● Beeta – ökosüsteemide vahelise mitmekesisuse võrdlus, tavaliselt mõõdetakse kui muutuvate liikide hulka ökosüsteemide vahe 25. BM hindamine ja mõõtmine. Mitmekesisuse kaks komponenti. Bm mõõtmine on vajalik muutuste registreerimiseks. Seda on võimalik mõõta vaid selgelt piiritletud ja defineeritud organismirühmade piires. Mõõdetakse ühe ökoloogilise püramiidi taseme piires. Nii saab võrrelda herbivooride rühmi omavahel, kuid mitte taimtoidulisi loomtoidulistega. Erinevate taksonite arv funktsionaalses rühmas (nt liikide arv). On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires 26
rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule
Beeta ökosüsteemide vahelise mitmekesisuse võrdlus, tavaliselt mõõdetakse kui muutuvate liikide hulka ökosüsteemide vahel. 57. BM hindamine ja mõõtmine. Mitmekesisuse kaks komponenti. Bm mõõtmine on vajalik muutuste registreerimiseks. Seda on võimalik mõõta vaid selgelt piiritletud ja defineeritud organismirühmade piires. Mõõdetakse ühe ökoloogilise püramiidi taseme piires. Nii saab võrrelda herbivooride rühmi omavahel, kuid mitte taimtoidulisi loomtoidulistega. Erinevate taksonite arv funktsionaalses rühmas (nt liikide arv). On võimalik mõõta palju liike on antud alal või kui palju alleele on liigil ühes lookuses jms. Ühtlus ehk nende arvukuse suhtelise jaotus. Ühtluse iseloomustab kui ühtlaselt on organismid jaotunud taksonite vahel neid huvitava grupi piires. 58. Mitmekesisuse indeksid ja nende kasutamise tingimused. 59
14. C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele. Taimede kehas (rakkude kestades) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri ligniini. Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites, seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja
loomadele valu ja surma, võtta nendelt elu, kui meie olemasolu ei sõltu sellest. Kui meie jaoks on võimalik elada tervislikumat elu liha tarbimata, oleks mõistlik küsida, kas lihasöömine on kõlbeline ja humaanne harjumus. Taimetoitlased väidavad, et.. · ..kui inimene sööb liha, siis · ..inimese seedeelundkond kandub temasse edasi sarnaneb rohkem rahutuse tunne, mida herbivooride, kui tapetud loom on tundunud karnivooridega ning nad enne surma. suudavad edukalt elada ka · ..lihasööva indiviidi keha on vaid taimselt toitudes. püsivalt narkouimas hüper- · ..inimese hingaminegi erutuse seisundis, mis loob sarnaneb rohkem kroonilisi pingeid, rahutust, taimetoiduliste loomadega, ebakindlust ning segadust. kui lihasööjatega. Seedimise võrdlus Karnivooridel on.
Sisalikud tajuvad hästi ka maapinna võnkumisi. Sisalikud hingavad ainult kopsudega. Et nad suudaksid organimi hapnikuga varustada, on nende kopsud suurema sisepinnaga ja rohkem arenenud. Hingamisel osaleb ka rinnakorv. Sissehingamisel tõusevad roided, mistõttu rinnakorvi maht suureneb ning õhk liigub kopsu. Kui roided seejärel alla langevad, väheneb rinnakorvi maht ja õhk surutakse kopsudest välja. 8.Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. 9.Ohustatus ja kaitse: Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kasutatud kirjandus: www.sunsite.ee/loomad/roomajad 7nda klassi õpik
vastaskülgedele. * männaseline leheseis lehed kinnituvad võrsele vähemalt kolme kaupa ühes punktis. *lehekodarik lehed kinnituvad tihedalt maapinnal suvale lühivõrsele. Lehe muudendid: * Lehe muudendid tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. *Leheastel-teravaks ogakujuliseks muundunud leht , mis on kaitseks herbivooride vastu. Astel pole vastupidiselt ogale lihtsasti ära murtav. Astel tekib võrse sõlmel olevast pungast. *Leheväänel- nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend. Talitleb ronimis-ja kinnitusvahendina. Köitraoks võib muunduda
viburid; () ookeani kaldaäärne piirkond; (x) ookeani põhi sügavamal kui 4000 m; () ränivetikate spetsiifiline koloonia tüüp Hutchinson'i planktoni paradoks: (x) vastuolu planktilise keskkonna näilise homogeensuse ja liikide rohkuse vahel; () liikide suur biomass planktonis arvestades valguse kroonilist vähesust; () vetikatsengute tekkimine arvestades pidevat toitainetepuudust pindmises kihis; () vastuolu fütoplanktoni väikese biomassi ja herbivooride suure hulga vahel; () näiline vastuolu füsika seadusete ja planktiliste organismide agregeerunud ruumilise leviku vahel Monod võrrand: (x) kasvukiiruse sõltuvus toitainete kontsentratsioonist; () kasvukiiruse sõltuvus valguse intensiivsusest; () valguse intensiivsuse sõltuvus fütoplanktoni biomassist; () fütoplanktoni arvukuse sõltuvus toitainete kättesaadavusest; () liikide arvu sõtuvus ökoloogiliste nishide hulgast
Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduses. Biotsönoos- elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. ,,Green world" hypothesis- arvatakse, et herbivooridel konkurents puudub, kuna maailm on rohtu täis. Mükotroofsus- kõrgemate taimede toitumine seente vahendusel. Näiv konkurents- olukord, kus kiskjad reguleerivad herbivooride arvukust või taimed reguleerivad tarbijate arvukust oma kaitsevahenditega. Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Ökosüsteemi insenerid- organismid, kes muudavad keskkonna just selliseks nagu nad ise tahavad. Sünökoloogia eksamiküsimused kevadel 2013 1. Sünökoloogia aine ja põhimõisted Sünökoloogia- ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega
10% toiduenergiast Karnivoor Karnivoor e. lihasööja e. kiskja on organism, kes toitub rohusööjatest. On sekundaarne tarbija. Et saada energiarikkaid molekule, söövad karnivoorid herbivoore. Osa karnivoore toituvad teistest karnivooridest. Neid nimetatakse tippkarnivoorideks e. tippkiskjateks. Carnivores animals that feed on other animals (herbivores). . Karnivoori energia sisend-väljund Herbivooride koed Karnivoor e. Hingamine: lihasööja Ainevahetuse jääk- Soojus, mis eraldub heterotroof produktid eluprotsessidest Kudede moodustamine (kaalu suurenemine, järglased) Osa kudedest, Koed, mida ei sööda mida söövad Surnud koed, mis
Kommensalism - üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism - kooseluvorm, kus môlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon - fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohstumus. Nt. akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele môeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja -linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jôehobu + linnud jne). 2) Pôllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad - kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene vôi muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu - sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50%
Kommensalism üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohastumus. Näide 1: akaatsialised ja sipelgad: akaatsialised kasvatavad ainult sipelgatele mõeldud organeid (toit) ning pakuvad eluaset, et sipelgatelt vastu saada kaitset herbivooride, teiste taimede ja parasiitide eest. Näide 2: sanitaarkalad ja linnud, kes söövad suurema looma pealt igast soga (hai + kalaparv, jõehobu + linnud jne). 2) Põllumajandus. Nt. Inimene; aedniksipelgad kultiveerivad seeni (et lasta neil endale tselluloosi seedida) 3) Seemnelevi ja tolmendamisega seotud mutualism. Nt. maasikas ja inimene või muud taimed ja loomad. 4) Mutualism, mis eeldab pidevat kooselu sümbioos. Nt. maismaa soontaimed (>50%
Vt.eelnevalt vastatud küsimust. 14.C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju organismidevahelistele suhetele. Taimede kehas (rakkude kestades) on suures mahus ehituslikke polüsahhariide tselluloosi ja hemitselluloosi ning varieeruva struktuuriga polümeeri – lingiini. Seega on taimses massis suhe süsinik:lämmastik kõrge, ületades sageli suhet 40:1. Bakterites, seentes ja loomades ületab süsinik aatomite suhe lämmastiku aatomitesse harva 8:1. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad CO2 ja CH4 ja kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal.
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasööjad toit mahuka, kiurikas, madala seeduvusega (hobune,
Sümbioos, mutualism. Konkurents. Konkurentsi liigid, häiringud. Liigisisene/liikidevaheline Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents Otsene/kaudne Hajus konkurents - igasuguste konkurentssete suhete summa Häiring - lühiajaline sündmus, mis põhjustab mõõdetavat muutust koosluse ökoloogilistes omaduses. Taime biomassi osaline või täielik hävimine herbivooride, patogeenide ja inimese tegevuse läbi (kündmine, niitmine) ning abiootiliste tegurite mõjul (tuule kahjustus, külm, põud, mulla erosioon, tuli). Näide eluvormide klassifikatsioonist, elustrateegiad, klonaalse kasvu vormid ja Parameetrid. Eluvorm – ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu.
