti? Kas ka Sinul on selleks õigus?
Euroopa ravikindlustuskaarti saab taotleda vähemalt 15-aastane inimene, kellel on pass või ID-kaart. Lapsele saab kaarti taotleda kuni 19. eluaastani ka lapsevanem või esindaja. Sündinud laps tuleb vanematel haigekassas arvele võtta ja vajadusel saab taotleda lapsele kohe Euroopa ravikindlustuskaarti. Jah ka minul on selleks õigus.
3. Kust ja kuidas saab taotleda Euroopa Ravikindlustuskaarti?
Euroopa ravikindlustuskaarti ja selle asendussertifikaati saab taotleda ainult siis, kui on kehtiv kindlustus .
Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemiseks on järgmised võimalused:

• riigiportaali eesti.ee kaudu,
  
• tuua taotlus ise klienditeeninduse büroosse (va. keskosakond),
  
• saata taotlus haigekassasse postiga ,
  
• saata taotlus haigekassasse digitaalselt allkirjastatuna e-postiga.
  

Taotluse vorm on saadaval haigekassa koduleheküljel, Eesti Posti postkontorites ja haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduse büroodes.
4. Oled Norras turismireisil, jääd haigeks ja vajad arstiabi . Kuidas peaksid käituma, milliste rahaliste väljaminekutega peaksid arvestama?
Norrat külastavad inimesed, kel on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, saavad vajaminevat arstiabi samadel tingimustel Norra kindlustatutega. Arstiabi saamiseks pöörduge ükskõik millise riiklikku tervishoiuteenistusse (Lokale Trygedekontor) kuuluva arsti poole. Esitage Euroopa ravikindlustuskaart ja isikut tõendav dokument. Kohapeal tuleb maksta visiiditasu, mis kompenseerimisele ei kuulu. Vältimatu arstiabi saamiseks võite pöörduda otse haiglasse. Esitage Euroopa ravikindlustuskaart ja isikut tõendav dokument. Üldjuhul on haiglaravile pääsemiseks vaja üldarsti saatekirja . Haiglaravi on vältimatu abi saamisel ning saatekirja alusel tasuta.
5. Oled Suurbritannias tööl (ebaseaduslikult), Sinuga juhtub õnnetus, vigastad tõsiselt oma kätt. Kuidas käitud? Kuhu abisaamiseks pöördud? Vajad lisaks esmaabile ka järelravi.
Kiirabi saab Suurbritannias kutsuda numbritelt 999 ja 112. Vältimatu abi korral kiirabiteenuse eest tasu ei võeta. Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Kui puudub mõlema riigi haigekassa kindlustus siis ainukene võimalus pöörduda eriarsti juurde ja tasuda kõik oma kulud ise.
6. Lähed turismireisile väljapoole Euroopa Liitu. Kuidas peaksid käituma näiteks enne Kagu- Aasiasse (Laos, Kambodža) sõitmist käituma?
Nakkushaiguste juhtude vältimiseks on riskipiirkondadesse sõitjatel soovitatav vähemalt 4 nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimise teostamiseks ning teabe saamiseks teistest soovitatud  ennetusmeetmetest, sh hügieenireeglite järgimise vajadusest ning ravimite kasutamise otstarbekusest .
7. Kust on võimalik saada nõustamist enne kui reisile lähed?
Reisimeditsiini kabinetist.
8. Mis on kollapalavik ja kuidas see levib?
Seletus
Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus , millele on iseloomulik järsk algus, palavik , pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. 
Ülevaade
Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda.
Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. 
Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga.
9. Mis on B- hepatiit , kuidas see levib?
ka viiruslik maksapõletik;
kollatõbi
Hepatitis viralis (lad.k.)
Acute viral hepatitis (ingl.k.)
Selgitus
Viirushepatiit B ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused .
Ülevaade
Praegu tuntakse viite tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas on tõsiseks probleemiks. Suur oht nakatuda on ka meditsiini ja päästeameti töötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel.
Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele.
10. Mis on malaaria ? Kuidas on võimalik malaariasse haigestumisest hoiduda?
Seletus
Malaaria on Plasmodiumi sugukonda kuuluva alglooma tekitatud ning sääsehammustusega ülekanduv nakkushaigus , millele on iseloomulikud palavikuhood koos külmavärinate ja higistamisega, kehvveresus ning põrna suurenemine.
Ülevaade
Malaaria on üks levinumaid nakkushaigusi maailmas - igal aastal haigestub malaariasse 300-500 miljonit inimest. Aastas sureb malaariasse 1,5-2,5 miljonit inimest.
Umbes 40% maailma elanikkonnast elab malaariapiirkondades - Aafrikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika põhjaosas.
80% malaariajuhtumitest esineb Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool.
• Malaariapiirkonnas on oluline vältida sääsehammustusi.
• Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi, reisi ajal ja pärast reisi vähemalt 4 nädala vältel.
•  Ravimid vähendavad oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid 100%-list kaitset ei taga.
• Malaaria ennetamiseks kasutatakse klorokviini, proguaniili, meflokiini. 
• Raseduse ajal malaariasse nakatumine võib viia tõsisema haigestumiseni, lisaks põhjustada raseduse katkemise või enneaegse sünnituse. Seetõttu on malaaria ennetamine raseduse ajal eriti tähtis.
• Ka laste puhul on ennetamine tähtis, sest neil võib malaaria täiskasvanutest kiiremini areneda tõsiseks haiguseks.
• Reisi ajal või peale reisi tekkinud palaviku puhul tuleks kohe pöörduda arsti poole.
11. Kuidas vältida nakatumast gripiviirusesse A(H1N1)?
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kõigil, kes saabunud välisreisilt riikidest, kus esineb uue gripiviiruse A(H1N1) püsiv riigisisene levik või on olnud kontaktis haigetega, kellel on laboratoorselt kinnitatud uus A(H1N1) gripp, jälgida järgneva seitsme päeva jooksul oma tervist.
12. Oled minemas reisile Etioopiasse (2 nädalat, külastad sisemaa külasid), millise haigusevastu ja kui kaua enne reisi pead ennast vaktsineerima? Nakkushaiguste juhtude vältimiseks on riskipiirkondadesse sõitjatel soovitatav vähemalt 4 nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimise teostamiseks ning teabe saamiseks teistest soovitatud ennetusmeetmetest, sh hügieenireeglite järgimise vajadusest ning ravimite kasutamise otstarbekusest.Iga reisija peab olema viimase 10 aasta jooksul vaktsineeritud difteeriaja  teetanuse vastu. Tuberkuloosivastane vaktsineerimine on piiratud ning soovitatav ainult vastsündinutele ja lastele riskipiirkondade külastamisel.Kooleravastane vaktsineerimine on soovitatav ainult massiliste epideemiate või loodussõnnetuste korral. Tänapäeval ei nõua ükski riik kohustuslikku kooleravastast vaktsineerimist. Reisijatel on soovitatav vältida koolera nakatumist hügieenimeetmete abil. Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaaria profülaktikasse. Seda kinnitavad ka Eesti tervisekaitseteenistuse andmed, sest igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte.
Materjal:
www.haigekassa.ee
www.tervisekaitse.ee
www.inimene.ee