Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hellenism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
figuur, hellenism, makedoonia, poosis, linnriigid, makedoonlaste, edukaid, aasiasse, lagunes, koopiaid, idamaade, isikukultus, taotlus, psüühhika, figuure, samothrake, nike, tervikuna, laokooni4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate
Kirjeldage Kreeka hellenistlikku kunsti ning tooge välja olulised erinevused klassikalise perioodiga. Umbkaudne dateering. Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600-480 e.m.a. , milles eristatakse kolme perioodi. 1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. 3) hiline e HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j. Arhitektuur Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ja kreekalikke proportsioone rikuti üha ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on rohkem. komposiitkapiteel. Sammas kaotas järk-järgult oma senise See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone
ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust". Hakatakse kasutama ka kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. KLASSIKALINE ARHAILINE Hellenistlik kunst Vana-Kreeka kunsti perioodidest viimane- on väga mitmekesine. Seda sel põhjusel, et kui Makedoonia 4. Sajandi II poolel e.Kr. Kreeka linnriigid alistas, võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi ning Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks
Minu referaadi teemaks on hellenistlik kunst, mis on üks osa Vana-Kreeka kunstist. See teema käsitleb hellenistliku ajajärgu kunstiliike ning tutvustab erinevaid ehitisi, millel on tunda ja näha hellenismi mõjutused. Eesmärk on rohkem teada saada vastava perioodi kunstilist poolt, mis tundub väga huvitav ja kaasahaarav. 3 1. HELLENISTLIK KUNST IV sajandi II poolel e.m.a. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulusrahvas, kuid madalamal arengutasemel ja kreeklased pidasid neid barbariteks. V sajandi jooksul e.m.a. võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi, kuid erinevalt nendest suutsid luua ühtse ja sõjaliselt tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni
Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a
a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja
Vältimaks selle vee alla jäämist, saeti kalju koos templi ning selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 6. Miks võeti kasutusele kuningate oru kaljuhauad? Milline neist on tuntuim? Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Tuntuim on Tutanhamoni haud, kuna see oli ainuke mis säilis puutumatuna. 7. Kuidas iseloomustad vaaraode skulptuure? Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Ranged ja suursugused kujud nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal, nägudel võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus, pilk suunatud kaugusesse. 8. Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraode kujudest? Milleks neid vajati? Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest, tihti puidust ning
· Vana-Mesopotaamia: · Lähis-idas riigid Niiluse orus ja Tigrise ja Eufrati vahelisel alal ehk Mesopotaamias. · Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad sumerid lõid väikseid riike, mis koosnesid ühes linnast ja seda ümbritsenud alast, ehitati esimesed templid ja loodi kiilkiri (märgid pehmes savis või raiuti kivisse). · III at II poolel eKr tungisid mesopotaamiasse akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. · Kuningas Sargon ühendas linnriigid oma võimu alla. Mesopotaamia kunsti peateemas ainuvalitseja ülistamine. · Kuningas Hammurapi ajal mesopotaamia tähtsaim kultuurikeskus babülon. · Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused templid, valitsetajate lossid ja linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel.
Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. HELLENISM 4.saj. II poole e.m.a. alistasid Makedoonlased Kreeka. Makedoonia valitseja peale Philippos II oli Aleksander Suur (tema poeg). Suur hulk kreeklasi rändas koos Aleksandriga Aasiasse sõjaretkele ja nende kaudu levis ka kreeka kultuur sinna. Aleksander Suur oli kartmatu sõjamees, kuigi ta sai sageli haavata. tal olid heledad juuksed ja eri värvi silmad - üks pruun, teine hall. Aleksander Suur lahkus võitjana suurest lagingutest, alistades ühe riigi teise järel
Maalija reljeefikunst olid väga lähedased, kuna egiptlased tegid väga madalat reljeefi. Reljeeof oli madal ja värviline ning tervikuna kutsutakse pinnakunstiks. Iseloomustab: selgus ja ülevaatlikkus, mida selgitatakse hieroglüüfidega. Valitses kindel väljakujunenud süsteem. Pinnakunstis perpektiivi ei tuntud. Valitsejaid kujutati kõige suuremana, siis ametnikud ja seejärel lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati tingimata Egiptuse poosis. Profiilis oli nägu, jalad ja alakeha, käed. Otsevaates ülakeha, õlad, silm. Plastikas eristatakse 2 gruppi: 1. vaaraod ja ülikud. Seisvad figuurid käed lõdvalt või üks rinna peal risti, pea püsti, vasak jalg eespool, kontraposti ei kasutatud. [kontrapost tugijalg] Istuvad kujud. Jalad teineteise kõrval, käed põlvedel või üks rinnal risti. 2. Rahvalikud figuurid. Palju elavamad, erinevad pisiskulptuuridena. § 8. Vana riigi periood.
Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa žanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja – originaal pronksist aga pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud täiuslikkuse, juukseid käsitleb vanamoeliselt, näod ilmetud.
Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost. Karvkatet edastati tihedalt spiraalide kujutamisega seal, kus pidi olima karvane. Kõik istuvad figuurid on puiselt sümmeetrilises asendis, käed asetsevad rinnal. Käsi ja jalgu, ka riidevolte kujutatud loomutruult, proportsioone mitte. Vormikäsitlus on kindel ja jõuline. Tüvikooniline vorm, kulmud ja silmad imposteeritud. Esinesid ka marmorist ja vääriskividest valmistatud ja enamasti silindrikujulised pitsatkivid, millesse lõigatud figuurid ja stseenid
Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud, pidid võitlema kõrbelõviga, et oma trooni säilitada. Üks 7 kreeklaste maailmaimest oli rippaed. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutati
Mis seal asub? Püramiidides on käigud ja lõksud, mis pidid kaitsma hauarüüstajate eest. Samuti ka õhukanalid ja hauakambrid vaarao sarkofaagiga. 9)Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus? Hauakambri seintele maaliti pilte, et luua hingele meeldivat elukeskkonda. Vaarao hauataguseks eluks oli seal kõik vajalik: tööliste skulptuurid, ehted toit jne. 10)Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Egiptuse poosis kujutati inimest pea, käed, alakeha külgvaates ja silm ja ülakeha eestvaates. 11)Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemad egiptuse jumalad sarnanesid loomadega, hilisemad aga inimestega. Uue Riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1)Mis liiki templeid on mainitud selles ja eelmise peatükis? Mainitud on orutemplit, hauatemplit, matusetemplit ja kaljutemplit. 2)Millistest peamistest osadest koosnes egiptuse tempel tavaliselt?
allapoole peenenevad sambad. Need polnud ainult lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide liigendamiseks. Sambad värviti punase, must ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kui vahel kohtamegi figuure egiptusepärases poosis, siis näeme, et ikka domineerib elav, mänglev ja maaliline laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega, sest nad on nii tõepärased. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul meelelisele ilule ja kogu loodusele
inimese hing hiljem selle kuju äratada. Egiptuse skulptorid kasutasid materjale mida oli raske töödleda, kuid samas need olid tugevamad kui tavalised kivimid. Nt. graniit, basalt ja dioniit. Portree skulptuurid olid natuge üldistatud. Egiptuse kunstis kujunes reljeefidel ja maalidel omapärane kujutus viis, egiptuse poos. Seda kujutus viisi kasutasid ka Vana-Mesopotaamia kunstnikud, kuid eriti iseloomulik oli see Egiptuse kunstile. Egiptuse poosis oli kujutatud keha kahes vaates: jalad küljelt, keha eest, pea küljelt ja silmad samuti eest. Egiptuse kunstis tekib juba Vana Riigi, 3 at. eKr - 23. saj. eKr, ajal range reeglistik e. kaanon kuidas kujutada inimkeha. Kujutavas kunstis on kõige tähtsamad perioodid Vana ja Uus Riik, 16.-11. saj. eKr. Kaanon nõuab valitsejat kujutada kas rangelt istuvana või pidulikult püstisena seismas.
BAAS-ehituskunstis samba, piilari või pilastri laiendatud alumine osa. TÜVES-samba keskosa VOLUUT-spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde, kasutati ka hilisemates ehitusstiilides (näteks barokis) MEANDER-kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. KONTRAPOST-loomulikkuse saavutamise võte, kus üks on nõjajalg ja teine tavaline KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud
a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel · Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat · 1994
Dolmen püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk Kromlehh kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt (ringis) MESOPOTAAMIA KUNST Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid: · Sumerid · Babüloonia (vana ja uus) · Assüüria · Pärsia SUMERI AKKADI PERIOOD Leiutasid: · Ratas · Kiri · Maailma vanim eepos (Gilgames) Vanimad linnriigid: · Babülon · Ur · Uruk · Nippur Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi. Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile.
Egiptuse kunst Ligi 5000 aastat tagasi liitusid viljakatel Niiluse aladel umbes 40 riiki ühtseks Egiptuseks. Valitsesid vaaraode dünastiad. Kunst oli seotud polüteistliku (palju erinevaid jumalaid) religiooniga. Usuti elusse pärast surma, vaaraod palsameeriti muumiateks, hauakambrid kaunistati ja hauda pandi kaasa kõike vajaminevat hinge naasmise jaoks. Hauakambri seintel, savinõudel, elumajades kujutati inimest nn. egiptuse poosis ehk jalad küljepealt vaadatuna, üks jalg eespool, keha otse, pea profiilis, silm otse. Muumiad maeti esialgu kastitaolistesse hauakambrisse mastbatesse. Hiljem ehitati astmikpüramiide ja seejärel püramiide, mis on tuntud tänapäevalgi. Kolm suuremat on vaaraode Cheopsi (suurim), Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Cheopsi püramiidi kõrgus on umbes 140 meetrit ja põhja pindala üle 5 hektari, seal on üle 2 miljoni korrapärase mitmetonnise kiviploki
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust k
3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige 2)Sügavtrükk(kõrgemad kohad valged trükib süvendatud pind): Mehhaanilistest: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartontrükk Söövitus tehnikad: 1. Oport 2. Pehme lakk 3. Akvatinto 3)Lametrükk 1. Litograafia 2. Süditrükk 3. Monotüüpne ehk klaasitrükk III-Skulptuur on tahke marterjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhizanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktneskulptuur. Materjalid: marmor, graniit ja liivakivi, kips, puit, pronks, savi, keraamika, portselan. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tunutmad vanad skulptorid on: A. Weizenberg, J. Koort, L. Annamees, A. Adamson. Arhitektuur
ÜLEVAADE KLASSIKALISE KREEKA TSIVILISATSIOONIST Tume ajajärk (1100-800 eKr). Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Sellel ajal tekkis püsiv kreeklaste asundus Väike-Aasia poolsaare idarannikule, muutes Egeuse mere Kreeka sisemereks, ning kasutusele võeti raud. Arhailine periood (800-500 eKr). Uuteks keskusteks said linnad, algas ühiskonna kihistumine. Esile kerkis aristokraatia. Kujunesid iseloomulikud linnriigid, kus alustati seaduste üleskirjutamisega. Taastusid välissuhted. Tihe läbikäimine foiniiklastega viis kreeka tähestiku loomiseni foiniikia tähestiku eeskujul, mis ei olnud enam silpkiri vaid häälikkiri. 8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk
Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu. Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv, kujutatakse jäigas poosis. Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga
Kuna ruumiillusiooni jaoks tuleb kasutada mõõtevahendeid ei olegi nende tööd täpsed. 4. saj eKr Apeles - peeti kõige täiuslikumaks maalikunstnikuks, kujutas noori, oli aleksander suure õuekunstnik ning tegi temast portreid, kuid ka need pole säilunud. 4 saj, eKr olevat korraldatud võistlus kahe maalikunstniku vahel, ning kes tegi elutruuma pildi võitis. klassikalisest ajastust on leitud ühe makedoonia kuninga hauakamber, nn Philippos II hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt. tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on
õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI't.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis. See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele, et luua surnule meeldivat keskkonda. Skulptuurikunstis võib eristada kindlalt kahte suunda
Levivad erinevad ideed, nt hääleõigus igale inimesele. · Hellenismi periood (3-1 saj) Kreeka areng seotud Aleksander Suurega, kes vallutab Kreeka ja Vahemereäärsed maad. Levib maailmariigi idee, mille pealinnaks Babülon. Kreeka ja idamaade segunemisel tekkis hübriidkultuur ehk hellenistlik kultuur (kreeka kultuur ja vallutatud alade kultuur). Keskuseks Aleksandria, kuhu koondusid kõik tähtsamad teosed ja teadlased. Pärast Aleksander Suurt impeerium lagunes ja tekkis palju väikesi riike. Hellenismi perioodil toimus teadusharude eraldumine filosoofiast, kuulsad leiutajad Archimedes jt. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros legendaarne pime luuletaja. Täpsed andmed tema kohta puuduvad (tõen. elas 8 saj). ,,Ilias" koosneb 15 700 värsist. Hellenismi ajal jagati eepos 24 lauluks ehk raamatuks. Tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal, kestab kuni 50 päeva. Tegevus areneb kronoloogilises järjekorras
12. Rooma skulptuur Vabafiguurid, portree skulptuurid. Kujutati iseennast mitte jumalaid. Roomast kujunes välja portreeskulptuur. Kasutati ka vahamaske, mille järgi tehti skulptuure. Portreid tehti keisritest, valitsejatest, ametnikest, riigile teenete osutamise eest jne. Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 13. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu
kiilkirja. · Välisseintele moodustati mustreid ja skulptuure värvilise glasuuriga ( lõvid, härjad- vaimude peletamiseks) EGIRPTUS 3000 eKr Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. KOLM PERIOODI: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg
· Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt algas rauaaeg. Välja tõrjuti pronks ja vask. · Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr) Ilmnesid taas tsivilisatsiooni tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Kujunesid linnriigid, kus võeti käsile seaduste üleskirjutamine, millega anti kindlad ja selged piirjooned õiguskorraldusele. Tekkisid tihedad välissisedemed, eriti idamaadega, ning jõudsid läbi nende uute saavutusteni. Käsitöölised omandasid tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili, loodi kreeka alfabeet, mis põhines foiniikia tähestikul (~800 eKr). Pandi kirja kangelaslood ning valmisid ,,Illias" ja ,,Odüsseia"
Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti
* Inimese loomine, 1511-1512; Sixtuse kabeli laemaali osa, kõige kuulsam stseen selles kabelis; Jumala ja inimese näpu vahel õhkõrn vahe, nende kahe ühendus; arhetüüpne kujutis Euroopa kultuuriruumis. Jumala väljasirutatud käest näib otsekui inimest äratavat elektrilaengut välja paiskuvat. * Liibüa sibüll/ettekuulutaja, 1508-1510; laemaal Sixtuse kabelis; pööratud, väga liikuv keha, käed hoiavad lahtise raamatu lehti; figura serpentinata - väändunud figuur on pööratud kurvina ümber oma kesktelje. Monumentaalne stiil. Figuur võtab idealiseeritud kujul kokku naiseliku ja meheliku ilu. * Viimne kohtupäev, 1534-41; Sixtuse kabelis Roomas, asub kabeli ida- ehk altariseinal. Sünge meeleolu sellel maalil, isegi Kristuse alasti figuur ei ole lohutaja, puhastustulest pääsenud liiguvad raskelt ja vaevaliselt oma lunastuse poole. Toekad figuurid, musklilised ja väga jõuliselt modelleeritud.
Mesopotaamias ohtlikud, viljakat muda ei olnud, kõrbesid polnud, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil. Rahvad: Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: Akad, Vana-Babüloonia ja Assüüria7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia. (Sumeri linnriigid, Akadi Suurriik, Vana Babüloonia suurriik , Assüüria impeerium ja Uus Babüloonia.) Arhitektuuri areng: Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid valitsejate lossid, linnakindlustused ja templid. Templid ehitati kõrgetele savist platvormidele, kaitseks suurvee vastu. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga.
annaabi.ee 