Konkurentsi mahendab fütobentosele iseloomulik kromaatilise adaptatsiooni nähtus erinevatele rühmadele iseloomulikud erinevad pigmenid, mis neelavad valgust erinevast spektripiirkonnast võimaldab optimaalsemalt kasutada valgusspektri kitsamaid osi ja kasvada kehvemates valgustingimustes. 2. Aastaajad: ajaskaalas allub floora levik ja produktiivsus aastaaegade mõjule mõju kasvab ekvaatorist eemaldumisega järk- järgult. Mõjutab omakorda herbivooride (taimsest orgaanilisest ainest toituvate loomade) esinemist ja aktiivsust. Neist omakorda sõltub toiduahela kõrgemate astmete sesoonne (aastaaegadest sõltuv) käitumine valguse kaudne mõju. Näiteks sinivaala ränne ja paljunemisrütm on seotud valgustingimustega, kuna tema põhiline toiduallikas krill ( ) paljuneb ainult lühikese antarktilise või vastavalt arktilise suve ajal, kui fütoplanktoni õitseng saavutab peaaegu 24 t kestva valguspäeva jooksul oma maksimumi. Mõju kaudne
niss ühes möötmes" Kui me paneme temperatuurile veel juurde väärutse: niiskuse, saame kahemöötlemise nissi. Seda võime vaadelda juba kui pinda, soolsus ja temperatuur. Rohkem, kui 3D nissi on inimesel on raske ette kujutada. Fundamentaalne niss mis kajastab kõiki abiootlisi tegureid, üldised potentsiaalseid võimalusi. See on siis kõik abiootilised tarvilikud tingimused. Realiseerinud niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM
On olemas teatud tegurite kombinatsioonid, mis võimaldavad liigil säilitada elujõulist populatsiooni. Seda ainult juhul kui seal ei esine vaenlaste vastasuunalist mõju. Huchinson jaotas nisid fundamentaalseteks ja realiseerunud. Fundamentaalne niss kajastab liigi üleüldiseid potensiaalseid võimalusi kõikide tarvilike abiootiliste tingimuste kompleksi. Realiseerunud niss on seotud limiteeritud tegurite spektriga. Reaalses biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolul kujunenud kompleksi. Ökoloogiline niss on liigi iseloomulik tunnus. Habitaadid on paigad kus organismid elavad ja habitaadid sisaldavad arvukalt nisse. RESSURSID Ressursid ehk varud on organismi eluks vajalikud ained. Tillmani järgi on kõik asjad, mida organism tarbib tema jaoks ressursid. Nektar, õietolm ja auk puutüves on ressursid mesilase jaoks. Ressursid esindavad kvantiteeti, mis väheneb vastavalt organismi käitumisele
muutusi vastusena keskkonna muutustele. Loomade käitumise aspektid, mis ka taimedel: 1)Liikumine (selleks et hirmutada putukherbivoore - putukatest rohusööjaid) 2)Aktiivne toiduotsimine 3)Tulevase stressi aimamine kaks stressi allikat (konkurendid ja herbivoorid). Kui ühte taime hakkavad herbivoorid sööma, siis teised veel kahjustamata taimed hakkavad oma lehtedes tootma keemilisi aineid, herbivooride takistamiseks. 4) Suhtlemine kui kaks juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia) · Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks?
Boreaalne mets e. taiga · Ca 70. Ja 50. Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11% 2/3 siberist · Vegetatsiooniperiood _ 3-6 kuud · Sademed : 250-500 mm/a · Mullad : happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; · Leetumine · Kontinentaalses osas igikelts, mis sulatab vaid pinnalt, merelises osas igikeltsa pillutatult, metsakõdu lagunemiseks keskm. 100 aastat Taimede kohastumised boreaalses metsavööndis · Hea seemnetoodang harvadel aastatel herbivooride arvukuse kontrolliks monodominantsetes kooslustes · Paljudel liikidel (kuused) juured pindmised ( sügavamal paiknevad igikeltsa tõttu) · Lehtedeks okkad transpiratsiooni vähendamine · Igihaljad okaspuud fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel · Kitsaskoonilised võrad lumest vabanemiseks · Kohastumused metsatulekahjudeks musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine
Bacillus anthracis’e endospoorid on ekstreemselt tugevad ja võivad säilida keskkonnas kümneid aastaid. Bakter toodab ka tõhusat eksotoksiini kompleksi, mis sisaldab kahte ensüümi - ödeemi faktorit (edema factor – EF) ja letaalset faktorit (lethal factor – LF). Kui kumbki neist seondub protektiivse antigeeniga (PA), käitub PA kui translokaas, moodustades peremeesraku pinnale poorilaadse koha ning kompleks saab siseneda rakku. (Ray et al., 2014). Antraks on eelkõige herbivooride, näiteks hobuste, lammaste ja veiste haigus. Nakatumine toimub karjamaalt Bacillus anthracis’e spooride kaudu. Inimesed nakatuvad kontaktil haige loomaga või loomse toodangu kaudu, kui spoorid läbivad nahakahjustuse, süüakse toiduga või hingatakse sisse. 1920-ndatel aastatel esines USA-s rohkem kui 100 haigestumist aastas. Haigus levis farmerite, veterinaaride ja lihakäitlejate seas, kuid loomade antraksi vaoshoidmine arenenud riikides on muutnud inimjuhtumid harvaesinevateks
Kiskjate tsüklilisuse põhjus on lihtne, see sõltub saaklooma populatsiooni tsüklilisusest. Lemmingu populatsiooniarvukuse kiirel kasvamiselon tegemist eksponentsiaalse kasvu efektiga. Kiire arvukuse languse põhjus näib olevat lemmingute lühikeses elueas. Lemmingud ei ela looduses enamasti rohkem kui aasta ja viimane arvukas põlvkond ei jõua sigida ning sureb. Kanada jänese populatsiooni tsüklid võivad olla tingitud suurenenud taimsetest toksiinidest taimede vastusena suurenenud herbivooride survele. Kõrgenenud toksiinide sisaldus kestab ka mõni aasta pärast jäneste populatsiooni arvukuse langust takistades populatsioonil taastumast. 35. Geneetiline mitmekesisus, selle vajalikkus? Kuna väga paljud geenid esinevad alleelidena, esineb ühe liigi piires küllaltki suur varieeruvus. Heaks näiteks on erinevad koeratõud, kes erinevad märkimisväärselt nii kujult kui suuruselt. Enamike looduslike liikide varieeruvus on siiski palju väiksem
ellujäämusele, kasvule ja reproduktsioonile. Mõningatel juhtudel suudavad taimed kasvada koos üksteist oluliselt segamata ning mõningatel juhtudel võivad taimed teiste taimeliikidega koos kasvades tulu saada. Näiteks võivad naabertaimed varjutada teisi taimi üleliigse päikesevalguse eest, tõsta mulla toitainetesisaldust, mulla niiskusesisaldust ja hapnikutaset, kaitsta herbivooride eest, muuta mulla mikrofloorat sobilikumaks, jagada mükoriisat ja suurendada tolmeldajate külastusi. Hiljutised uuringud näitavad samuti, et sõltuvalt naabri identiteedist on taimed võimelised aktiivselt reguleerima konkurentsi intensiivust. Tüüpilisteks reakstioonideks varjutamisele on vähenenud harunemine ning intensiivsem pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind
Hirmutada putukherbivoore, näidata suurematele herbivoorlastele hambaid (astlaid) · Aktiivne toidu otsimine o Keha pööramine päikese poole o Juured: väga tundlikud toidu suhtes, lähevad sinna, kus on mineraale (slaid 6) o Peremeestaimede juurte otsimine (varestaimede puhul) · Tulevase stressi aimamine (herbivooria vältimine) o Loomad kasutavad stressi vältimiseks indikaatoreid, sama teevad ka taimed o Nt herbivooride eemalepeletamine lõhna abil · Suhtlemine o Pealtkuulamine: kui herbivoorid kahjustavad taimekudesid, tekivad lendavad lõhnad, mis peletavad herbivoore eemale Valguse kvaliteet kui indikaator kulub ära tulevikud hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest · Lehed tarbivad punast valgust R ja peegeldavad kaupunast FR valgust R/FR langeb fütokroomid vallandavad reaktsiooni o Intensiivne pikkuskasv
..30 ° C ning mida soojem on suvi, seda kiirem on areng (võib kesta 40...90 päeva). · Areng Pojad kooruvad munadest juulis või augustis. Noored hõivavad peagi sobivad vabad elupaigad emalooma territooriumi naabruses. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5...2 aasta vanuses ning eluiga võib ulatuda 5 aastani. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks on rästik ja nastik. Putuktoidulisena piirab herbivooride liigset levikut. · Ohustatus ja kaitse Arvukusele mõjuvad negatiivselt külmad lumevaesed talved ning sobivate elupaikade pindala vähenemine inimtegevuse tõttu. Kriitiliseks perioodiks on ka vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune, noorte kivisisalike jaoks on ohtlik ka varajaste öökülmadega sügis. Kivisisalik kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Vaskuss Anguis fragilis L.
Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse, et neil on kaitsev ülesanne herbivooride eest. 1 Rakubioloogia 4. RAKU EHITUS Rakuorganell Ehitus Ülesanne Karüoplasma: Reguleerib kõiki rakus toimuvaid
Sisaldised: toitelise funktsiooniga: 1. süsivesikulised (nt tärkliseterad taimedes ja glükogeeni graanulid maksa- ja seenerakkudes. 2. Valgulised sisaldised (rohkem iseloomulikud taimerakkudele). 3. Lipiidsed sisaldised taimedes õlivakuoolidena, palju küllastumatut rasvhapet, loomades neutraalrasvade näol. Muud kristallid taimerakkudes. Põhiliselt oblikhappe soolad, harva CaCO3 ja CaSiO4. Arvatakse, et neil on kaitsev ülesanne herbivooride eest. 17 Rakubioloogia 4. RAKU EHITUS Rakuorganell Ehitus Ülesanne Karüoplasma: Reguleerib kõiki rakus toimuvaid
H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Herbivoor - Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivoori vastand on karnivoor. Mõnikord eristatakse herbivooride seas füko- ehk algofaage, kes toituvad vetikatest. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotrofid on loomad, seened, parasiittaimed, ja valdav enamik baktereid. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest.
Populatsioonide suhted ümbritsevaga Populatsioon sõltub toidust ◦ Mida rohkem stabiilselt toitu, seda suurem populatsioon ◦ Ületarbimine/haigused/migratsioon ◦ Toidubaasi valiku otsused (parem kvaliteet vs kiskjatele kättesaadavus; rohkem toitu vs suurem konkurents; kui kaua aega kulutada laigulise kättesaadavuse korral) Mida piiratum ressurss, seda väiksemat populatsiooni võimaldab Toidubaasi vähenemisel tarbija kas sureb või migreerub Tarbijate vähenemisel taastub toidubaas Herbivooride mõju taimestikule Kärpimine soodustab kompenseerimist ◦ Tärkavad uinuvad pungad ◦ Intensiivsem harunemine ◦ Rohkem õisi Ressursside kättesaadavuse ühtlustamine ◦ Ühesugune kõrgus ◦ Lisa toitained Konkurentsi ühtlustamine ◦ Kiirem kasv tagab kiirema söömise – ei jõua domineerima hakata ◦ Aeglasekasvulised saavad võimaluse Liigirikkuse sõltuvus herbivooridest Tasakaal tarbimise/taastumise vahel Valivus toidu osas Trampimise osakaal Käitumismustrid
Koos lehtedega vabaneb taim ka kogunenud eritusainetest (sealhulgas mürkidest). Kserofüütne leht - ehk kuivustaimed taimed kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks. Lehemuudendid - tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Paljunemine: vegetatiivne pungumine- on paljunemisviis, mille puhul paljuneva organismi küljes tekivad väikesed pungad. Need pungad suurenevad ja arenevad uueks organismiks. Pungumise teel paljunevad mõned üherakulised organismid. Mitoosi ajal tekib tuumakääv raku ühe serva lähedal ja tsütoplasma jaguneb ebavõrdsetesse osadesse. Selle tulemusena tekib üks suur rakk ja üks väike rakk pung
Kontinentaalses osas on igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas on igikeltsa pillatult. Metsakõdu lagunemiseks võib minna kuni 100 aastat. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. · Siberis: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk · Euroopa: harilik kuusk, harilik mänd · Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Taimede kohastumised · Hea seemnetoodang harvadel aastatael herbivooride arvukuse kontrolliks · Paljudel liikidel on juured pindmised, sest sügaval paikneb igikelts. · Lehtedeks on okkad, mis vähendavad transpiratsiooni. · Igihaljad okaspuud on fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel. Sammalde osatähtsus boreaalses vööndis. Nemoraalsed heitlehised metsad (humiidsed parasvöötme metsad) Asend, kliima, muld, aineringe. · Mandrite läänerannikuil 40. ja 60. laiuskraadi vahel; idarannikuil 35. ja 50. laiuskraadi vahel;
välimine muutumine Jaguneb: 1. PRIMAARNE suktsessioon – Toimub seni taimestumata pinna. Nt: mere alt vabanenud aladel. Uued tekkivad vulkaadilised saared. Nt: Põhja-Ameerikas liustike alt vabanev kivine maa. 2. SEKUNDAARNE suktsessioon – Järgneb peale mingit suktsessiooni häiringut. Väliste jõudude poolt tingitud bioloogilise massi suremus/massiline ärakanne. Häiringufaktorid: nt tulekahju, torm, üleujutus, massiline parasiitide/herbivooride rünnak, metsaraie jne. Nt: raiesmikust areng küpse metsa suunas. Primaarne suktsessioon: Põhja-Ameerikas liustike alt vabanev kivine maa. Logaritmiline ajatelg. Lepp (alder) elab koos mikroobiga perekonnast frankia, kes suudab siduda lämmastikku. 59
Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi
(produtsendid orgaanilist ainet tootvad rohelised taimed), järgnevad orgaanilisest ainest toituvad heterotroofid (konsumendid, destruendid) Toiduahela tüübid on: 1. Kiskjaahel, 2. Laguahel, 3. Nugiahel Ühed loomaliigid on spetsialiseerunud ainult kindlale taimeliigile, teised söövad erinevat liiki taimi. Herbivoorid võivad toituda ka kindlatest taimeosadest: lehtedest (koaala sööb eukalüptilehti), puidust, viljadest, seemnetest. Kaitseks herbivooride vastu, on taimedel välja kujunenud mitmesugused kohastumused ogad, okkad, karvad. Herbivoorid on näiteks lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder. Toiduahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Lõppkokkuvõttes sõltuvad kõik organismid taimede poolt sünteesitud orgaanilises aines olevast energiast. Igal organismil on looduses oma koht. Liik ja populatsioon Igal liigil on oma levila e. areaal. Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad
Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis NB! Herbivoorid, Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape
Ravi peaks dissemineerumise tõttu kestma 6 nädalat või kauem. Ekspositsiooni vältida ei saa, kuna Nocardiae on üldlevinud. Rhodococcus G+ nõrgalt happekindlad bakterid, alguses pulgakujulised, muutuvad kokoidseteks. Võib esineda rudimentaarne hargnemine, aga sellist filamentsust nagu Nocardia puhul ei esine. Tähtsaim inimpatogeen on R. equi, mis on järjest olulisem patogeen immuunkompromiteeritutel. Kui varem peeti haigust herbivooride omaks, tööala tõttu ka veterinaaridel ja talunikel esinevaks, siis nüüd ei ole nakatunutel reeglina saastunud mulla või kariloomadega kokkupuuteid. Üks põhjus on immuunkompromiteeritute hulga kasv, teisalt võib oluline olla varasem korüneformseteks bakteriteks pidamine. Fakultatiivne intratsellulaarne organism, jääb makrofaagides ellu, põhjustab granulomatoosset põletikku, mis viib abstsessi moodustumisele. Täpne infektsiooni patofüsioloogia on teadmata
Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad
Piimmahla esineb võililles, kummi viigipuus, piimalilledes. Huulõielised kuuluvad asteriidide hulka. Asteriidid on suur rühm taimi, mida ühendavad järgmised tunnused: peamiselt rohttaimed, kokku kasvanud kroonlehed, paljudel iridoiidide esinemine (erilised terpenoidid). Iridoiidid - taimedel (ka mõndadel loomadel) esinevad sekundaarsed metaboliidid. Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad
Putuktolmlejatel taimedel on seemnete endofüüdid tunduvalt erinevamad ning sõltuvad pigem tolmeldavast putukast. 16.4. Endofüütide toime taimele Osa endofüüte ei avalda taimedele silmnähtavalt mingit mõju. Nad elavad taimedes, kasutavad taimede metaboliite, kuid tavaliselt taimed kasu endofüütidest ei saa. Selliseid baktereid nimetatakse kommensantideks. Taimele kasulikud bakterid ehk mutualistid kaitsevad taime patogeenide ja herbivooride eest (herbivooride eest kaitsevad taimi peamiselt seened). Selleks produtseerivad bakterid mitmesuguseid abiootilisi aineid või kutsuvad taimes 142 esile indutseeritud resistentsuse. Kasulikud endofüüdid võivad taime kasvu soodustada taimehormoonide hulga reguleerimise kaudu või aidata taimedel omastada mineraale või soodustada fotosünteesi. Kolmandaks endofüütide grupiks on latentsed patogeenid
annaabi.ee 
