10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hannukas13
Õppematerjali autor
Hepatiidi liigid "Kollatõbi", maksapõletik ehk hepatiit, on tuntud aastakümneid. Praeguseks on teada viite liiki hepatiiti: 1. Ahepatiit (epideemiline hepatiit) 2. Bhepatiit (inokulatsioonihepatiit) 3. Chepatiit 4. Ehepatiit 5. nona, nonB, nonC, nonEhepatiidid Dhepatiit lisandub alati Bhepatiidile ja vaktsineerides Bhepatiidi vastu on olema skaitse ka dheptiidi vastu. Kõikide haiguspilt varjeerub asümptomaatilisest (sümptomid puuduvad) eluohtlikuni, kuigi Bhepatiidi korral on surmaoht tunduvalt suurem kui näiteks Ahepatiidi korral. Oluline erinevus A, B, Chepatiidi vahel on see, et Ahepatiit ei muutu krooniliseks. Ahepatiit Ahepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Nakkust inimeselt inimesele soodustab pikaajaline lähikontakt kodus, koolis, laagris või mujal. Viirusliku Ahepatiidiga puutud kokku eelkõige reisides. Ahepatii
HEPATIIT SVETLANA KOSTINA 11.KLASS Hepatiit jaguneb: 1. Ahepatiit 2. Bhepatiit 3. Chepatiit 4. Dhepatiit 5. Ehepatiit 6. Fhepatiit Neist kõige levinum on Bhepatiit. Levinud on ka A ja Chepatiit. Ülejäänud on veel meditsiinile "tundmatud" haigused, kuna nende ravimismeetodit pole veel väljatöödeldud.
Puukentsefaliit ja hepatiit Puukentsefaliit Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik kesknärvisüsteemi nakkushaigus. Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus. Nakatumisviisid Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes verd imedes kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida ka inimestele nakatunud looma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Haigus ei levi inimeselt inimesele. Haiguse sümptomid Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 12 nädala pärast gripitaolised haigusnähud. Enamik inimesi seejärel tervistub. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele, mille võimalikud välised tunnused on: kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Ravi Puukentsefalii
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest.
paratsetamooli). Prognoos Hepatiit-B võib paraneda iseenesest, kuid mõnikord muutuda ka krooniliseks. See tähendab, et viirus jääb organismi püsima. Haigusnähud võivad puududa, kuid inimene on viiruskandja. Läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Ägedas faasis on surevus ca 1%. Kuna C-hepatiiti nakatunud ei tunne ennast tavaliselt haigena, aga viirus on siiski organismis, muutub haigus väga sageli krooniliseks. Krooniline hepatiit kestab aastaid ja võib põhjustada aeglaselt süvenevat maksakärbumist ning ka maksavähki. Ennetamine B ja C hepatiidi ennetamiseks kontrollitakse hoolikalt doonorverd. Nakatunutega kokkupuutest pidevalt ohustatud isikud (näiteks meditsiinitöötajad) vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu. Vaktsiini süstitakse kolmel korral, pooleaastaste intervallidega. Vältimaks maksapõletikku nakatumist sugulisel teel, on vajalik kasutada kondoomi, kuid
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hep
Hepatiit Hepatiit on maksapõletik, mille põhjuseks on nakatumine ühega viiest viirusetüübist: A, B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk
B-hepatiit B-hepatiidi viirus on teine viirusetüüp, mis maksa kahjustab. Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui mõned teised hepatiidiviiruse vormid. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka teatud kehavedelikega nagu sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik. B-hepatiidi tunnused ei ole alati selgesti äratuntavad, seetõttu saab inimene oma haigusest sageli teada juhuslikult. Näiteks võib anda positiivse vastuse veredoonori rutiinne vereanalüüs. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid