Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured,
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika, abstraktne, mõtlemine) põgeneb enamik inimesi, sest inimestele ei meeldi mõelda või rääkida teemadel, mida ei tunta. Haritud inimese jaoks on kõige talumatum seletamine, sest vajaduse korral taibatakse kõike ise
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata
subjekti suhtes. Näitena toob ta selle, et kui iga keha on ulatuvuslik, siis ükski keha pole mitteulatuvuslik. Mina saan sellest näitest aru nii, et hetkel on ta lause teist poolt käänanud sedasi, et ei tekiks vasturääkivust. Kui ta ütleb, et ükski keha pole mitteulatuvuslik, siis see tähendabki, et iga keha on ulatuvuslik. Ükski keha pole = iga keha on, pole mitteulatuvuslik = on ulatuvuslik. Selles lauses mängib öeldis suurt rolli. Iga väidet saab tõestada kas sellega nõus olles või seda eitades. Sünteetiliste otsustuste korral on vaja lisaks vasturääkivuse seadusele ka teist printiipi, kuid ükskõik millisest printsiibist ka ei tuletataks, alati tuleb seda teha vasturääkivuse seaduse kohaselt. Kant jagab sünteetilised otsustused kogemusotsustusteks ja matemaatilisteks otsustusteks. Kogemusotsustus ei saa tema arvates olla analüütiline, sest sellisel juhul ei pruugita
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei
KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges
oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7
Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames (Tulviste1984: 20-26). 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma. Järelikult peaks toimuvaid muutusi saama eksperimentaalselt uurida. Sellest ideest lähtus Lev Võgotski (1896-1934). Tema poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes . Võgotski järgi saabki inimlik tunnetus tekkida ainult kultuuris. Madalamad funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile, sest need on sünnipärased ja universaalsed. Kõrgemad funktsioonid seevastu sõltuvad sellest, missuguste märkidega need on vahendatud ja kuidas ühes või teises kultuuris märke tunnetuses kasutatakse. Kõrgemaid psüühilisi
ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja . Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel. Mõtlemise areng jaguneb: · Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: · Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need · Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani · Kiirus otsustamine. 4 1 LASTE MÕTLEMINE 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine Inimesed on aastatuhandeid arvanud, et beebid ja väikesed lapsed ei ole
Uskumusest, kuid see raskus, milline ta ka oleks, ei vaeva teid enam, kui küsitakse selliseid konkreetseid küsimusi nagu: Kas te ikka veel teate Waterloo lahingu toimumisaega? Kui vanalt te õppisite või saite teada Pythagorase teoreemi? Miks on päheõpitud sõnamulinat lihtsam unustada ehk lakata teadmast kui tähendusrikkaid lauseid ja miks on proosalauseid lihtsam unustada kui värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1 nimisõna "teadmine", ei esine seda sõna nüüd mu konkreetseis küsimusis, seal on vaid aktiivsed verbid "teadma", "õppima" ja "unustama". Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see
ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub (nt imestus, mis on fundamentaalne alus- küsimus miks on asjad ja maailm selline nagu ta on).
oska teise olukorda end panna. Lapsed ei oska pöörata sündmuste käiku tagurpidi. Raskused klassifitseerimisega, ei erista osa ja tervikut Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) ekotsentrism väheneb, hakkab kujunema reversiivne mõtlemine, hakkab arenema loogiline mõtlemine Formaalsete operatsioonide periood (alates 12. eluaastast) laps hakkab mõtlema loogiliselt, abstraktne mõtlemine areneb, mõtlevad nagu täiskasvanud, laps on võimaline seadma hüpoteese ja neid kontrollima. Loogiline arutlus on Piaget´ jaoks kõige olulisem. Vead on olulised viga on õppimise koht, on informatiivne õpetajale. Mõtlemine on aktiivne protsess ja sellega peab arvestama Põhimõisteid peab teadma Arengu teooria puudused liiga jäik uurimismetoodika, toetus liialt verbaalsele testimisele.
