Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Tulpdiagrammil on välja toodud lageraie teostus hektarites nii riigimetsas kui ka erametsas viimase kuue aasta jooksul. Nagu diagrammilt näha võib on lageraide teostamine 2014. aastaks suurenenud nii era- kui ka riigimetsas. 2015 aastal on lageraie teostamine riigimetsades jätkanud tõusu, aga erametsade puhul langenud. Riigimetsamaa Aasta (ha) Erametsamaa (ha) 2010 7937 29012,4 2011 8076 28582,4 2012 8364,9 27651,8
Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal Allikas: Lisa 4. Joonis 5. Kahjustatud puistud, hektarites, maakondade järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Kahjustatud puistud... VIIDATUD ALLIKATE LOETELU Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. Aastal. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=IT005&ti=INTERNETI%2D%DCHENDUS+ETTEV %D5TETES+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+JA+T %D6%D6GA+H%D5IVATUD+ISIKUTE+ARVU+J %C4RGI&path=.
2 72719m (5a) 127,27m (5b) 127,19m Ülesanne: 1) On antud kümnend-süsteemi kohtadega nurk (1), mis tuleb teisendada 60-nd süsteemi nurgaks (kraadid, minutid, sekundid) 2) On anutud 60-nd-süsteemis nurk (2), mis tuleb teisendada 10-nd kohtadega süsteemi nurgaks. 3) On antud nurk goonides (3), mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks 4) (4) ruutmeetrit tuleb väljendada hektarites ja ruutkilomeetrites 5) Ühte joont on mõõdetud kaks korda (5a ja 5b). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahuv lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) Lahendus:
Põllumajandusmaa hektari kohta arvestatuna said äriühingud (v.a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa langes aastatel 2001-2003.aastal hüppeliselt, kuid aastatel 2003-2007 vaid suurenenud (joonis nr.4). Aastatel 2003-2006 suurenes Eesti taimekastusettevõtete keskmine põllumajandusmaa 41,7 ha võrra ehk 65%. Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007.aastal 13 500. Kuigi nende arv oli kahe
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks:
süsteemi nurgaks 01 27 Lahendus: 312°01’27“= 312°+ + =312.024° 60 3600 Vastus: 312°01’27“=312.024° 4.ülesanne On antud nurk goonides 193.12012g, mis tuleb teisendada 60-nd-süsteemi nurgaks Lahendus: 1g=0.9° 193,12012g*0.9°=173.808° 173,808°-173=0,808*60=48,48-48=0,48*60=28,8 Vastus: 193.12012g=173.808°°=173°48’28,8“ 5.ülesanne 12 746 ruutmeetrit tuleb teisendada hektarites ja ruutkilomeetrites Lahendus: 1 ha=10 000m2; 1 km2=1 000 000m2 12 746 m2=1.2746 ha 12 746 m2=0.012746 km2 Vastus: 12 746 m2=1.2746 ha; 12 746 m2=0.012746 km2 6.ülesanne Ühte joont on mõõdetus kaks korda (201.27 m ja 201.46 m). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahub lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) 1 f= Lahendus: Dk D SD1=201.27 m; SD2=201.46 m D= SD2- SD1=201.46-201.27=0.19 m SD 1 +SD 2 201
Keskmine viljakus. Arvukad rohumaad on eelduseks Mullad piimakarjakasvatusele. Väga viljakad mustmullad Muld vajab kohati kuivendamist. Suur üleuputuse oht. Põllumajandusmaa kasutamine. Holland % Valgeven % e Riigi 4154,00 100 20760,00 100 pindala(hektarites) põllumajanduslik maa 1894,80 45,6 8875,00 42,7 kokku (agricultural land) põllumaa (arable 1042,40 25,1 5529,00 26,6 land) püsikultuuride all 36,40 0,9 112,00 0,5 (permanent crops) heina- ja karjamaad 816,00 19,6 3224,00 15,5 (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa 0 0 30,00 0,1 (agricultural area irrigated ) ARVUTAGE: 0,0001 0,0009 Põllumajanduslikku Põllumajanduse
üldpõhipõtted ja arvutusjuhised. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Eesti Arvestust ökojalajälje ja Ekvivalentsus- tootlikkus keskkonnaruumi üle Maakattetüüp kordaja kordaja peetakse tingühikutes: Põllumaa 2,64 1.1.09 globaalsetes hektarites Rohumaa 0,5 0,86 Metsamaa 1,33 1,28 inimese kohta aastas Merealad 0,4 4,08 (gha/in.a.). Selleks, et Veekogud 0,4 1 Asustusmaa 2,64 1,01 hinnata mitmele Süsiniku sidumise maa 1,33 - globaalsele ha vastab mingi maalapi 1 ha
Võimalik on mõõta nii üksikindiviidi, organisatsiooni kui ka mingi regiooni keskkonnakasutust. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. [1] Wikipeedia defineerib ökoloogilist jalajälge kui mõõdupuud, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (ha/a). Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. 3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab
Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii
2 1 1 20 x 97 0 6-4-5 P5= = 543200 m2 = 54,32 ha 2 PII = 41,87+11,46+14,82+18,5+54,32 = 140,97 ha Esimese ja teise mõõtmise üldpindalade vahe annab meile määramisvea P. P = 141,22-140,97 = 0,25 ha Pindala kahekordse arvutamise tulemused võivad erineda suuruse Plub. võrra, mis leitakse valemist: kus M on plaani mõõtkava nimetaja ja P on maatüki üldpindala hektarites. 10000 Plub. = ±0,04 1 4 1 ,2 2 = ± 0,48 ha 10000 Kui saadud tulemused ei erinenud omavahel üle lubatud suuruse Plub., PI - PII = P Plub. PI - PII = 141,22-140,97 = 0,25 ha 0,48 ha arvutatasin pindalade PI ja PII aritmeetilise keskmise ja ümardasin selle 0,01 ha täpsusega. 1 4 1, 2 2+ 1 4 0 , 9 7 = 141,1 ha 2
ÖKOJALAJÄLG Jaanika Annask · Ökojalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist · Ökojalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta · Ökojalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks · Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit · Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda
· SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omanduses 200000 100000 0 1990 2000 2005 Metsaseadus · Metsaseadus 1965. aastal · Säilitada riigi metsaressurssi, andes
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja keskmine, kui palju üksikisikule maapinda jätkuks. Hinnati ka toodete ja teenuste elutsükliga kaasnevat ruumikasutust.
Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa.
8 Teravilja tootmine toiduks 2009. aastal (allikas: FAO, R. Šank) 9 Teravilja tootjad 2009. aastal (allikas: FAO, R.Šank) 10 Tootmine Eestis • Teravilja kasvatamiseks leidub Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a
umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Seda viljakaks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, ning osaliselt ka luitevallid. Mullad Mullad on üsna hästi haritavad. Keskmine viljakus. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Muld vajab kohati kuivendamist. Suur üleuputuse oht. Põllumajandusmaa kasutamine Näitaja Hektarites(ha) Protsentides( %) Riigi pindala 4154,00 100 põllumajanduslik maa kokku 1894,80 45,6 (agricultural land) põllumaa (arable land) 1042,40 25,1 püsikultuuride all 36,40 0,9 (permanent crops) heina- ja karjamaad 816,00 19,6 (permanent meadows, pastures) Niisutatav maa (agricultural 0 0 area irrigated )
mullahorisont. 1. KIg: 20 22-25. – Huumushorisondi tüsedus haritaval maal võib alata 20cm-st ning lõpeb 25cm juures. 2. KI: 23-25. – Huumushorisondi tüsedus haritaval maal 23-25cm. 3. Go: 0/25-30. – Kõduhorisont puudub, huumushorisont haritaval maal 25-30cm. Kivisuse aste: Kivisuse aste II tähendab, et kivide maht m³/ha kohta on 5-20 kivi. Pindala, ha: Pindala näitab, kui suur on antud põllumassiivil erinevate mullatüüpide pindalad hektarites. Osatähtsus, %: Osatähtsus analüüsib, kui mitu protsenti on mõõdetud erinevate muldade kogu, märgitud maatüki ulatuses. Põllul esinevate muldade iseloomustus Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld. Savist vaesunud heledale Ew-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas Bt- või Bwt-horisont. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili
2012 15:48 23.02.2012 16:00 23.02.2012 16:49 23.02.2012 16:50 PAIDE 91 23.02.2012 15:49 23.02.2012 16:07 23.02.2012 17:12 23.02.2012 17:12 PAIDE 11 23.02.2012 15:49 23.02.2012 16:00 23.02.2012 16:58 11 Sündmuse liik: Avarii-ja päästetööd Aadress: JÄRVAMAA, PAIDE, OTIKU Tallinn-Tartu mnt 80 km Koordinaadid N: 58. 58'58.19" , E: 25. 35'21.78" Avarii-ja päästetööde liik Liik: Liiklusõnnetus Sündmuse kirjeldus 2 sõiduauto kokkupõrge üks suitseb. Maastiku põlenud ala pindaala hektarites: 0 Tegevused Tegevused: Kohale jõudes oli toimunud sõiduauto ja maasturi kokkupõrge. Sõiduautos oli õnnetuse hetkel kaks täiskasvanut (mees, rase naine) ja üks laps. Maasturis oli kaks täiskasvanut (mees, naine) ja kaks last. Kõik avariis osalenud inimesed andsime üle kiirabile ja viidi kontrolliks Järvamaa haiglasse. Likvideerisime süttimisohu puhastasime tee auto juppidest. PAASENUD_M_18_65: 1 http://virulilla.rescue.sise:7778/pls/apex/f? p=107:17:709348520879701::NO::P17_V... 27
ning paljusid jääkaineid, mida tekitatakse. - Enamik ressursi- ja jäätmevoogudest on võimalik ümber arvutada bioloogiliselt tootlikuks alaks, mis on vajalik nende ressursside tootmiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks ning kahjutuks tegemiseks. Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta (ha/a). Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Samas kulutab enamus meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda. Sealt
vähenenud ka teised segakasvatused, ehk siis segataime- ja segaloomakasvatus. Standardkogutulu on ka madalam just segatootjatel ja samuti langevas suunas. Kõige suurema tõusu standarkogutulus on läbi teinud põllukultuuride kasvatajad ja karjakasvatajad (rohusööjad), vastavalt siis 58% ja 35%. 4. EESTI JA SOOME PÕLLUMAJANDUSE VÕRDLEMINE 4.1. Majapidamiste arv Põllumajanduslike majapidamiste arv eestis 23 340, Soomes 68 230. Põllumajandusmaad 1000 elaniku kohta hektarites Eestis 676, Soomes 434. Tabel 3. Eesti ja Soome riigi põllumajanduslike majapidamiste andmed Eesti Soome Põllumajanduslike majapidamiste arv 23340 68230 Põllumajandusmaad 1000 elaniku kohta, ha 676 434 Loomühikuid 1000 elaniku kohta 233 218 Loomakasvatuse tiheduse indeks, LÜ/ha 0,35 0,5
aastaarv). Selline isikliku tarbimismahu määratlemine aitab igal ühel tajuda, kas tema kulutused on kooskõlas maakera ressursside taastumisvõimalustega ja mh aduda, kui palju peaks planeet Maa suurem olema, kui kõik inimesed tarbiksid samas mahus. Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul) (Autor, aastaarv). Nüüdseks juba ülemaailmselt kasutatav meetod arvutab välja ligikaudse maa-ala suuruse (hektarites), mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kuna USA ja Euroopa loodusvarade kasutamise kiirus ületab 2,2 korda looduslikku taastumisvõimet, siis tähendab nende piirkondade elanike keskmiselt 9 ha/a suurune jalajälg seda, et loodusvarasid kasutatakse ära 2,2 korda kiiremini, kui need taastuvad (PM Online, 2005)
Talinisu 3,4 0,7 2,4 6,40 Suvinis 4,2 1,0 4,2 9,14 u 3,2 0,7 2,2 6,40 Kaer Kokku 12,8 3,4 10,8 X 31,08 Talus vajavad orgaanilist väetamist kõik kultuurid, kartul, talinisu, suvinisu, kaer. Tabelis nr 2 toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kartuli puhul on see 2,0; talinisu puhul 2,4; suvinisu puhul 4,2 ja kaera puhul 2,2. Tabelist selgub, et kartuli väetusnorm on 9,14t/ha ehk 2 hektarile 18,3t väetist. Talinisu väetusnorm on 6,40t/ha, seega on 3,4 hektarile vaja 21,8t väetist Suvinisu väetusnorm on 9,14t/ha, seega tuleb 4,2 hektarile anda 38,4t väetist Kaera planeeritav väetusnorm on 6,40t/ha, see tähendab, et 3,2ha vajab 20,5t väetist. Kokku on sõnnikut vaja 99t:
Tabel 4. Väetisnormide arvutamine tinghektari meetodil Kultuur Pindala ha Kt* Ting-ha x t/ha Kaer 5 0,7 3,5 193/8,5=23 11,2 Aedmaasika 5 1 5 16 d Kokku 20 2,4 8,5 23 27,2 Tabeli nr 4 neljandas lahtris toodud tinghektarid näitavad pinda hektarites, mida tuleb väetada keskmise annusega, kaera puhul on see 3,5 ja aedmaasikatel 5. Kasutadaolev keskimine sõnnikunorm on 23. Tabelist selgub, et aedmaasikate planeeritav väetisnorm 16 t/ha, see tähendab, et 5 ha tuleb panna 80 t väetist. Kaera väetisnorm on 11,2 t/ha ehk viiel hektaril 56 t, kokku on sõnnikut vaja 136 t. 9 2.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia
Brasiilia metsad jaotatakse kuute bioomi: Caatinga, Cerrado, Pantanal, Atlandi mets, Papma ja Amazonas. Istutatud on Brasiilias 741 8000 hektarit metsa. Aastatel 1990 – 2010 kaotas Brasiilia keskmiselt 2 765 850 ha (0,48%) metsa aastas. Kokku vähenes metsahulk seal nendel aastatel 9,6% ehk 55 317 000 hektarit. Joonis 2 on ära toodud metsakadu aastatel 1988-2012. (FAO 2010) Joonis 2. Metsa pindala (ha) aastatel 1990-2010 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Koos metsaala kahanemisega on iga aastaselt kahanenud ka avaliku sektori omandis olev mets ning tõusnud privaatsektori omandis olev metsa pindala. See suhe on toodud joonisel 3 välja. 5 Joonis 3. Metsaomandi jagunemine (ha) aastatel 1990, 2000 ja 2005 600000 500000 400000
järel. Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi. Mööbel ja tarberiistad jms. olid kõik endised, sest uusi polnud kuigivõrd saada ning nende ostmiseks või vahetamiseks puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati 11 küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka lagunema. (Vahtre 2002: 7-18) Kolhoosikord tõi veel ühe muudatuse- nn uued inimesed, juurteta põllutöölised, nii eestlased kui ida poolt tulnud, kes majutati kas endistesse häärberitesse, küüditamisest tühjaks jäänud taludesse või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine
187 392 21 Metsamaa ha Muu maa ha Kõlvikud ha Rohumaa ha 900 Maakasutuse struktuur hektarites ´ha´ Karjamaid kasutati varem karjatamiseks, eelmisest aastast loomi enam ei karjatata ja karjamaarohi läheb siloks ja heinaks. Põllumaalt saadakse teravilja ja rapsi nii söödaks kui ka müügiks. Metsamaterjali kasutatakse põhiliselt oma tarbeks (küte) ja hoonete rekonstrueerimiseks. 1998. aastal seoses suure põllumajanduskriisiga lõigati metsa ka müügiks, et säilitada piimakarja. 2001. ja 2002. aastal istutati uus mets asemele. Talus
Sumatra, mis on 1,800 kilomeetrit pikk ning 400 kilomeetrit lai on CEPF'i esmase investeeringu fookuseks Sundas kuna see on vaieldamatult kõige suurima mitmekesisusega hotspot nind samas ka kõige suurema ohu all.[3] Tänapäevaks on Indoneesia valitsus loonud 73 kaitseala Sumatras (Tabel1), kuid isegi need pole täiesti kaitsud ohtude eest ning paljud, kui mitte suurem osa kaotavad oma metsa. Kaitseala Hulk Suurus hektarites Looduskaitsealad (Nature reserves) 30 47,190 Loomastiku kaitsealad (Wildlife reserves) 14 628,657 Game pargid (Game parks) 5 129,650 Suure metsa pargid (Grand Forest Parks) 5 81,386 Rahvuspargid (National Parks) 7 3,430,390 Meelelahutuspargid (Recreation parks) 10 20,376
See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme maakera vaja! Teiste sõnadega öeldes on meil vanaviisi jätkamiseks vaja kolm korda enam maapinda, kui meil olemas on. Siit tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks planeet ja me ei tohiks seda kõike ära kasutada, sest nii ei jää ju midagi tulevastele põlvedele. 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse? Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on ühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Lihtsas keeles lahti seletatuna, jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. 1.2.Ökoloogilse jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine Ökoloogilise jalajälje hindamise aluseks olevat maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed,
majandustegevust; säästva arengu kindlustamiseks. Eesmärgiks minimiseerida mõju väliskeskkonnale. Seda mõjutab seadusandlus (maksud, lõivud, maksusoodustused, rahaline toetus). - Säästev areng – nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine - Ökoloogiline jalajälg – tarbimine territooriumil võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga (globaalsetees hektarites); Eestil > 6 ha ehk u 50% suurem meie bioloogilisest tootlikkusest - Juhtimine võib olla o globaalne o regionaalne (Keskkonnaministeerium – seaduste väljatöötamine (Marko Pomerants)) o munitsipaalne (nt jäätmekäitlus) o ettevõtte või ärifirma tase o kodumajapidamise tase - Keskkonnajuhtimine o indikaatorite/näitajate väljavalimine o seire ning mõõtmine (seire - tähtsamate keskkonnaparameetrite korrapärane
13.10.2014 21 13.10.2014 22 Ökoloogilise jalajälje mõiste http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11056 võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. 13.10.2014 23 23 13.10.2014 24
.. Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud. Lammipajustikud -6-10 m ja jõeääes mõned suuremad. Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). Rabe/hõbe remmelgas-sissetoodud liigid
Õõtsiksoorohumaad Õõtsik-madalsood. Asuvad kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Kamara paksus tugevasti varieeruv. Põhjaveetase alati kõrge. Tähtsamad taimekooslused: niitja tarna skorpionsambla, pilliroo, ümartarna, pruuni sepsika skorpionsambla, ubalehe mudatarna ja konnaosja kooslus. Pärandkooslusteks saab pidada vaid tinglikult, sest need on primaarsed kooslused, püsivad inimese vahelesegamiseta. Pindala Eestis ilmselt sadades hektarites. Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik. Pärandkooslused vaid tinglikult, püsivad inimmõjuta.
Mis on ökoloogilise jalajälje kõige olulisem osa? Ökoloogilise jalajälje (ÖJ) meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. ÖJ on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. ÖJ väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalne hektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile. Keskkonna seisund on vastavalt sellele mõõdikule halvenenud ja halveneb jätkuvalt. Ökoloogiline jalajälg ületas esmakordselt Maa bioloogilise tootlikkuse 1970-ndate lõpul. 2005 on Ö.J. 40% bioloogilisest tootlikkusest suurem. Ö.J. väga suured erinevused riigiti: per capita USA-s 109 hektarit, Etioopias 1,5 hektarit. Ökoloogilise jalajälje
( 8 3 + 2 2 . ) 2 x2 - 4 C-1 Lahenda võrrand 4 x -1+ x - 4 - 3 2 x+ = 16 C-2 Lahenda võrratus ln( x - 2) x - 3 . C-3 Farmer pidi külvama 260 hektarit päevalille ja maisi. Mõlema kultuuri kasum on ruutfunktsioon , argumendiks on antud kultuuri all oleva pinna suurus hektarites. Mõlema funktsiooni väärtus on null kui argumendi väärtus on null. Päevalillekasvatusest saadakse maksimumtulu, kui kasvatada kultuuri 150 hektaril ja maisikasvatusest saadav maksimaalne tulu on 800 000 krooni, kui kasvatada maisi 200 hektaril. Leia mitu hektarit maisi ja mitu hektarit päevalille peaks farmer külvama, et saadav tulu oleks maksimaalne. C-4 Püstprisma ABCA1B1C1 põhitahk on täisnurkne kolmnurk kaatetitega AB = 3, BC = 4. Prisma kõrgus on 6
1. sisuline külg, mis iseloomustab uuritava nähtuse olemust 2. arvuline suurus, mis mõõdab toimingud ja saavutatud tulemus 317) (nt. piima 1 kg omahind eurodes tähendab sisulisest küljest piima tootmiseks .. 318) 319) Analüütiliste näitajate liigid 320) Sisu alusel: ·kvantitatiivsed ehk ekstensiivsuse näitajad on mahulised, absoluutsed suurused (nt külvikute suurus hektarites, kogutoodang naturaalväljenduses või rahalistes ühikutes, töötahare arv, trakorite arv jne) ·kvalitatiivsed ehk intensiivsuse näitajad on tasemelised, suhtelised suurused (nt. toodang pinnaühiku kohta, toodangu omahind, toodang töötaja kohta). Näitavad mähtuse suurust kui kvaliteeti (nt tootmise intensiivsust, tööviljakust jt.) 321) Nähtuse haaramise ulatuse alusel:
suuruse valemis. Näiteks ruumala V l3, järelikult on ruumala dimensioon 3 Aga pindala dimensioon on alati võrdne pikkuse ruuduga:S= L2 (nurksulud näitavad, et tegemist on dimensiooniga). Dimensiooni korral pole oluline, mille pindalast käib jutt: ring, ruut, inimese keha jne., või kuidas seda arvutatakse. Ringi pindala on r2, ruudul a2 , jne. Samuti pole oluline, mis ühikuis mõõdetakse pindala, kas ruutmeetrites , hektarites , tiinudes jne. Alati mõõtub pindala mingi pikkusühiku ruuduga. Näiteks kiiruse dimensioon on v = LT-1, so. suurus, mis on määratud pikkuse ja aja suhtega. Jällegi pole oluline, mis ühikutes suurust mõõdetakse. Kiirenduse dimensioon on a = LT-2, siit saame ka jõu dimensiooni F = MLT-2, jne, jne. Dimensiooni leidmiseks kasutatakse antud suuruse definitsioonvalemit ja taandatakse seal kõik suurused põhisuurustele. SI süsteemis on põhisuurused:
§ 219 tuleneb ülevaatamiskohustus majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Metsale andis hinnangu M poolt tellitud ekspert. § 220 lg 1 alusel peab teatama puudusest mõistliku aja jooksul. 4 kuud on metsamüügi puhul mõistlik aeg. 3. Vastutus: a. Standard- Müüja vastutab § 218 lg 1 alusel. Mittevastavus esines enne riisiko üleminekut kuna ka 4 kuud hiljem ei olnud seal lepingus nimetatud hektarites metsa. b. Välistus- § 220 lg 3- § 219 lg 1 ja § 220 lg 1. § 218 lg 4 annab võimaluse välistamiseks. Antud olukorras ei olnud M kui ostja sellest teadlik ega pidanud ka teadma. § 101 lg 3. 4. ÕKV: a. Täitmisnõue: võimalikkus ja ebamõistlik koormavus § 221 lg 1. b. Hinna alandamine: saab alandada tulenevalt §-st 112. x= (480*80*44800)%(576*80)=37333
tegelikult kulub. Ökoloogilise seljakoti võib arvutada eraldi: · Abiootilise- mittetaastuva ressursi kohta · Biootilise- taastuvressursi kohta (vesi, õhk, mets) Ökoloogiline jalajälg on loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse- saasteaine, ressursside, jäätmete taastootmiseks, saasteainete assimileerimiseks. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. · Kui jalajälg on < olemasolevast pinnast = SÄÄSTLIKKUS Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. MI = ( Mi x Ri ) · MI Ökoloogiline seljakott · Mi Materjali kaal
tasaarvestusavaldust“ RKTKo 3-2-1-154-12, p 19 – kasutuseelis põllutöömasinast Asjaolud: AIVO REBANE MIKU TALU hagi aktsiaseltsi A.Tammel vastu põhivõla 101 615 euro 18 sendi, intressi 4700 euro 72 sendi ja viivise saamiseks. Aktsiaseltsi A.Tammel vastuhagi 8208 euro 4 sendi ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem (loenguslaididelt): Taganemisel tekkinud kasutuseelise hüvitamine: põllutöömasinate ostuhind tuleb jagada masinate kogutööressursiga hektarites ja korrutada saadud kasutuseelise väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga). 45 Vajadusel tuleb ostuhinnast teha vajalikud mahaarvamised põhjendatud ulatuses. Kasutuseelise väärtuse arvestamisel on õigustatud ostuhinnast müüja kasumiosa ja puudustest tingitud väärtuse vähenemise mahaarvamine. RKTKo 3-2-1-143-09, p 14 – mõistlik aeg ülesütlemiseks, vorminõue
arvutamisel võrduks vaidlusaluste masinate väärtus seitsme aasta pärast nulliga sõltumata nende kasutamisest. Selline tulemus ei pruugi üldjuhul olla õige. Kolleegium leiab, et kasutuseelise arvutamise meetodi valiku osas on põhjendatum maakohtu järeldus, et õige on kasutada hageja pakutud meetodit, s.o kasutuseelise väärtuse arvestamist, lähtudes masina ostuhinnast, mis jagatakse masina kogutööressursiga hektarites ja korrutatakse saadud kasutuseelise väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga). Samas ei ole maakohus kolleegiumi arvates põhjendanud oma arvutust, mille järgi mullaseparaatori kasutamiseelise väärtus on 29 838 krooni 80 senti ehk 1907 eurot 5 senti ja kartulipanekumasina kasutuseelise väärtus on 20 457 krooni 25 senti ehk 1307 eurot 46 senti. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on ilmselt lähtunud hageja 7
annaabi.ee 
