6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on rahvas. Tsitaat keele ja mõistuse kohta: Keel ja mõistus käivad käsikäes, sest keel on avalikuks saanud mõistus. Valgusaeg eestlaste muistne priiuse vabanemine 13. saj sakslased tõid ristiusu. Pimedusaeg Eesti võõra võimu all (Saksamaa, Taani, Rootsi) 13. saj 19. saj. Koiduaeg ärkamisaeg 19. saj. Ärkamisaja kirjanikud - Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Kuhlbars, Mihkel Veske, Lydia Koidula, Juhan Kunder jt. Romantika tunded ja armastus.
taaskord segas teda asjaolu, et polnud millest kirjutada. Üleüldse leidis ta koguaeg igasugu vabandusi miks mitte kirjutada. Kuni kahekümne viie aastani pidas ta end liiga nooreks; siis hakkas ta vanaduse pärast värisema; puudus rahu; vaesus ja mured; lihtsad elusaatused, kitsas silmaring, vilets toit; kõige suuremateks süüdlasteks olid aga kõik teised kirjanikud, kes Vesipruuli mõtted juba kirja olid pannud. Hariduselt oli Vesipruul haritum, kui Tatikas. Kindlat ametit mees aga kartis, sest arvas, et see ta luulelisuse võtta võib. Seega oli Salomon kogunud elutarkust paljudel erinevatel ametitel. Kui mees oli kolmkümmend aastat vanaks saanud, üüris ta suvekorteri Tallinnasse. Välimuselt oli Vesipruul moekas ja väljapeetud. Ühel õhtul Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Vesipruul leidis purjus Tatika oma koduväravast. Arvanud, et Tatikas äkki talle oma eluloo hommikul jutustada tahab, tassis ta
3. ,,Oo, kuis mul kõlbab luulest kiita sind." Tugev ar mastus hea sõbra või südamedaami järgi, ülistab sõpru ja peab neid endast kõrge maks ja pare maks. 4. ,,Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu." Räägi o ma tunded kohe välja ja ära ke eruta. Kui tõesti tahad vihata, siis vihka ja ära peida seda. 5. ,,Kui õnnest hüljatuna nutan sala" Tahab olla pare m, haritum, viisaka m ja üldse teistsugune. Arvab et talle on saatus olnud ränk ja ebaõiglane ning ta tahab o ma vigu parandada. 6. ,,Siis ära luba sa, et hoop, mis rikuks" Ära murra o ma lubadusi või ära anna lubadusi mida sa ei suuda täita.
arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma
Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Viidi läbi Karl Suure rahareform, mis kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Samuti võeti kasutusele uus kirjavorm, milleks oli karolingide minuskel. Euroopa ühiskonna arenemisele aitas kaasa Bütsantsi kultuuri õitseng, Bütsants oli eeskujuks paljudele riikidele, kuna kuni XII sajandini oli Bütsants Euroopa kõige haritum ja kultuursem maa. 425. Aastal asutati esimene kõrgkool ning kirjaoskus oli seal suhteliselt levinud. Bütsantsi üheks suurimaks arhitektuuri saavutuseks oli Hagia Sophia kirik. Kuigi varakeskajal oli palju valdkondi, mis olid Euroopa inimkonnale pigem languseks, kui tõusuks, siis minu arvates aitas kultuur inimkonna arengule pigem kaasa, mitte vastupidi, sest see oli sellel ajal rikkalik ja inimesed olid selle üle õnnelikud. Kuigi oli ka selliseid
Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle
kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevata, ei võitnud nad peaaegu kunagi, sest peale jäi mõisnike raha, mitte talupoegade õigus. Ma ei leia, et selles perspektiivis Rootsi aeg talupoegadele head tõi, peale vakuraamatute kasutuselevõttu, mis kaitses neid, sest üldisemalt ei võitnud nad midagi juurde. Bengt Gottfried Forselius hakkas koolmeistreid õpetama ja talurahvakoole asutama. Talurahvas oli haritum, kuid mõisnikud ei lasknud neil saada targemaks, kui mõisnikud seda vajasid. Isiklikult arvan, et see polnud absoluutselt õige talurahva suhtes. 1632.a. avati Tartu ülikool, mis peale mitmeid lahinguid avas uksed taas alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Luteri usk ei pälvinud Eestis väga suurt poolehoidu 17. sajandil. Eestlased pooldasid siiski muinasusundeid, kuid kõik, kes tabati nõidumast, said karistada. Muinasusund oli segunenud
Ateena linnriik loodi kesk- Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr. Spartas peeti kõige tähtsamaks sõjalise võimekuse suurendamist mitte nagu Ateenas kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei peetud tähtsaks kultuuri siis olid ka inimesed vähem haritud ning võib isegi öelda,et julmemad kui kodanikud Ateenas kes mõistsid, et inimene peaks olema haritum. Tänu sellele, et kodanikud Ateenas olid haritumad on nende kultuuri ka rohkem säilinud. Kinnitust annab Sparta sõjaväe tugevusele ka see, et poisid võeti emalt 7 aastasena ära ja pandi eraldi olevatesse sõjaväe koolidesse kus nad veetsid 11 aastat. Nende laste elu oli äärmiselt karm. Nimelt võisid sealsed õpetajad poisse peksta ning nad ei tohtinud ühtegi häält teha seega hellusest oli asi kaugel. Plussiks oskaksin vaid selle tuua, et Spartalased peale
Tänu kvoodile ka väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda. Lisanäitena tooksin siia, et riigid, kus rahvaheaolu % on suurim, kasutatakse proportsionaalset süsteemi (Soome, Taani, Norra). 7. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke sobiva vastuse järgi rist. Põhjendage oma arvamust. Jah _X_ Ei _______ Põhjendus: Mida tugevam on kodanikuühiskond ehk mida haritum, laia silmaringiga ja sõltumatumad on inimesed, seda enam tekib soov panustada ja osaleda elukeskkonna arendamises ja ollakse nõus ka vastutust kandma. Kui inimestel on välja kujunenud oma kindlad seisukohad ja arusaamad ning tahetakse neid ka väljendada on valimiste teel poolehoiu näitamine selleks väga oluline punkt. Lisaks kui inimene on kindel oma poliitilistes seisukohtades on talle ka häälelangetamise/andmise protsess lihtsam, kuna ta teab, keda toetab.