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata.
arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena)
· järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. · tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. · tugineb faktide kindlale vundamendile. Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et · looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. · loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. · loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? · Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. · Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks · Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks.
ilmunud just täna? Sest eile lõpuks ometi sadas.) 6 4) Lõpp-põhjus Eesmärk, millele muutus on suunatud, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud.
et leida vabaduse mõiste juuri. mõistesse on hakanud imbuma enesetunnetus, Sumeritel oli juba ligemale 2300 aastat kriitiline mõtlemine, refleksioon, enne Kristust sõna vabadus savitahvlil loovus, ka personaalne kodanikujulgus. kirjas ja see tähendas tagastatud emale. Invasioon on alles alanud ega Vabadus ei olnud algselt abstraktne ole puudutanud veel kogu haridust. Vabadus mõiste, vaid konkreetne protsess: vabanemine tähendas meile alles hiljaaegu orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde. Vabaduse ja ema seostamine on oma olukorraga, nüüd räägime positiivsest olnud psühholoogidele juba aastakümneid ja negatiivset vabadusest, valikuvabadusest
◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4. formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus mõelda „mis siis kui“ ilma, et oleks vaja reaalseid kogemusi; lapsed, kes koolis pole käinud, enamasti ei suuda abstraktselt mõelda ◦ bioloogiliselt taandarenevad mõned närviringed, teised arenevad rohkem, seega muutub selle tagajärjel ka mõtlemine ◦ kultuur ootab teistsugust käitumist-mõtlemist > käituvad-mõtlevad ka teistmoodi ◦ oskus teha üldistusi ja planeerida ◦ oskus aalüüsida oma mõtteid – miks midagi tegid? ▪ Enne seda perioodi ei ole väga mõtet seda küsimust küsida
pehmed. Tähendab, et sünteetilisi otsuseid võib langetada posteriori. 2. Esiteks mõrtsukas viiakse hukkamispaigale ja lihtrahvas näeb teda kui julma inimest kes peaks oma tegude eest igavesti põrgus põlema. Inimesetundja aga näeb kuidas on mõrtsukas oma elus jõudnud sinnamaani ning teda on ülearu karmilt koheldatud ja liigne karistus määratud. Mõrtsukat näha ainult ühes valguses ja omistada talle ainult mõrtsuka omadused on abstraktne mõtlemine. Tuleks aga vaadelda mis on mõrtsuka nii kaugele oma tegudes viinud, miks on ta tapnud ning vaadelda tema elu kui ühtset tervikut, mitte ainult alates sellest perioodist, mil ta inimese tappis. Süümõistmisel tuleks seda arvestada, kuid kindlasti ei tohiks teda õigeks mõista, sest tal on olnud näiteks raske lapsepõlv vms, sest see oleks teistpidi abstraktne mõtlemine.
Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk arvata ka olemise põhiprintsiipide ja olemise viiside ning põhjuste ja substantside uurimise. Ent "Metafüüsikas" on juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Metafüüsika valdkonnad Hegeli järgi. Hegel, kes näeb senises metafüüsikas naiivset mõtteviisi, mis peab võimalikuks lõpmatute esemete (hing, maailm, loodus, vaim, Jumal) tunnetamist nendele predikaatide omistamise teel, loetleb metafüüsika valdkonnad ja küsimused järgmiselt. Ontoloogia oli õpetus olemuse abstraktsetest määratlustest. Neid loetleti empiirilisel ja juhuslikul moel ning nende sisu võeti kujutlusest (sõna tarvitusest või etümoloogiast). Ratsionaalne psühholoogia tegeles
võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest.
