Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutelu - Hea Õpetaja (3)

3 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milline ta peaks olema?
  • Midagi jõudnud Midagi ise loonud?
  • Kes omab laborit või töötab samal alal?
Hea õpetaja – milline ta peaks olema?
Ta peaks olema inimene, kelle poole õpilane julgeb pöörduda, kui tal on mingisugune mure.
Hea õpetaja äratab oma õpilastes sellise tunnetusleegi, mis ei kustu. Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele , kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid , ette nägema võimalusi ja ohte , ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi.
Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette . Teadmiste puhul püüab hea õpetaja luua õpilaste peas korra ja saavutada, et teadmised oleksid küllalt süsteemsed ja komplekssed , sügavad ja ulatuslikud , kindlad ja püsivad, aga mitte dogmaatilised.
Hea õpetaja võiks aru saada õpilaste naljadest ja ise kah vahest kildu visata . Õpetaja peab olema korralik, tal on oluline olla õpilastele eeskujuks. Õpetaja peaks suutma õpilastele aine huvitavaks teha nii,
et nad tahaksid meelsasti tunnis olla.
Minu arvamuse järgi ei tohiks õpetaja olla teadmiste, oskuste ja ka väärtuste konserv . Ta peaks oma teadmisi pidevalt uuendama ja arendama ennast, et olla tänapäeva eluga tihedas seoses. Teistmoodi ei ole lihtsalt võimalik valmistada eluks ette põlvkonda, kelle väärtused ja oskused on muutnud oma näo täielikult.
Tuleks mõista, et praegune maailm on ettearvamatu. Faktilised teadmised kaotavad oma tähtsust iga päevaga. Nendest pole kasu, kui inimesele ei õpetatud õppimist. Iga aastaga tekib uusi erialasid ja inimene peab olema valmis õppima ümber, olema paindlik igas situatsioonis, oskama kasutada ja saada uut informatsiooni, teha loogilisi järeldusi. Aga ei tasu oodata, et õpetajad peaksid selle järelduseni jõudma ise. Arvestades stressi- ja ajamahtu, palga suurust nende töökoormuse juures, ei tasu loota , et iga õpetaja jookseb lisakursustele või hakkab otsima internetist võimalusi noorte jaoks. Raske on tahta õpetada sedamoodi, kuidas ei ole õpetatud sind.
Äkki oleks parem, kui koolidesse läheksid õpetama inimesed, kes on juba elus midagi jõudnud? Midagi ise loonud? Äkki oleks õpilastele huvitavam õppida keemiat õpetajaga, kes omab laborit või töötab samal alal? Õppida kirjandust kirjanikuga? Käsitööd disaineriga? Kodundust restorani kokaga..
Õpetajaamet nõuab muidugi ka väga suurt pühendumust, motiveeritust ja valmisolekut pidevaks tööks iseendaga .
Arutelu - Hea Õpetaja #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 3rk0 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õppimine
76
ppt

Õppimine

koolis vabaneda. Rühmatööd: 1. Mis soodustab ja mis takistab õpilaste arengut? 2. Mil määral me oleme koolis suutnud hoida tähelepanu all nii õpilaste kui õpetajate arengut soodustavaid ja raskendavaid tegureid? 3. Mil määral me tunneme õpilaste soolisi ja vanuselisi, füüsilisi ja vaimseid, intellektuaalseid ja emotsionaalseid, kõlbelisi ja sotsiaalseid iseärasusi? 4. Mil määral on meie koolis tuvastatud iga õpilase ja õpetaja anne ja loodud eeldused ande hoidmiseks? 5. Mil määral on leitud meetmed iga õpilase ja õpetaja nõrkade külgede kompenseerimiseks? Eesti koolides arvatakse, et õpimotivatsioon on võimalik tekitada sunni ja surve, kontrollimise ja hindamise suurendamisega. Õpilase arengu peamiseks näitajaks peetakse mõnes koolis teadmiste-oskuste olemasolu, mitte teadmise-oskamise-arusaamise ühtsust.

Erinevad koolitused
Õpetaja isiksus ja kutse
15
doc

Õpetaja isiksus ja kutse

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines.

Alushariduse pedagoog
KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED
32
pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4

Pedagoogika
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
42
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

 konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid:  õppimise väärtustamine  informatsioon, juhendamine ja nõustamine  aja ja raha investeerimine õppimisse  õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine  uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled  innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli pofessionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv. Õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidavust.

Pedagoogika
Õpetaja koolis ja ühiskonnas
19
doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul

Õpetaja koolis ja ühiskonnas
Pedagoogiline psühholoogia
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või

Psühholoogia
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

olla ja ise teha, st neil on hästi palju õpetatud abitust. Matemaatikaga tegelemine on alati millegagi millegi tegemine millegi suhtes. Matemaatiliste ülesannete lahendamiseks õpetatakse lapsi kasutama algoritme. See annab oskuse kasutada tegevusjuhendit. Selle käigus õpivad nad leidma lahenduse strateegiaid, planeerimist ja ka kõne planeerimist ja reguleerimist. St lapsed peavad oma tegevust saatma kõnega. Matemaatikas õpetaja saab ja peab kujundama lastes koostöö oskusi. Algul on koostöö laps- õpetaja tasemel, hiljem lapsed omavahel. On vaja tegeleda psüühiliste protsesside arendamisega, absoluutselt igas tunnis! Noorematel lastel on ülekaalus mehaaniline mälu, seega on vaja arendada verbaal-loogilist mälu. On oluline arendada tahtlikku tähelepanu. St iga matemaatika tund peab algama tähelepanu ülesandega

Eripedagoogika
Pedagoogiline psühholoogia eksam
13
docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal

Pedagoogika




Kommentaarid (3)

rotiaasta profiilipilt
rotiaasta: Ei avanenud kuna fail oli vigane
23:07 28-05-2012
R1im profiilipilt
Rain Ungert: Väärt, avaneb ilusti
17:18 04-10-2009
3rk0 profiilipilt
3rk0: ma tänan :D
22:01 21-09-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun