5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
113 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaspar G
Õppematerjali autor
27 m ja 201.46 m). Arvuta, kui suure veaga on joon mõõdetud. Kas mõõtmise viga mahub lubatud piiridesse? (flub < 1/2000) 1 f= Lahendus: Dk D SD1=201.27 m; SD2=201.46 m D= SD2- SD1=201.46-201.27=0.19 m SD 1 +SD 2 201.27+ 201.46 Dk= = =201.365 m 2 2 1 f= 1 201.365 = 1060 0.19 Lab. töö nr. 1 Mõõtühikud Koostas: Juhendas: 1 1 1 Vastus: f= , antud mõõtmise viga mahub lubatud piiridesse, kuna > 1060 1060 2000
Laboratoorne töö nr. Koostaja Kuupäev: Juhendaja Lähteandmed: Lõigud (SD): 0-1 91m; 1-2 111m; 2-3 112m; 3-4 127m; 4-5 272m; Joont 0-6 on mõõdetud 2 korda: 0-6(a) 1911,12m; 0-6(b) 1191,72 Lõikude kaldenurgad (v): 0-1 -2,5°; 1-2 -4,6°; 2-3 5,3° Lõikude kõrguskasvud (dh): 3-4 -3,7m; 4-5 15,8m; 5-6 23,1m Ülesanne: Arvuta joone 0-6 horisontaalprojektsioon (HD) 1) Arvuta lõigu 0-6 aritmeetiline keskmine. 2) Arvuta lõigu 5-6 kaldjoone pikkus. 3) Aruvta lõikude 0-1 kuni 2-3 horisontaalprojektsioon kaldenurkade järgi. 4) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 horisontaalprojektsioon kõrguskasvude järgi. 5) Arvuta lõigule 0-6 horisontaalprojektsioon Kontrolliks arvuta horisontaalprojektsioonid ka joonte kaldest tingitud parandi järgi. 6) Arvuta lõikude 0-1 kuni 2-3 joone kaldest tingitud parand (dSD) v ja SD järgi. 7) Arvuta lõikude 3-4 kuni 5-6 joone kaldest tingitud parandi (dSD
S2-3 13cm 6 500m 6540m -40m S1-3 21,8cm 10 900 10950m -50m X2-X1=6567m5-6565,7=1,8 X3-X2=6571,4-6567,5=3,9 X3-X1=6571,4-6565,7=5,7 Y2- Y1=631,7-635,8= =-4,1 Y3-Y2=626,45-631,7=-5,25 Y3-Y1=626,45-635,8=-9,35 S=x2+y2=(X2-X1) 2+(Y2-Y1) 2 S12=1,82+(-4,1) 2= 4,478=4478m S23=3,92+(-5,25) 2=6,540=6540m S13=5,72+(-9,35) 2=10,950=10 950m Laboratoorne töö nr. Koostaja Kuupäev: Juhendaja
joonemõõtmise suhtelise vea. Kas viga mahub lubatud vea piiridesse? flub<1/2000 Lahendus: Lõigu 1-3 SD=94.12+412.01=506.13; lõigu 3-1 SD=94.020+412.12=506.14m D=506.14-506.13=0.01m 1 1 1 506.13+506.14 f= = = Dk= =506.135; D k 506.135 50614 2 D 0.01 Vastus: Antud Lab. töö nr. 2 Joone horisontaalprojektsiooni joonemõõtmise arvutamine 1 suhteline Koostas: viga on 50614 Juhendas: ning seega ei mahu 1 1 lubatud vea piiridesse, sest <
Ajalooline ülevaade Ürgaja inimene eraldas üksteisest ainult kahte- kolme eset. Oli esemeid rohkem, siis kandis see kogus nimetust "palju". Inimühiskonna arenguga tuli juurde arve, koos arvuhulga suurenemisega tekkis vajadus neid kuidagi üles märkida. Algul märgiti arve sisselõigetena kepikestesse või koguti kivikesi ja pulgakesi, kuid suuremate arvude puhul polnud selline märkimisviis enam otstarbekas. See asjaolu põhjustaski arvudele vastavate märkide- numbrite kasutuselevõtu. Egiptus Babüloonia Kreeka Vana Rooma I V X L C D M Arvude tähistamise mistahes süsteemi nimetatakse arvusüsteemiks. Nii kujutavad kõik eespool toodud näited arvusüsteeme. Neid arvusüsteeme nimetatakse mittepositsioonilisteks arvusüsteemideks, sest nendes ei sõltu vastava märgi (numbri) väärtus tema asukohast arvus. 1 Arvus
4.ptk Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem 8.klass Õpitulemused Näited 1.Kahe tundmatuga lineaarvõrrand - Ül.908 normaalkuju ax+by=c, esimese tundmatuga lineaarliige ax, teise teise | 12 tundmatuga lineaarliige by ja vabaliige c; tähed a,b ja c tähistavad arve, need on laiendajad on 12;4;2;3 võrrandi kordajad; kahe tundmatuga võrrandil on samad põhiomadused, mis 48x-4(2x-5)=2(y+2)-3(2x-3y) ühe tundmatuga võrrandil 48x-8x+20=2y+4-6x+9y 48x-8x-2y+6x-9y=4-20 NB kaks kahe tundmatuga lineaarvõrrandit 46x-11y=-16 normaalkuju moodustavad lineaarvõrrandisüsteemi 2.Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi Ül.901 normaaalkuju - võrrand üldkujul ax+by=c 3x-5(3y-4)=-3(x-2)+6 kirjutatakse nii, et lineaarliikmed on 3x-15y+20=-3x+6+6 tähestikulises järjekorras; murde, sulge või 3x-1
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et
Elevatsioonikruvist keeratakse nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0. Seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. Kompensaatoriga nivelliiridel käib kontroll analoogselt: niitristi nihutatakse vertikaalsuunas, milleks eemaldatakse kate , mille all on justeerimiskruvi. Vaadates üheaegselt lati kujutist ja keerates kruvi, peab lugemisks saama b0. 31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas? Kaheküljeliseed latid: Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks. Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi. Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must). Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must). Viseeritakse esimese lati
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid