Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hea õpetaja- milline ta peaks olema?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
alois, eeskujudeks, hariduseta, enamusi, iseloomuga, iseloomuomadusi, karme, visata, suutma, meelsasti, käisin, tundsid, õppimata, peapesuMoto : Kõige õpetlikum aine koolis on õpetaja (Friedrich Adolf Diesterweg) See tundub veider, aga olen korduvalt oma elus uskunud, et nüüd lõpuks ometi tean vastust küsimusele, kes on hea õpetaja? Paraku on aeg andnud üha uuesti võimaluse oma arusaamades uuendusi teha. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi
Võib juhtuda, et õpilane jäi oma tööga küll hiljaks, aga tema töö on tugev, ning väga hästi kirjutatud ja analüüsitud. See küsimus tekitab kindlasti vastakaid arvamusi nii õpilaste kui õpetajate seas ning kindel on see, et mõnikord tuleb leida ühiseid kompromisse ja üksteist mõista. 12 4.4 Õpetajate tagasiside On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Alois Podhajsky (,,Minu hobused, minu õpetajad") Kiire elutempo ja rohke õpilaste arv klassis on koolis suureks probleemiks. 24 õpilast klassis on ilmselgelt ka kutseõppeasutuse jaoks liialt palju. Õpetaja peab tegema mööndusi ning kõigiga ei saa tegeleda. See tähendab, et õpilaste tööd saavad vaid punase hinde ning plussid-
Hinded näitavad kongreetse asja - võnkesageduse või mõningate geomeetrilise kujundite valemite teadmisi, aga see kõik ei ole päris see tarkus, mis on eluks kasulik. Vahepeal on küll selline tunne, et me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarbeks. Meilt lihtsalt nõutakse nii palju. Puhtfüüsiliselt ei ole võimalik õppida aint viitele, eriti kui tahta seltskondlik olla (väljas käia) ning trenni teha. Hinded ei näita õpilase tegelikke teadmisi ja oskusi. Alois Podhajsky, kes oli Hispaania Ratsakooli direktor, on öelnud: ''On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt.'' Mida rohkem erinevaid asju inimene õpib, seda huvitavam ta on ja seda paremini oskab erinevatel teemadel kaasa rääkida. Isegi kui koolis polnud parimate seas ja ei püüdnudki igas tunnis endale kõike meelde jätta. Hinded näitavad vaid
teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab hea õpetaja luua õpilaste peas korra ja saavutada, et teadmised oleksid küllalt süsteemsed ja komplekssed, sügavad ja ulatuslikud, kindlad ja püsivad, aga mitte dogmaatilised. Hea õpetaja võiks aru saada õpilaste naljadest ja ise kah vahest kildu visata. Õpetaja peab olema korralik, tal on oluline olla õpilastele eeskujuks. Õpetaja peaks suutma õpilastele aine huvitavaks teha nii, et nad tahaksid meelsasti tunnis olla. Minu arvamuse järgi ei tohiks õpetaja olla teadmiste, oskuste ja ka väärtuste konserv. Ta peaks oma teadmisi pidevalt uuendama ja arendama ennast, et olla tänapäeva eluga tihedas seoses. Teistmoodi ei ole lihtsalt võimalik valmistada eluks ette põlvkonda, kelle väärtused ja oskused on
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Õpetaja ja lapsevanema vanusevahe on suur Isiklikud suhted Laps keelab vanemaid kooli tulla Koosoleku aeg on liiga varajane Koosoleku ajal on teleris huvitavad saated Töö on halvasti organiseeritud Tagasiside lapsevanematelt Mida vanemad koolist mõtlevad Ettepanekud koolielu parandamiseks Seisukohad lapse arengu osas Ootused koolile ja õpetajatele Millega ollake väga rahul Mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti Eelpraktika - viisakus Kutse-eetika Moraali alused põhinevad kahest allikast: Inimesest väljaspoolt tulenevate jumalike käskude ja moraalnormidena. Näiteks 10 käsku. Iinimesest endast, rajanedes ta tahtele, tunnetele ja mõistusele Moraal on ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist kõigis ühiskondliku elu valdkondades
· õpetaja ja lapsevanema vanusevahe on suur · isiklikud suhted · laps keelab vanemaid kooli tulla · koosoleku aeg on liiga varajane · koosoleku ajal on teleris huvitavad saated · töö on halvasti organiseeritud Tagasiside lapsevanematelt · mida vanemad koolist mõtlevad · ettepanekud koolielu parandamiseks · seisukohad lapse arengu osas · ootused koolile ja õpetajale · millega ollakse väga rahul · mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti pgr. 11,12,13,14 RÕK-is lapsevanema kohta Õpetaja kutse-eetika · õpetaja kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast, heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest · Eetiliste probleemide üle juureldakse eri kutsealadel erinevalt. Mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetiliselt tundlikuma ametiga on tegemist.
