Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
....................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? Bioloogilised ohutegurid on: · bakterid · viirused · seened · rakukultuurid · inimese endoparasiidid · muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. 1.1. Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk
Jakob Westholmi Gümnaasium Hepatiidid Referaat Koostaja: Ralf-Rasmus Animägi Klass 7.c Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 1. Mis on hepatiit?..................................................................................................................................3 1.1 Kuidas hepatiidid levivad?...............................................................................................................4 2. Mis on hepatiidi sümptomid?.............................................................................................................5 2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?.........................................
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud.
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit)
Hepatiit Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mida võivad põhjustada viirused, alkohol, narkootikumid, ravimid ja mitmed muud tegurid. Hepatiiti võib põhjustada ka mitu tegurit Click to edit Master text styles korraga. Second level Tänapäeval teatakse mitmeid Third level viirushepatiitide tekitajaid
süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus
Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Ravi Puukentsefaliit on viirushaigus, millel puudub ravi. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus. Ennetamisvõimalused Puukentsefaliiti on võimalik enneteda vaksineerimisega. Kanda tuleks heledaid riideid, mille taustal on puuke kerge märgata, ning katta oma käed ja jalad.
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.
Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem tunnus igale soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas (ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni? TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja heaolu suurendamiseks; haiguste ennetamiseks ja avastamiseks; või oma tervise kahjustamiseks. Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine, sõeluuringud. Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused. Iseseisvalt sooritatud tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, riskiv seksuaalkäitumine. Viimase saja aasta jooksul on vähenenud ägedate nakkushaiguste (tuberkuloos, leetrid,
VIIRUSED Viirus on keemiliste ainete kogum, mis on võimeline tungima elusrakku. Viirused on palju väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11
aastal ning teetanuse vaktsiini (toksoidi) Gaston Ramon ja Christian Zöller 1926. aastal. 1926 võeti kasutusele ka täisrakuline läkaköha vaktsiin. Vaevarikas oli tuberkuloosi ehk BCG (Bacille Calmette- Guerin) vaktsiini loomine. Albert Calmette ja Camille Guerin alustasid 1906. aastal. Selle kliinilised katsetused lastel algasid 1921. aastal ning regulaarset vaktsineerimist alustati 1927. aastal.Peamiselt Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas suurt laastamistööd teinud kollapalaviku viirus isoleeriti 1927. aastal Nigeerias ja Senegalis. Kollapalaviku vaktsiin võeti kasutusele 1935. A gripiviirus isoleeriti 1933. aastal ning juba 1936 valmistasid Frank Horsfall ja Alice Chenoweth viirust hiire kopsukoes paljundades gripivaktsiini.Vaevalisem oli tähnilise tüüfuse vaktsiini loomine. Selle vaktsiini loomiseni jõudis Herald Cox alles 1938. aastal. Vaktsiinide loomise kuldajastu algas 1949. aastal. Edu ei lasknud end kaua oodata
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja
sümptomid ja tagajärjed. Olulist infot on internetis palju ja palju soovitusi, mida enne võiks teha ja mida reisil olles vältida. Üldjuhul on võimalik kõiki nakkushaigusi vältida tänu vaktsiinile või teatud juhtudel lihtsalt ennast kaitsta erinevate vahenditega. 3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidi viirus ja haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tagajärjeks on jäsemelihaste halvatus ja jätab liikumispuude. Võib tekkida ka hingamislihaste halvatus, mille tagajärjel inimene sureb.[5] Vaktsineerimise ära jätmine on ohtlik, sest 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600
Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; aju veresoonte probleemid; südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi; silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; insuldi; infarkti; neeruhaigused ja neerupuudulikkuse. 9. Seedeelundite talitluse häired: gastriit, haavandtõbi, maksa talitluse häired - hepatiit ja maksa tsirroos. Gastriit on mao limaskesta põletik. Järsku tekkinud ja lühikest aega kestnud põletikku korral on tegemist ägeda, pikka aega kestnud aga kroonilise gastriidiga. Ülevaade Gastriit on üsna sageli esinev haigus, mis on tihedalt seotud inimese eluviisidega -- toitumisharjumused, alkoholi, ravimite pruukimine, stressirikas elu jms. Haigus avaldub peamiselt valuna mao piirkonnas ning ravile allub hästi. Gastriidi teke on sageli seotud inimese toitumisharjumustega
keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. · Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. · Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel)
Luu-lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud. Vaevatud on tavaliselt selg, kael, õlad ja käed, kuid mõnikord ka jalad. Mõned luu-lihaskonna vaevused (nt randmetunneli sündroom) on oma konkreetselt määratletud nähtude ja sümptomite tõttu spetsiifilised. Teised aga ei ole, sest nad tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse selged nähud puuduvad. Viirus ja selle omapära- Oma elutegevusega viirus sõna otseses mõttes mürgitabki organismi. Viirus eksisteerib ja paljuneb vaid meie organismi rakkude eluenergia toel ! Viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruse mõju saame tunda tema paljunedes, kus ta hakkab erinevates kehaosades tekitama kõrvalekaldeid tavapärastes elutegevuse protsessides. · Nakkushaiguste kulg- Peiteperiood e. inkubatsiooniperiood on aeg, kus inimene on nakatunud haigustekitajatega, kuid haigustunnuseid veel ei ole, samas on aga teistele nakkusohtlik
Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k. septicos roiskumist põhjustav) on meetod, mille eesmärgiks on ära
7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine) Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d.
saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3. Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine)
bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
ei teagi, et on ussiga nakatunud, sest see ei anna esialgu endast märku, hiljem võivad tekkida nt kõhuvalud. * Kuidas võib parasiit peremeest kahjustada? Kuidas parasiitussid arenevad? Parasiitusside maailm on erakordselt mitmekesine, hoolimata suhteliselt lihtsast kehaehitusest on nende elutsüklid sageli üsna keerulised. Ühtedel ussidel, nt solkmetel, on üks peremees, kelle najal nad elavad ja kelle kehas arenevad munadest vastsed ning vastsetest täiskasvanud. Peremehe nakatumine toimub ussi munade või vastsetega saastunud vee, toidu või pinnase kaudu. Teistel parasiitidel on aga eri aegadel isesugune toiduallikas ja seepärast peavad nad läbi käima mitmest organismist. Nii on see näiteks paelussidel ja maksakaanil, kel on lisaks lõpp-peremehele tarvis ka ühte või enamat vaheperemeest. Lõpp-peremees nakatub sel juhul vaheperemeest (nt inimene mõne looma liha) süües. Inimese soolestikus võivad parasiteerida mitut liiki paelussid, kel igaühel on eri
avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Eristatakse Herpes Simplex 1 (HSV-1) ja Herpes Simplex 2 (HSV-2) viiruse tüüpi. HSV-1 esineb sagedamini suu ja huule limaskestadel, mida tuntakse rahvakeeli ka kui ohatist, HSV-2 paikneb enamasti suguelundite piirkonnas. Kaasaaja seksuaalsete tavade eripära tõttu esineb üha sagedamini HSV 1 ka suguelunditel. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati,
Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste serotüüpide, näiteks serotüüp 3, korral. Sinusiit, otiit. Eelneb reeglina viirus, pärast mida PMN-id infiltreeruvad, põhjustavasd obstruktsiooni. Otiit reeglina noortel lastel, sinusiit kõigis vanusgruppides. Baktereemia. 25…30% pneumooniajuhtudest, 80% meningiidijuhtudest. Võib tekkida endokardiit. Diagnostika. Mikroskoopia on kõrge tundlikkusega, kultuur ka, kui patsienti antibiootikumidega ravitud pole. On katalaasnegatiivne. Optohhiintest! Optohhiin pärsib tema kasvu. Latekstest väiksema tundlikkusega Ravi ja profülaktika.
Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse tagajärjeks võib olla autoimmuunse geneesiga reuma ja glomerulonefriit. Eksotoksiini (Spe) produtseerivad tüved tekitavad toksilise šoki sarnast sündroomi (TSLS). • Grupp B Streptococcus agalactiae isoleeritakse tihti tervete täiskasvanute suguteedest ja seedekulglast – 5-40%. S.agalactiae positiivsete emade lapsed koloniseeruvad sünnituse käigus
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
VASTSÜNDINU Ajalise terve vastsündinu ealised iseärasused. Kõik organid töötavad iseseisvalt, naha värvus ja paksus norm, luustiku seisund norm, küüned sõrmeotsteni, suguelundid välja arenenud, keha proportsioon. Suur pea, lõgemed avatud. Mõisted: ● Ajaline – sündinud 37.-41. rasedusnädalal, sünnimass 2500g või üle selle ● Enneaegne – sündinud enne 37. rasedusnädalat, sünnimass alla 2500g ● Ülekantud vastsündinu – sündinud 42. rasedusnädalal või peale seda Enneaegse vastsündinu (EA) klassifikatsioon sünnimassi alusel ● 1500-2500 enneaegne ● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
