Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Henrik Ibsen - Metspart". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hjalmar, hedvig, pööning, part, pööningul, pardi, seljas, tuppa, vanamees, arvab, teener, vaatus, majas, ateljee, metspart, ööd, lask, küülik, kabinett, lauas, andu, lahkub, pimedaks, kübar, küüliku, kabinetti, juttu, toast, mehele, soovitab, palitu, küsib, parti, mantel, elutoa, külalised, kamin, jensen, kostab, arvavad, külla, õhtutiEnnast tappes ei mõelnud ta kellelegi teisele kui ainult iseendale. Tal ei tulnud mõttessegi vaadata ja mõelda sellele, mis saab siis, kui teda enam ei ole. Ta oli isekas. Tema teod tulenesid päritud iseloomult, tihtilugu olid need võib-olla korralikult läbi mõtlemata ning ta tegutses alateadvuselt saadud informatsioonist lähtudes. 3. "Metspart" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid Näidendi "Metspart" keskseteks tegelasteks on Gregers Werle, Hjalmar Ekdal, nende isad, Gina Ekdal ning Hedvig. Gregers Werle on suurärimehe poeg, kes on aastaid töötanud mägedes tehases. Ta tuleb isale külla, kohtub oma vana sõbra Hjalmar Ekdaliga ja kuuleb temalt, et too on abiellunud Ginaga, kes oli vana Werle kunagine armuke. Gregers läheb isaga tülli ning kolib Ekdalite juurde. Ta ei salli mõtet, et tema sõber ei tea, miks vana Werle maksis kinni poisi fotograafiaõpingud ning soovitas tal naiseks võtta Gina
JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel tasa ning rahulolevalt. Võtab taskust mandlikookide koti ja sööb paar tükki ära; seejärel läheb
kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga kepp käes, on minekul.) Vestmann nääkleb Sanderi ameti kallal, et kõik, mis ta teeb on üks suur ebaõnnestumine ning et tal niivõrd saamatu väimees on. (Tagatoas on Matilda ja Laura vaheaegu nähtavale tulnud. Esimene, kübara ja pealisriidega, laseb õde endal loori siduda. Laura, temast noorem, on kleidiväel; ta lonkab kergesti vasakut jalga.) Vestman lahkub äärmise põlgusega Sanderi vastu. Matildale ei meeldi, et nad omavahel niimoodi
KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud
NELJAS STSEEN Damis räägib ,et kui Valere saab abielluda tema õega ss saab tema Valere õe endale. Kui just Tartuffe mingi geniaalse ideega välja tule. VIIES STSEEN Orgon on koju saabunud ning uurib, et kuidas inimestel läheb. Dorine räägib ,et proua Pernelli oli haige olnud, ent Orgonit paistab huvitavat ainult see, kuidas Tartuffel läinud on. KUUES STSEEN Cleante peab pahaks Orgoni poolehoidu Tartuffe suhtes. Mees ise arvab aga, et tänu Tartuffele suudab ta näha nüüdsest asju teisiti. Isegi tema sõprade, abikaasa või laste surm ei kurvastaks teda mitte põrmugi. Cleante vaidleb temaga tuliselt, et talle aru pähe panna, ent Orgon jääb oma seisukohtade juurde. Cleante kutsub Tartuffe teesklejaks ning teeb ted Oronte silmis igati maha. Uurib, et kas ta andis Valerile nõusoleku abielluda tema tütrega. Oronte aga ei anna jah sõna, vaid puikleb küsimustest kõrvale ja lahkub
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda
nimekiri, kellega ta abiellunud on ning kohe peale seda varvast lasknud, on piisavalt pikk, et õhtu ära sisustada. Sganarelle räägib, et vihkab teda, kuid peab teda kahjuks truult teenima. Don Juan läheneb neile. Sganarelle ütleb, et kui Gusman peaks midagi ära rääkima ss ta kuulutab kogu tema jutu valeks. TEINE STSEEN Don Juan uurib, et kellega Sganarelle rääkis., et kas see oli donja Elvira tubli Gusman. Uurib veel, et mida mees ise sellest ärasõidu asjast arvab. Sganarelle arvab õigesti, et keegi teine on Elvira don Juani mõtetest välja tõrjunud. Don Juan annab oma teenrile vabaduse oma arvamust avaldada. Sganarelle ütleb talle ausalt, et ta peab seda väga inetuks kõigi maailma naistega ameleda jne. Vastuseks tuleb rohkelt demagoogiat. ,,Prints" ei mõista, et miks ta peaks end siduma ainult ühe naisega ning loobuma seejärel tema pärast kogu maailmast. Räägib, et tunneb end nagu Aleksander Suur ning tahab laiendada veel oma armastuse võidikäike kaugetesse
naine see kurjajuurikas. Beralde läheb jälle algteema juurde tagasi ning küsib, et kas tema tütar võtab endale meest või tema võtab endale meest. Milleks on vaja perre mingit arsti? Arvatavasti annaks Argan oma noorema tütre apteekrile naiseks. Kõige tipuks heidab Beralde vennale ette seda, et ta teeskleb haiget ning jätkuvalt ise ka sellesse usub. Argan leiab aga, et just tänu oma arstidele ta kõik see aeg elus ongi püsinud. Beralde ei usu arstidesse. Arvab, et nad oskavad vaid ladina ka kreeka keeles igasugu vigureid rääkida. Leiab, et loodus suudab ise kõike reguleerida. Vaidlus jätkub veel mõnda aega, ent erilisi edusamme ei tule. NELJAS ETTEASTE Härra Fleurant tuleb Arganile klistiiri andma. Beralde tahab vaidlust jätkata, ent see ei õnnestu. Arsti heidab talle ette, et teine arstiteadusesse ei usu. VIIES ETTEASTE Härra Purgon murrab Argani vaimselt maha, et keegi kahtlevat tema raviviisides. Arst on
lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused. Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm. Ta on kõikidelt tarkadelt abi palunud, ent lahendust pole saanud üheltki. Hüve ülem kuulutab, et tema mure on rahvas ning kuningas ei ole rahvas. Väeülem soovitab tervendavat sõda. Narr arvab aga, et kuningale kuluks ära naine, kes ei tunne meest. Narri sõnavõtud pälvivad tihti negatiivseid vastulauseid. Vahepeal arutatakse süjapidamise plaani ka üsna asjalikult, ent kuningale meeldib naisevõtmis idee rohkem. Nüüd on küsimus see, et kus siuke naine leida. Propagandat ei soovita, kuna see ajab rahva marru, kuna senimaani on propagandaga ainult makse tõstetud. Politseid ning sõjaväge ka liikuma ei taheta panna.
Paremal pool on näha valgest kuusepuust teenijate söögilaua üks ots ja mõned toolid. Pliit on ehitatud kaselehtedest vanikutega; põrandale on puistatud kadakaokkaid. Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad
kullassepp Beckmann talle abieluettepaneku teeb, mille Elsa ka vastu võtab. X [119] Beckmanil ja Elsal on abielu, Elsa näib seda kahetsevat. XI [130] Jakobi sugulased ehitavad linna külje alla maja ning Jakob läheb neid vaatama, et hinges tasakaalu leida. Natuke leidis ka. XII [142] Peremees Abner saab halvatuse ning usaldab oma äri Jakobi hoole alla. XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75. juubelit. Elsal ja
keegi talle n.-ö. liiga ei teeks. TEINE STSEEN Arnolphe tormab oma teenreid nüpeldama, et nood lubasid Horacel nende majas ringi jalutada. Seejärel läheb õue oma närve tuulutama. KOLMAS STSEEN Teenrid omaette. Alain leiab, et isand olla armukade. NELJAS STSEEN Arnolphe omaette. Kavatseb kreeka filosoofi Augustuse elujuhendi järgi toimides lasta Agnesel kõik südamelt ära rääkida, mis vahepeal juhutnud on. VIIES STSEEN Arnolphe saadab teenrid tuppa tagasi. KUUES STSEEN Uurib Agneselt, et kas kõik on vanaviisi. Ei, kass on surnud. Mees saab pahaseks ning lõpuks tuleb välja, et üks mees käis teda mitu päeva järjest vaatamas, kui tüdruk rõdul istus. Igakord olid nad üksteist tervitanud. Siis oli tulnud üks vanaeit. Rääkinud, et mees on raskelt haige ning et teda terveks ravida on vaja mees tema läheduses hoida. Muidu tüdruk ise soovis teda terveks ravida, nii et see läks päris lihtsalt
Scapin haub aga kättemaksuplaani. Sylvestre ei mõista, et miks ta tahab endale sekeldusi kaela tõmmata. Zerbinette palub Scapinilt mingit abi. TEINE STSEEN Géronte uurib Scapinilt, et kuidas on lood tema pojaga. Teine kuulutab hoopis, et vanameest ennast ähvardab praegust suur hädaoht. Octave naise vend tahab teda maha lüüa, kuna olevat tahtnud abielu tühistada ning ta ei tee seda mitte üksinda. Terve kompanii sõdureid otsib nüüd Gérontet taga. Vanamees väriseb, hoiab Scapini lähedusse. Scapin käsib tal ühte kotti pugeda. Järgmisel momendil jõuavad n.-ö. ,,mongolid" kohale ning küsivad Scapinilt, et kas ta teab, kus Gérontet raiska leida võiks. Tegelikult Scapin lihtsalt näitleb, räägib kordamööda üht inimest ss teist ning lõpuks kolmandat jne. Peksab kotis istuvad Gérontet. Kui ,,mongolid" on ära läinud pistab Géronte pea kotisuudmest välja. Hädaldab kui valus oli. Scapin lükkab mehe kotti tagasi,
Naine ähvardab terve Petuulia ära needa, ent jääb siiski ilma veeta. (Pöördub minema, uksel tuleb talle vastu tudisev vanake väikese poisiga käekõrval.) Siimeon teatab ärritunule, et turul müüakse vett ning naine lahkub rutates. Siimeon otsib poisile abi ja armu, ent Juudit peab melanhoolselt vanale tuttavale keelduma. Siimeon palb edasi ning laskub lausa põlvili armu paluma. Juudit tõstab vanamehe ja poisi jalule tagasi. Juuditi arvates on rahvas Jehoova unustanud, Siimeon arvab aga vastupidist. (Susanna välisuksest.) Teatab, et vanemad ja rabi on juba peaaegu kohal. Juudit palub Susannal Siimeoni ning poisi tahatuppa viia ning neile veidi söögipoolist ning vett leida. Siimeon tänab Juuditit härdalt. (Sõnad katkestab rabi, Osias ja Kabrie sisseastumine, kuna Siimeon ja poiss teise ukse kaudu kaovad.) Mehed ütlevad, et kui hiljemalt viie päeva pärast Jehoova abi ei saada ss pöörub rahvas Olovernese leeri. Juudit nõuab, et rahvas säilitaks usku
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse maai
Dorine lubab, et nad mõtlevad midagi välja, et Mariane saaks Valèrega abielluda. 4. Valère tuleb. Ta räägib, et kuulis Mariane abiellumisest. Nad lähevad tülli ja hakkavad lahkuma, kui Dorine tõmbab nad jälle kokku ja leevendab nende teeseldud viha ja tüli. Koos otsustatakse, et Mariane teeskleb, et on nõus Tartuffega abielluma ja Valère hoiab eemale. Kolmas vaatus 1. Mariane vend Dorine on samuti abielu vastu ja peidab end ühte tuppa, et kuulata pealt, mida võõrasema Tartuffega räägib. Võõrasema proovib viimast ümber veenda, sest ta ei taha ka abielu. 2. Dorine ütleb Tartuffele, et proua tahab temaga rääkida. Tartuffe leebub jalamaid. 3. Mariane ema Elmire tuleb Tartuffe juurde, et rääkida abielust. Tartuffe näib hoolitsev ja ütleb, et palvetas Elmire eest tema haiguse ajal. Tartuffe avaldab armastust Elmire vastu ja Elmire on õnnelik, et saab nüüd oma plaani teoks viia
vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunneb end seetõttu halvasti. Tuleb Voinitski(47-aastane), kes ennast lõpuks pohmakast välja magas. Professor loeb öösiti ning kirjutab, seetõttu on söögiajad paigast nihkunud. Ilmuvad ka kõik teised teed jooma. Voinitski ehk onu Vanja kobiseb professori kallal, et too palitu seljas, vihmavari käes ringi jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest. Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta
Ekke müüb poes ja üks vanamees vangub leti taga viina. Jevdokia on suremas ja ta kõik lapsed kutsutakse kokku. Ta lapsed pole kunagi kodust kontakti otsinud, ainult üks kes on siiani talle seelikusaba otsa tolknema jäänud Dunja. Dunja on natuke nõdrakas. Kui Jevdokial on veel mõned tunnid elada jäänud kiirustavad kõik külaelanikud sinna. Ka Ekke mõtles poe sulgeda ja vaadata kuidas Jevdoika sureb. Vanamees, kes viina nurus sai selle lõpuks ja seejärel pani Ekke poe kinni. Ekke palkas 2 noorukit leiba ette tassima, et rahvas ei näeks, et poes on toit kuivanud ja vana. XIV Jevdokia Ääreküla tahab, et tema Dunja tema juurde kutsutaks, sest ta jätab kogu oma vara talle. Pärast pikka kõnet on mees väsinud ja sulgeb silmad. Kuid järsku tuleb üks mees tuppa ja karjub: "Latikas tuli randa". Seejärel tuleb Jevdokia oma voodist püsti ja palub keppi. Ta lapsed küll takistavad
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:
Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiksele pimedale tänavale. Hetkeks tundub jutustajale, nagu oleks ta tänava otsas näinud eesti keelset silti ,,Era tänav" ent ta loobub sellest mõttest, kuna teab, et viibib Rootsis ja see oleks võimatu, et seal tema emakeelsed sildid oleks. Jutustaja liigub mööda tänavat, ühel hetkel teeb tänav väikse käänaku ja ta märkab ootamatult valgusjuga ühest uksest paistmas. Ta arvab, et tegu on mõne avaliku vana- aasta ärasaatmisega kõrvalises kinos või teatris. Ta teab, et selleks kellaajaks peab olema etendus juba alanud, ent soovib sellest siiski osa saada ja läheneb uksele. Uksele lähenedes kuuleb ta muusikat. Valgus muutub järjest heledamaks. Uksele rohkem lähenedes näeb ta sees inimesi istumas tooliridadel, midagi jälgimas. Korraks tundub talle, nagu ta tahaks tagasi minna, aga mingi uudishimulaadne tunne sunnib teda muudkui edasi minema
Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiksele pimedale tänavale. Hetkeks tundub jutustajale, nagu oleks ta tänava otsas näinud eesti keelset silti ,,Era tänav" ent ta loobub sellest mõttest, kuna teab, et viibib Rootsis ja see oleks võimatu, et seal tema emakeelsed sildid oleks. Jutustaja liigub mööda tänavat, ühel hetkel teeb tänav väikse käänaku ja ta märkab ootamatult valgusjuga ühest uksest paistmas. Ta arvab, et tegu on mõne avaliku vana-aasta ärasaatmisega kõrvalises kinos või teatris. Ta teab, et selleks kellaajaks peab olema etendus juba alanud, ent soovib sellest siiski osa saada ja läheneb uksele. Uksele lähenedes kuuleb ta muusikat. Valgus muutub järjest heledamaks. Uksele rohkem lähenedes näeb ta sees inimesi istumas tooliridadel, midagi jälgimas. Korraks tundub talle, nagu ta tahaks tagasi minna, aga mingi uudishimulaadne tunne sunnib teda muudkui edasi minema
Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda. Leena on vaimustatud. 4. Mogri Märt tütar Miili jookseb Leena juurde. Märdi isale minnakse külla peale lõunat. Leena tänab, et nad tulid. Vana-Märt lausub, et pole Leena külaline. Ta proovib viisakaks jääda ja leiab vastuse. Miili tõmbab Leena ära, et teda ei solvataks. Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja
tollel ajastul päris äärmusliku ja vandenõulik keele kasutus. Sisse astub Helmer ja Lindet tuvustatakse Helmerile ning räägitakse ta visast töövaimust ja Helmer vastab, et on tulnud õigel ajal ja on võimalik positsiooni pakkuda. Siis Helmer vabandab ennas, et minna linna asju ajama ning koos temaga väljuvad ka teised jättes Nora koju esikusse kust just väljast lumest mängimast naasevad lapsehoidja Anne-Marie ja Nora ning Torvaldi kolm last. Lapse hoidja saadab ta kõrval tuppa kus ta on temale kuuma kohvi valmistanud ja hakkab ise hoogsalt lastega tegelema- siis mängima peitust. Lõbu jääb lühikeseks kui esikusse ilmub Krogstad kes palub Noraga paar sõna rääkida. Nora viib lapsed kõrval tuppa ja rahustab neid, et võõras mees ei tee mammale haiget ning sulgeb siis ukse. Krogstad on tulnud halbade tahetega, esiteks manipuleerib ta Norat tunnistama, et nagu tema kogemustest kõigil abielu meestel nii ka Noral
Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud. Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr. Spencer otsis Holdeni ajalooeksami üles ja hakkas seda talle ette lugema ning kommenteerima. Holdenil oli natuke piinlik. Lõpuks pääses ta minema. Holden suundus oma ühikatoa poole. Holdeni ühikakaaslane oli Stradler
tulnud, no mis sul mulle jälle öelda on... Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki. Nüüd tulebki see päev mil professor ja ta naine hakkavad koju
.. Nii hakkabki poeg peale oma jutuga kuidas isa ikka halba tööd teeb ja üldse kasumit ei saa, et miks sa ülikooli üldse lõpetasid kui siin korstnaid pühid ja sõnnikut laotad ja üldse tegeled asjadega mis pole sinu hariduse ega võimete järgi. Laseb aga nii edasi ja edasi kuni lõpuks märkab ta silmanurgast Ekket. Ta tõmbub tagasi ja küsib kas on kuskil varjulisemat kohta ja nii nad lähevadki praostiga tuppa. Lõpuks suudavad poeg ja isa ära leppida. Teise päeva hommikul on mehed varakult üleval, haaravad vikatid ja ruttavad tööle. Lõunale tulles on professori naine ahastuses, et sa oled nagu su isa, muud ei tee kui ainult tööd, et mul on igav ja ma tahan koju laste juurde. Professoril on väiksed plaanid juba maa ostmisega lapsepõlve külla, aga ta naine on katekooriliselt sellele vastu ja sinnapaika see jutt jääbki. Nüüd tulebki see päev mil professor ja ta naine hakkavad koju
erinevates motellides. Lõpuks nad lähevad ühte UusInglismaa linna elama kus Lolita hakkab tüdrukute koolis käima. Ja Humbert näitab ennast kui isa rollis. Lolita hakkab osalema näidendis. Ja ta ei tule õigel ajal koju. Ja humbert hakkab kahtlustama nad lähevad tülli ja Lolita jookseb ära. Kui Humbert Lolita üles leiab siis ta nõustub Lolitaga, et minna uuesti reisile aga seekord valib Lolita kohad kuhu nad reisivad. Humbert avastab juhuslikult, et neid jälitatakse. Ja ta arvab, et Lolita teab kes on jälitaja. Tal oli õigus. Jälitajaks o Clare Quilty pornograafiliste filmide kirjutaja. Ühel õhtul jääb Lolita haigeks ja Humbert peab ta haiglasse viima. Ta käib teda vaatamas ja viib talle lilli. Aga hommikul on Lolita sealt läinud, Humberti toodud lilled vedelevad seal maas. Humbert on nii vihane, et ta läheb arstile kallale. Aga nähes politseid ta rahuneb. Ta otsib neid kaua aega. Käib ja kontrollib motelle kus nad on ööbinud
lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale. Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridzi mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada
läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale. Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridzi mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada. Kui Ackley lahkub, siis
lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale. Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridzi mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumise
5.Mis toimub Faustiga nõiaköögis? Kui Faust tuleb Mefistofelesega nõia juurde, Faust silmitseb peeglit, kust talle vastu vaatab kaunis ja veetlev naine. Mefistofeles tahtis nõia abiga muuta Faust kolmkümmend aastat nooremaks. Nõid teeb jooki ja Faust pannakse seisma pärdikute tingi keskele, nõid hakkab midagi raamatust pomisema. Kui Faust tõstab karika suule, tõuseb kerge leek, Faust lastakse ringist välja ja nõid soovib talle õnne. 6.Millise kingituse jätab Margarete tuppa Mefistofelesele ja mis sellest pärast saab? Mefistofeles jätab Margareta tuppa ehetekarpi, kus on igasugused kuldehed, juveelid jne. Kui Mefistofeles märkab, et Margareta tuleb koju, ta lahkub sealt koos Faustiga. Kui Margareta vahetab riideid ja teeb kappi lahti, märkab ehetekasti. Ta proovib neid ja on üliõnnelik. Kuid ta viib neid ema juurde ja näitab neid. Ema arvab, et see kast on patune ja viib pappi juurde. Papp võtab seda endale, jättes neiu ilma kingita
vaatamas, ehkki ta poeg on endiselt Eestis. Arnold usub, et päev pärast ärasõitu naases Taavi Rootsi, Eestisse jõudmatagi. Ainult keegi teine polnud teda näinud. Monika mõistab lõpuks eestluse ja paguluse tähtsust, millest ta varem aru ei olnud saanud. Võimalikkuse tasandil pakib Taavi koti, purgi viinamäeteoga asetab ta koti põhja. Ta sõidab bussiga, rongiga, kuni lõpuks jõuab sellesse ilusasse kohta. Valge maja on täpselt selline nagu Taavi kujutlenud on. Ta arvab, et tigu on õnnelik, kuid samas saab aru, et nii algelise ajuga loom ei oska olla õnnelik. Valge särgiga mees tuleb aeda, hakkab peenarde vahelt midagi suurde pange korjama. Mees tundub meeldiv ja aiatöös on midagi kodust. Mees kallab pruuni pudeli sisu pange ning pangest tõuseb auru ja kuuldub susinat. Mees näeb Taavit, Taavi uurib, mis panges on. Mees näitab surnuks põlenud viinamäetigusid. Taavi sõidab koju tagasi. Lõpuks sabub hetk, mil Taavi kohtub Airiga
annaabi.ee 