annab iseseisva töö. Klass võib küll vaikselt olla, kuid õpetaja annab iseseisva töö natukese aja pärast ikkagi. Kus jäi õiglus? Õpetaja on meil ikka selleks, et õpetada ning aidata, mitte niisama klassi ees seismiseks. On ka õpetajaid, kes ei tunne isegi enda õppeainet ning ei oska õpilasi aidata. Kui lähed abi küsima või ütled, et sa ei saa sellest aru, vastab õpetaja, et loe õpikust või mõtle ise natuke. Iga õpetaja peaks ikka tundma enda ainet ning seda suutma arusaadavalt seletada. Isegi saksa luuletaja, Johann Wolfgang von Goeth on öelnud: „ Pole kohutavamat kui õpetaja, kes ei tea enam midagi rohkemat kui seda, mida õpilane teadma peaks.“ Meid ümbritseb nii palju kooli pinge all olevaid õpilasi. Kallid õpetajad, seda kõike on liiga palju, kas te ei märka siis kui paljud on koolis väsinud ja ülekoormatud. Koolis õpi, kodus õpi, nädalavahetusel õpi – kas ei saa siis teha mingeid kompromisse kodustes
Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja tei
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
1 Hea õpetaja tunnused Vastustest küsimusele ,,Milline on hea õpetaja?" selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates on hea õpetaja: Tore, Sõbralik (9) Mõistev õpilaste suhtes ja on erapooletu (7) Oskab oma ainet hästi seletada (6) On kaasaegne, oskab kasutada tehnika erinevaid võimalusi, kuid samas ei unusta ära töövihikut ja õpikut (5) Hea huumorisoonega, lõbus ja rõõmus (4) Mitte liiga range, aga peab suutma end kehtestada (2) Ei hinda tujude järgi, vaid hindab õpilasi võrdselt (2) Usaldusväärne (2) Kuulab nende muresid ning vajadusel aitab neid lahendada (2) Vastuste põhjal selgus, et Võhma kooli õpilaste arvates on hea õpetaja: Sõbralik (7) Ei ole raamides kinni, vaid teeb huvitavaid ja paindlikke tunde (6) Kuulab õpilasi (5) Mõistev (4) Ei aja oma õigusi taga (4)
....13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas
Kõrge nõudlikkus enese suhtes võib viia liigse nõudlikkuseni laste suhtes. Selletaoline õpetaja põhjustab oma autoritaarse juhtimisstiiliga laste vastuseisu, ükskõiksust, agressiivsust. See on väga halb. Õpetaja nõudlikkus peab olema ühendatud õpi- laste arvestamisega. Neid vastuolulisi nõudmisi on võimalik täita, kui meil on enne välja arendatud rida omadusi. Me peame suunama õpilasi pidevale tegevusele, peame mõistma õpilasi ning suutma prognoosida nende arengut. Me peame valdama veenmis-tehnikat, oskama võita õpilaste silmis autoriteeti. Austagem kaasõpetajaid! Keegi meist ei jõua teha kõike, mis vaja. Iga õpetaja töös võib leida puudusi, kui me hakkame seda tööd ideaaliga võrdlema. Selline võrdlus pole päris korrektne. Inimese hindamisel tuleb lähtuda mitte sellest, mis ta tegemata jättis, vaid sellest, mis ta tegi. Ja saavutusi on igal õpetajal. Nende tõttu väärib iga õpetaja lugupidamist.
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama panna, vaid vastupidi, see peaks innustama igaüht leidma endale sobivaima ala, millega tegeleda. Ma väga ei imesta, et õpilased ei taha just kõige meelsamini kehalise kasvatuse tundides käia. Piiratud aeg keset teisi ainetunde - näiteks otse jooksurajalt tormad matemaatika kontrolltööd tegema või midagi muud sellist. Kõikide ühe latiga mõõtmine, kehaliselt vähemvõimekate alandamine sageli paljudele ül
Mägede taustal kulgeb seal inimeste igapäevaelu. Mägesid kutsutakse austavalt "vanaisadeks", nad meenutavad inimestele igavikku. Sealse koolielu alus on Sathya Sai Baba inimväärtuste haridusprogramm. Põhikooli baasil õpib internaatkooli tüüpi õppeasutuses ligemale 200 last. Enamasti on need endised probleemsed lapsed. Paljud õpilased aga pärinevad jõukatest ja eeskujulikest perekondadest. Nende vanematel on kindel usk, et just see kool aitab lastest kasvatada hea iseloomuga inimesi. Sathya Sai koolid on igal maal selle maa usundi-, traditsioonide ja kultuurikesksed. Tai on budistlik maa, seepärast toetub õpetus selles koolis budismile ja Sai Baba õpetustele." Päevakava Lapsed äratatakse hommikul pisut enne viit. Järgneb pesemisrituaal, riietumine koolivormi ja minek palveruumi, mille igas seinas on eri religioonide altarid. Poisid palvetavad ühel, tüdrukud teisel poolel. Meditatsiooni mõte on sisemine puhastumine ja korrastumine
saamiseks. Mulle tundub, et erinevate sanktsioonide kasutamine ei ole väga tõhus, eriti kui kasutada neid absoluutselt iga olukorra lahendamiseks. See ei jätaks minust professionaalset muljet. On teisigi häid võimalusi õpilaste distsiplineerimiseks. Esiteks, nagu ka eelnevalt mainitud, jään ma endale kindlaks ega lase õpilastel tundi juhtida. Teiseks, kui mõni üksik õpilane on probleemne, ei ole vaja karme sanktsioone avalikult rakendada, vaid võib kükitada ta juurde ja vaikselt rääkida omavahel. Kolmandaks, kasulikud võivad olla leebed sanktsioonid, nagu kuri pilk või nime hüüdmine. Neljandaks, kui tunnis räägiks keegi minuga samal ajal, kasutaksin erinevaid lauseid, nagu “Kes räägib minuga koos?” või “Kaks tarka ei saa korraga rääkida!” või “Kas kellelegil on midagi lisada?”. Olen märganud, et sellised laused toimivad õpilaste peal väga hästi. Viiendaks, kui
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juh
Esimene aasta uues koolis Kindlasti nagu paljudel oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti. Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks.
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Alushariduse osakond Ülevaade kasvatusteadusse Esse Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Õppejõud:Tiiu Kuurme. Kool kui areneva inimese kogemusruum.Õpilase asend koolis.Kool ja sugupool. Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine.Inimene peab koolis käima kohustuslik põhikoolis üheksa aastat,kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli.Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetadaõpilastele teadust ja tarkust.Lisaks annab kool ka palju erinevaid kogemusi ,mida mäletatakse väga pikka aega.Kõik võimalikud harivad ekskursioonid annavad palju juurde maailmavaate kujunemiseks.Samuti klassiees ettekannete esitamine või muu loova ülesande ettekandmine annab õpilastele enesekindlust ning julgust ,mis tuleb e
Essee Minu õpetaja kreedo Kõikidel koolilastel on erinev ettekujutus heast õpetajast paljud omadused kindlasti ka ühtivad, aga omad eelistused on kõigil. Siiani, olles kaks kuud koolis õpetanud, on minus veel alles see, mis mind õpetajaametisse tõukas ma tahan saada heaks õpetajaks. Mille poole ma püüdlen? Milline on hea õpetaja? Millega ta peab hakkama saama tunnis, koolis ja väljaspool kooli? Haridus ei piirdu vaid teadmistega. Selle põhimõtte järgi püüan tunnis ka talitada, tekitada lastes huvi, pöörata tähelepanu sellele, et nemad kui isikud saaksid areneda õppida koostööd tegema ja teistega arvestama, samas ka iseseisvalt hakkama saama. See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunnis või isegi
Diana Raud Minu õpetaja Head õpetajat ühte lausesse panna on keeruline. Öeldakse, et õpetaja on ka inimene. Õpetaja ei saa kunagi olla sada protsenti vastuseid valdav robot, vaid ta peab olema jõud, mis inspireerib ning suunab õpilasi õigeid vastuseid otsima ja üles leidma. Hea õpetaja teeb vigu, ta eksib, ning ta tunnistab seda ja parandab end. Õpetajal võib olla vahel halbu päevi, ka temal on perekond ja elu väljaspool kooli. Õpilased peaksid aru saama ja nägema oma õpetajaid ka nendel hetkedel, kus päike ei paista ja taevas on must. Ainult nii on võimalik õppida mõistma, kui on antud võimalus inimeste nõrkustega silmitsi seista. Samamoodi peab andekas juht ja õpetaja aru saama oma õpilastest ja nende vajadustest. Õpetaja peab olema hea kuulaja ja arusaaja. Õpetajad ei ole üldiselt nooruslikud ja naljatlevad. Isegi mitte kõige n
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Õppimine Õppimine mis see on? Meie käsitluses on õppimine eesmärgistatud tegevus teadmiste omandamiseks. Õppida saab tekste Õppimisest kui tegevusest, nähtusest ja protsessist aru saamiseks on vaja käsitleda esmalt tegevussüsteemi, mille üheks elemendiks on ÕPPIMINE. UURIMINE MATKIMINE KATSETAMINE ÕPPIMINE ÕPETAMINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE LOOMINE ÜRITAME TÕDEDA, ET TARGEMAKS SAAMISE TEID ON PALJU! Kohatu oleks küsida, kas õppimine on protsess või nähtus. Protsessina on õppimine ajalises järgnevuses ja loogilises seoses olevate sündmuste järjepidev (ELUKESTEV) jada; Nähtusena on õppimine psüühiline pingutus mingi (SUULISE VÕI KIRJALIKU) teksti, olgu või tegevusalgoritmi, selgeks saamiseks, halvemal juhul ainult teadmiseks. Õppida ei ole vaja;
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudist
Areneb oskus näha ka väiksemaid edusamme ning nende üle rõõmustada. Peamiselt kasutatakse antud meetodit vaid testifaasis, sest see aitab õpetajal arusaamiseni jõuda, mis kellelegi on selge ning mida on vaja veel üle vaadata. (Eistert jt, 2010, 21-23.) Paaris- ja rühmatöö Paaris- ja rühmatööd võib rakendada õppetöö kõikides faasides. Antud meetod arendab eelkõige sotsiaalseid oskusi. Õpilased peavad üksteisele asju selgeks tegema ning suutma ennast keeleliselt väljendada, ilma kedagi teist piiramata ja solvamata. Samuti arendab see kannatlikkust, kuna tuleb arvestada ka pikaldasemalt mõtlejatega. Rühmatöö üks olulisemaid punkte on kuulata ka teiste arvamused ära ning neid aktsepteerida ja proovida mõista. Samuti annab see võimaluse üldiseks suhtlemiseks, oma arvamuse avaldamiseks ning ka selle kaitsmiseks. Rühmade moodustamine nõuab ääretut hoolikust, tuleb lähtuda õpilaste isikuomadustest kui ka teadmistest
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas.....................................................
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
annaabi.ee 