midagi, ja nagu ettearvatud, oli toomas õhtusööki. Paar läheb päevaks Klooga randa kus rongis mängivad nad kaasreisijate peal mängu üritades nende hoiakust ja riietest mõista nende elukutset. Justusel aga tuleb peale mure aineline tuju, räägivad sellest kuidas Isebel näeb häirivalt Martinis isalikku headust ja see on tõsi, sest Martin tunneb, et ta vastutab ning hoida Isebeli suunurkki sirgelt ka pärast kolmekümmet päeva. Isebel kutsub teda egoistiks ja tunnistab, et ta ei saa ju jätkada suhet peale kolmekümnendat päeva. Martin ehki sokeeritud on rahul kindla vastusega ja nad lahkuvad tagasi Tallinna, kus lähevad jalutama, Isebel teeb kohviku ettepaneku kuid näeb, et Martin ei ole vaimustuses ideest, pakkub koju minekut kuid Martin kutsub Isebeli ültse tema poole. Seal vaatab Isebel perekonna pilte ja tunnistab, et leiab ta tütre hirmuäratavana. Joovad veini ja Isebel räägib kuidas istudes rannas männi
· Teatri-iidolid -- sõltuvad ajastu vaimust, sh filosoofide teooriatest. Usutakse autoriteete. Uskus, et teaduslik mõtlemine, ja üldse mõistus, peab igasugustest iidolitest vabanema. See olevat tõe tunnetamise eeldus. Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni. 7 RENÉ DESCARTES (15961650) Olulisemad tööd: essee ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ja raamat ,,Arutlus meetodist". Ratsionalist. Tõe tunnetamise eelduseks on kahtlus. "Cogito, ergo sum" [Mõtlen, järjelikult olen]. Kõigepealt on tõsikindel, et kahtleja on (olemas). Teadmise tõsikindluse annab Descartes'i arvates matemaatiline korrektsus.
oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui vastus on siiras, kui ta kajastab seda isepäralikku hingeseisundit, kus tühjus muutub kõnekaks, kus argipäevaste toimingute ahel katkeb, kus süda otsib asjata siduvat lüli, siis see on absurdi esimene märk. o Absurdi tunne on mõtlemine, et elamine on naeruväärne harjumus. Enesetapp
KUNSTI KÄSITLUS *Ühine – kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU — Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik
..trepist kõndimine · Sotsiaalne-emotsionaalne areng Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite Kasutamine Arengutestide puudused · Individuaalsuse eiramine (arengseisakud) · Kultuurierinevuste eiramine · Valiidsuse ja reliaabluse küsimus · Teoreetiline põhjendatus · Kallid (võrreldes lihtsa vaatlusega) Intelligentsuse elemendid 1020 eksperti IQ elementidest (Snyderman jt.1987): 96%: - abstraktne mõtlemine - teadmiste omandamine - probleemide lahendamine 60-80%:- kohenemine keskkonnaga, mälu, üldteadmised, töötluskiirus, loovus, lingvistiline/matemaatiline kompetents Alla 25%: eesmärgipärasus, motivatsioon Intelligentsuse definitsioone ...praktiline otsustusvõime, mis võimaldab end vastavalt keskkonna tingimustele kohandada (Binet & Simon, 1916) ...võime abstraktselt mõelda (Terman, 1916) ...indiviidi kohanemine keskkonnaga...õpivõime..
Puul ei ole tundeid. Need animistlikumad, kes arvavad, et puul on tunded. Muinasjutud puhas ainimism nt. 4. Formaalsete operatsioonide periood- noorukiiga kuni täiskasvanuiga . suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõige nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Rakendades kõigi potentsiaalsete võimalike kombinatsioonide süsteemi, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine. Abstraktne mõtlemine !!!! Rakendades kõigi potensiaalsete võimalike kombinatsiooonide süsteemi, millele järgneb erinevate võimaluste süstemaatiline testimine. Ei pea empiiriliselt nägema, vaid suudan ka abstraktselt mõelda. Kas kõigil inimestel on vaja süsteemset plaani? Eii Kas kõigil on vaja abstraktselt kontrollida hüpoteese? Ei ole kõigil vaja. Paljud jäävad konkreetsete mõtlemisperioodide sisse ja täiustavad neid. Ei liigu sealt edasi.
