Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Heino Kiik ja "Maria siberimaal"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiik, õllu, siberis, ilmamaa, karli, kiige, kupar, henno, tondi, alma, traktor, talus, viljadadrik, viljandis, avinurme, teeni, kodumaaleublitsistika, tudeng, olgaoega, tõlgi, töötaja, õpetlik, tragi, nutikas, sealjuures, venelasi, omaenda, rõõm, armastab, kupra, tapetud, niina, kadunuks, saatma, möödudes, järg, arvoalvekirja, osanudNeil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada. Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus. Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/ . 2.4 Kirjandus Edgar Savisaare kohta Jaan Kelder ja Indrek Mustimets: "Keda me valisime?", Kirjastus "Tartumaa", Tartu 1993, lk 190193 Vilja Savisaar "Valguses ja varjus", 1995 Kaia Kiik, Peeter Ernits. Noore jesuiidi kannatused. Magneet, 1995, nr 18, lk 49. Arnold Kurb. Edgar Suur: "Kui te minuga rääkida tahate, siis olge vait!". Liivimaa Kuller, 15. juuni 1995. Arnold Kurb. Siseminister rikub seadust. Liivimaa Kuller, 13. juuli 1995. Enno Tammer: Lindiskandaal jääb toimikusse I, Postimees, 7. oktoober 1996 Peeter Kaldre: Savisaare sinusoid, Luup, 25. november 1996 Igor Gräzin: Varjus ja veel kord varjus, Eesti Ekspress 1996 Alari Rammo: Savisaar on venelane
Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Kassetiaja lõpp (196268 noorte autorite luulekassetid (1966 (65) Jüri Tuulik jt; 1968 (67) Andres Ehin jt )). Alustatakse uue ,,proosaliseks" peetud ajajärgu suundumusi. Luuleinflatsioon, mil publikuhuvi langes, sest luuletajad hakkasid katsetama proovimata zanreid.
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on E
Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Tunnustatud neljal korral paguluses välja antud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik. Seni viimane, autobiograafiline romaan ,,Põhjatähe all" (Tartu, Ilmamaa, 2009) käsitleb reedetud generatsiooni võitlusteed Soomes ja Eestis ajavahemikul kevadest 1943 kuni lahkumiseni Rootsi sügisel 1944. Raamatust Tegelased: Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
,,Arvid Silberi maailmareis"(1984) on sürrealistlikule romaanile lähedane armastusromaan, mis räägib Arvidi ja Ilma kümnest fantastilisest reisist maakera eri paikadesse. Õhise pealkirja all ilmunud lühiromaanides ,,Üksildased ajas" I-II(1983-1985) vaadeldakse erinevate inimeste eluõhtut, mil avaneb kõige selgemalt elumõtte ja töö tähendus. Autobiograafilise kallakuga romaanis ,,Masendus ja lootus"(1989) viib autor lugeja kokku küüditatute eluoluga Siberis. Arvo Valtoni lasteraamatud kannavad kirjaniku kodanikunime Arvo Vallikivi. Nende hulgas on populaarteaduslik lugu maavarade tekkest (,,Retk ooboluste riiki"1978), kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492)
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
Esietendus Kuressaares. On kirjutanud ja reisikirju ,,Vihm Gibraltaris" 11. Albert Uustulnd- sündis Pihtla vallas. Meie kooli vilistlane. peateos ,,Tuulte Tallermaa" see räägib elust vahase saarel. Romaan ,,Merimehed ja jumalad" Tuntud ka kui muusik. Laevakaptenist poeg Lembit Uustulnd on ka tuntud kirjanik. 12. Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan ,,Humalaaias". 13. Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed. Ise illustreerinud neid. 14. Ingel Tael- elus, luuletaja. 15. Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud. Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu ,,Tuli koduaknas", romaan ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"1979 16. Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu ,,Öö laulud" 17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7
Kino “Sõprus” Sillamäe stalinlistlik linnaosa SULAAEG, 1950NDATE LÕPP- 1960NDAD Sulaaeg: ● Vähenes kontroll kunstnike tegevuse üle; ● Lubati modernistlikumat loomelaadi; ● Taastekkisid kontaktid Lääne-Euroopa kunstiga; ● Eesti Riiklik Kunstiinstituut (ERKI) kujunes üheks edumeelsemaks kunstiõppeasutuseks NSV Liidus; ● Loodi noorte kunstnike rühmitused. Altar Kotli, Henno Sepmann, Endel Paalmann: Tallinna laululava, 1960. aasta Ado Vabbe: Kompositsioon Ülo Sooster: ● Pärast Karaganda vangilaagrist vabanemist jäi elama Moskvasse; ● Üks tähtsamaid ühenduslülisid Eesti ja lääne kunsti vahel; ● Elas Moskvas, suhtles paljude linnas elavate ja õppivate välismaalastega;
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Türi Majandusgümnaasium Jalgrataste kasutamine ja rattasport Eestis Õpilasuurimus Koostaja: Tauri Must 11B Juhendajad: Rein Noodla Kaarel Kallas Türi 2007 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ..............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA................................................................................. 5 Mehhaanilised ratasseadmed............................................................
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
puhul-ulearune (04.11.2013) Eesti presidentide loend // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_presidentide_loend (28.10.2013) Lennart Meri // Wikipedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri (28.10.2013) Lennart Meri elu lugu // Õhtuleht (2006) 15. märts [WWW] http://www.ohtuleht.ee/193687 (28.10.2013) Meri, Lennart. Poliitiline testament. Koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri. Tartu, Ilmamaa, 2007. Oplatka, Andreas. Lennart Meri Eestile elatud elu: kahekõne presidendiga. Tartu, Ilmamaa, 2001. Põlluaas, Henn. Lennart Meri, vabaduse valus valgus. Tallinn, Kunst, 2011. Vahter, Tarmo. Lennart Meri, kolmat põlve poliitik: lugusid, dokumente ja pilte Lennart Merist ja tema esivanematest. Tallinn, Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009. Vabariigi Presidendi kodulehekülg: Lennart Meri elulugu [WWW] http://www.president
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, k
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
1848 Euros rahvaülestõusude laine. Nikolai I tugevdas politseireziimi ja tsensuuri. Petrasevskilaste tegevus päevavalgele, 1849 kevad arreteeriti kogu grupp. Tsaar määras surmanuhtluse, kuid asendas selle lõpuks sunnitööga, armuandmisotsuse lasi ette lugeda siis, kui vahialused tapalaval olid. D sai 4 aastat sunnitööd ja seejärel sõjaväeteenistus lihtsõdurina, oli 4 aastat Siberis vanglas ja peale seda veel 3 aastat soldatina kolkalinnas Semipalatinskis. 1859 abiellus ja tuli koos naisega Peterburi tagasi. Naine oli TBC haige ja suri 1864 a, suri ka D vend, talle väga lähedane inimene. Võttis kõik venna võlad enda kanda, pidas peret ülal. Kirjutas küll palju ja sai head honorari, aga rahaliselt ikka halb olukord. Pärast asumist ei olnud enam sotsialist, revolutsionäär temas kadus
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Neljapäevaks lugeda: ,,Kurjad vaimud" 2. osa 8. pt ,,Ivan Tsarevits"! 22. september 2009 1849. katkes siis D looming, kuna ta saadeti sunnitööle. Belinski kiri Gogolile ,,Valitud kirjavahetus sõpradega"; Gogol üritas selles tekstis ümber hinnata oma eelnevat loomingut, kuulutas ennast religioosseks inimeseks. Keiser otsustas karistada karmilt. D aheldatakse ja saadetakse Siberisse. Esimene pikem peatuskoht on Tobolski vangla. See on üks linn Siberis, kus asus üleviimisvangla. Siit saadeti vangid erinevatesse kohtadesse. Ta kohtus siin dekabristide naistega. D taotleb 1854. aastal loa naasta Vm-le. Tema elukohaks saab Tver. 1859. aastal tuleb ta tagasi Peterburi. 50ndate lõpul avaldab ta kaks teost ,,Onukese unenägu" ja ,,Stepantsikovo küla ja tema asukad". 59. aastast algas D loomingu hilisem periood. Vene lihtrahvas ei suhtunud aristokraatidesse just positiivselt. D arvas, et inimene on sündides oma loomuselt hea
Kirjanike meisterlikus kasvab. Silmapistvamad on Boriss Mailini (1894-1939) jutustused (eriti ,,Sugi mälestussammas"32, 1926), milles kujutatakse kasahhi auuli elu 1920. aastatel, pööratakse tähelepanu uuele, paljastatakse vaenlasi. 1930. aastatel ilmub enam sotsialistlikku realismi esindavaid teoseid, 1930. aastate teisel poolel arenevad eriti jutustus ja romaan. Üldine tendents oli 25 Tähendab jurta karkassi. 26 Sündinud 1900. 27 Sündinud 1908. 28 Milles kujutatakse 1920. alguses Alma Atas juhtunud rusuvoolu, mis kahjustas suurel määral linna ja selle elanikke. Ülistatakse nõukogude korda, mis võimaldas linna taastada ja ohvreil kitsikusest pääseda. Orvud Kaisar ja Dzamal kasvatatakse riigi kulul üles, õpivad Leningradis, Moskvas insenerideks. ,,Vool on kirjutataud Puskini ,,Vaskratsaniku" mõjutusel. 29 Dombristi elu, tema kodumaa armastus. 30 Kasahhi helilooja, poeedi Ahini elust. 31 Sai 1941 kevadel Stalini Preemia, luuletusi avaldati korduvalt ,,Pravdas".
kondi, kus nad ise tasu eest matkagruppe juhendavad (nt Kaldur 2004, Itse 2005). Kohakesksed loodusvaatlused Lisaks matkakirjadele elavnes Eesti Vabariigi teisel kümnendil oluliselt ka ilukirjandusliku iseloomuga loodusteemaliste raamatute avaldamine, mis enamasti keskendusid mõne autorile hästi tuntud paikkonna loodu- se süvitsi kirjeldamisele. 1932. aastal avaldas Vilsandi looduskaitseala asutaja Artur Toomi abikaasa Alma Toom fotodega illustreeritud ja kaa- sahaaravalt kirjutatud raamatu "Vilsandi linnuriik", mida võib pidada esimeseks otseselt ilukirjandusliku taotlusega loodusraamatu näiteks Eestis (Thom 1932). Tegu on autori vahetul vaatlusel ning igapäevase elu kogemusel põhinevate muljete esitusega kirjanduslikus vormis. Teos algab ülevaatega Vilsandi asendist ja asustusloost; selgituste vahele on põimitud rahvapärimust, põhjalikult on selgitatud mere osa saare elu-
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
