Hepatiidid (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
Hepatiidid
Referaat
Koostaja : Ralf -Rasmus Animägi
Klass 7.c
Juhendaja : Marge Ensling
Tallinn 2016

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Mis on hepatiit ? 3
1.1 Kuidas hepatiidid levivad? 4
2. Mis on hepatiidi sümptomid? 5
2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest? 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud allikad 7

Sissejuhatus

Hepatiit on viirus , mis tekitab maksapõletiku. Teada on mitut erinevat hepatiidi viirust, mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Olenevalt hepatiidi tüübist, võib haigus olla kerge, raske või krooniline. Olemas on viite tüüpi hepatiiti – A, B, C, D ja E. Nendest B- ja C-hepatiit viiruseid on kõige raskem läbi põdeda ning võivad põhjustada kroonilist nakkust. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat , igal aastal sureb umbes 500000 inimest sellega seotud haigustesse.
Referaat on ülesehitatud järgnevalt: alguses tutvustades hepatiitviirust, siis selle levikut, erinevate viiruste sümptomeid ning kuidas kaitsta ennast.

1. Mis on hepatiit?

Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad viirused – A, B, C, D ja E hepatiidid. Need erinevad levikuteede, raskuse ning kulu poolest. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu . Kergeks peetakse sellist vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raskete juhtude korral võtab paranemine aega paar kuud. Krooniline haigus aga kestab elu lõpuni, haigusnähud tekivad ning kaovad hooti. ( http://vaktsiin.ee/hepatiit/ )

1.1 Kuidas hepatiidid levivad?

A- ja E-hepatiit on haigused, mis levivad saastunud vee, toidu ja inimeste halva hügieeni tõttu või sugulisel teel. Need esinevad peamiselt kuuma kliimaga maades. Selle ärahoidmiseks tuleks reisimisel hoiduda keetmata veest, jääga jahutatud jookidest ja töötlemata puuviljadest. A hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida , E hepatiidi vastu aga seda kahjuks teha ei saa.
B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel, viirusega saastunud verega või süljega. Mõned viiruse levikuvõimalused on ka tätoveeringute tegemine, keha augustamine, verega seotud meditsiiniprotseduuride teostamine ja süstalde korduv kasutamine. B hepatiiti võib ema ka nakatada oma sündimata loote raseduse ajal. B hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida, C hepatiidi vastu aga seda kahjuks teha ei saa. ( http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Hepatiidid.pdf )
D hepatiit vajab inimese organismis ellujäämiseks B hepatiidi viiruse abi. Seega on sellesse nakatumine võimalik üksnes juba eelnevalt nakatunud inimesel. Levib verega, spermaga ja tupeeritisega ning muude kehavedelike kaudu. Samuti levib edasi kasutatud süstaldega ühelt narkomaanilt teisele. Suur osa nakatunutest on selle saanud varases lapseeas või isegi enne sündi. D hepatiidi vastu vaktsineerida ei saa. ( http://vaktsiin.ee/hepatiit/ )

2. Mis on hepatiidi sümptomid?

Viirushepatiite peetakse “vaikseteks tapjateks”, sest enamik inimesi ei tunne mingeid haigussümptomeid ega tea pikka aega, et nad on nakatunud ja põevad kroonilist maksahaigust. Tüüpilisteks sümptomiteks on iiveldus , isutus , kõhuvalu ja palavik , harvem lihaste ja peavalu. ( http://www.hepatiit.net/ ) Uriini tumenemisel esmased kaebused kaovad ning tekib esmalt silmavalgete ja seejärel naha kollasus (joonis 1), mis kaob tavaliselt kahe nädalaga. ( http://vaktsiin.ee/hepatiit/ ) Ravimata viirushepatiit võib põhjustada süvenevat maksakahjustust ja tsirroosi, mis omakorda võib viia eluohtlike tüsistuste tekkeni. Hilises faasis avastatud haiguse korral võib olla elupäästmiseks abi vaid maksa siirdamisest. ( http://www.hepatiit.net/ )
Joonis 1. Üks hepatiidi sümptomeid on kollased silmad ja kollakas nahk. http://www.emedicinehealth.com/hepatitis_a/page3_em.ht m

2.1. Kuidas kaitsta ennast hepatiidi eest?

Inimesi on võimalik vaktsineerida nii A- ja B-hepatiidi vastu. Ennast vaktsineerides hoiad ära haigestumise ja vähendad oluliselt ka oma lähedaste haigestumise riski.
Reisimisel A-hepatiidi ohustatud aladele tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest. ( http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Hepatiidid.pdf )
Soovitav on lisaks vaktsineerida B-hepatiidi haigete lähikontaktseid, süstivaid narkomaane, hemofiiliahaigeid, kroonilise maksahaiguse põdejaid, hooldekodude elanikke ja B-hepatiidi ohualadele reisijaid. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka vähivastane vaktsineerimine. ( http://www.hepatiit.net/ )
Praegu puudub vaktsiin , mis hoiaks ära C-hepatiidi nakkuse , kuna C-hepatiidi viirus muteerub väga kiiresti ja keeruline on luua stabiilseid viiruskultuure, kus vaktsiin välja töötada.
Samuti hoidud nakkusest, kui lased end tätoveerida või keha augustada ainult professionaali juures, kes kasutab alati ühekordseid steriilseid vahendeid.
Kasuta alati seksuaalvahekorra ajal kondoomi. See on kõige lihtsam viis kaitsta ennast ja oma partnerit. ( http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Hepatiidid.pdf )

Kokkuvõte

Ennast vaktsineerides hoiad ära enda nakatumise ja vähendad ka oma lähedaste haigestumis riski. Tähtis on ka pesta juur- ja puuvilju ning tarbida kvaliteetset vett. Samuti tuleb meeles pidada pesta käsi vee ning seebiga peale tualetis käimist, enne söögi valmistamist, peale õuest tulekut. Nende igapäevaste väikeste asjadega võid hoida end nakatumisest, kahtluse korral lase koheselt perearstil vereproov võtta. Õigeaegselt avastatud hepatiit allub üldjuhul ravile ja ei muutu krooniliseks. Hooli endast ja oma tervisest.

Kasutatud allikad

1. Kuidas levib hepatiit ning tunnused: http://www.hepatiit.net/ (04.03. 2016 )
2. Mis on hepatiit ning erinevad tunnused?: http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/Hepatiidid.pdf (05.03.2016)
3. Mis on hepatiit ning erinevad tunnused?: http://vaktsiin.ee/hepatiit/ (04.03.2016)
4. Mis on kollatõbi ja kuidas ennast kaitsta? Sirepina, V. (2007). “Suur kodudoktori käsiraamat ”. Tõlge Eesti keelde. Tea kirjandus.