KUNSTI KÄSITLUS *Ühine kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. AJALUGU -- Mõtles välja ajaloo kulgemise seaduspärasuse. Iga liigutus on ajaloo protsessi üks osa. Vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Jõutakse ajani, mil vaim on enesest teadlikuks saanud. Hegel peab silmas vaimu all mitte iga indiviidi vaimu eraldi, vaid iga indiviidi vaimsusest tekkivat kollektiivset vaimu. konservatiivne -- õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline -- miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik
Physis laias tähenduses hõlmas kogu olevat tervikuna, sealhulgas muidugi ka inimest ja ühiskonda. Erinevus on aga selles, et nüüd, 5-ndal sajandil, saab inimese ühiskondlik olemine spetsiaalse teoreetilise mõtestuse esemeks. Ja see pööre iseloomustab mitte üksnes Sokratese filosoofiat, vaid ka sofistide-teoreetikute huvisuunda. Õpetus teadmise arenemisest. Vaatamata sellele, et avalikkuses kujunenud käsitus temast oli sedavõrd ekslik, tunnistab Sokrates osutatud teoses, et need vaated ei ole tekkinud tühjale kohale, vaid on tõesti leidnud aset üks elulooline sündmus, mis olevat saanud niisuguse arusaamatuse aluseks. Nimelt olevat kord üks tema sõber esitanud kreeklaste tähtsaima usukeskuse Delfi oraaklile küsimuse: “Kas on keegi targem kui Sokrates?” ning olevat saanud preestrilt teada jumala vastuse: “Ei, mitte keegi ei ole Sokratesest targem.” Sokrates kõneleb edasi sellest, et jumala niisugune
Usu ja mõistuse sfäärid on nii erinevad, et kohati võib mõistus olla vastuolus usuga. Kui see juhtub, peame me järgima usku. Mida Jumal teeb, sel polegi mingit mõistuslikku põhjust. Jumal võib esile kutsuda mistahes ime, kuna ta on kõikvõimas, ja me ei või kunagi kindlad olla, mis meie kogetust on selline ime, mis mitte. On võimalik käsitelda teadust ja usku eraldi (kaksiktõe õpetus). Universaalid on vahendid, mille abil me mõtleme, nad ise ei ole mõtlemise objektideks. Universaal on lihtsalt märk mitme asja jaoks korraga. Occami (habeme)nuga: "Seda, mida saab seletada väiksema arvu printsiipide alusel, pole mõtet seletada rohkema arvu printsiipide alusel". Ehk veel teisiti: Kui kaks hüpoteesi seletavad ära sama asja, siis eelista seda hüpoteesi, mis on lihtsam. See printsiip on üheks tänapäeva teadusliku mõtlemise põhiprintsiibiks. 17 (L7) UUSAJA FILOSOOFIA Francis Bacon (1561-1626). Teadmine on jõud
Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt · Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast. Psüühikaks loetakse organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist
Seneca ütleb, et lapse kaotuse puhul tuleks temast rääkida. Rääkides saab ajapikku kõige hullemast valust ja kurbusest üle. Mida vähem nutetakse, seda enam mäletatakse. Minu arvates on ka tegelikkuses nii kuna halvad emotsioonid, kogemused mis läbi elatud on tagantjärele meenutades mustad augud. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Minu jaoks on selgitus rahuldav. Ma ei saa öelda, et surma ainetel poleks ma ise kunagi mõtisklenud, ent ma leian, et rohkem süviti selgitada pole vajalik. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi. Millised need soovitused on ja millega neist te nõustute? Mitte miski ei reibasta ega aita haiget nõnda kui sõprade osavõtlikkus. Miski pole kurb, kui sellest hirmust oleme pääsenud. Haigusega kaasnevad suured piinad, kuid need teevad talutavaks vaheajad. Haigusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