10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob.ei tohi lahendada teise arvelt/esikohal on ühiskonna kui terviku areng 2.Hea valitsemine-legitiimne,efektiivne,läbipaistev ja kodanikke kaasav 3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk.oleks jätkusuutlik ja areneks edasi,peab iga järgnev põlvkond olema: arvukam,haritum,tervem eelnevast põlvkonnas 4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K.Marx- 2põhiklassi:konfliktiteooria/ 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis 3)M.Weber "protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 4)E
edasijõudmine. Kui suudaksime parandada ning täiustada oma haridusreformi nii, et igal lapsel oleks võimalik saada tasuta haridus ning võrdsed õppevõimalused, suudaksime luua tugevama hariduspinna mis ei tekitaks ühiskonna kihistumist. Tähtis on ka õpetajate motiveerimine, tööle vastava palgaga ning õpetajate pidev koolitamine, et nad oleksid kursis muutuva ajaga. Kõike seda tehes, oleks Eesti riik tulevikus kindlasti üks Euroopa haritum ning kindlasti ka majanduslikult väga kõrgel järgul olev riik.
Meedial on nii öelda võime lugeja, kuulaja või parasjagu vaataja hüpnoosi panna. Kindlasti on vaja olla kursis erinevate uudistega. Teadmised näiteks ohtlike ilmanähtuste puhul aitavad meil kiiremini tegutseda ja oma tegemisi vastavalt sellele siis korraldada. Kasuks tulevad loomulikult i ka maailmas toimuvad sündmused. See ei ärata meis üksnes huvi, vaid laiendab ka meie silmaringi. Mistõttu aitab see meil erinevatel teemadel kaasa rääkida ja arutleda. Ning mida haritum paistab inimene, seda lihtsamini võetakse ta seltskonda vastu. Meedial on suur võime ning sellega tuleks arvestada. Meediapoolne surve võib olla nii positiivne kui ka negatiivne, ise tuleb aru saada, ilusast ja inetust, õigest ja valest. Meil endil on valikuvõimalus, mida uskuda ja mida mitte ning vstavalt sellele kujuneb ka arusam meedia toimimisele. Meie looduslik instikt on teada seda, mis toimub parasjagu meie ümber. Keegi meist ei taha elada teadmatuses
alla. Aafrikas võib see aga kaasa tuua üha suuremat veepuudust põuda. Aafrika riigid on arengumaad ning sealne rahvastiku kasv kahaneb palju aeglasemalt, kui Euroopas ja teistes arenenud riikides. Sealne rahvas on aga vaene ning haridus ja ka meditsiin on raskesti kättesaadav, mistõttu tuleks tulevikus suurt tähelepanu pöörata just arengumaadele ja pakkuda neile informatsiooni pere planeerimise osas ja soodustada arstiabi kättesaadavust. See tähendaks, et tulevikus on rahvas haritum ja elu Maal on arenenum ka arengumaades. Kindlasti on aastal 2070 rahvaste segunemine suurem, kui praegu. Pideva kasvava migratsiooni tõttu võivad mitmed riigid kaotada oma rahvastikust suure hulga ning teised riigid selle võrra kasvavad tohutu kiirusega. Inimesed lähevad üha enam võõrtööle. Niisugunne ränne võib endaga aga lõpuks kaasa tuua rahulolematust ja suurendada terrori ning rahutuste ohtu. Ränne ei toimu aga ainult ühest riigist teise, vaid ka ühe riigi piires
Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. 5) MUUSIKAELU 18.saj, 19 saj. algus. Vene võim. · Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma
allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade,
suhtumist oma ülesandesse seni valitsenud diletantismi asemel. See kahesaja aasta eest toimunud murrang tähendab õieti selle kirjanduse tõusutee algust. Kuid Kivi enese elulugu on üks kurvemaid soome kirjanduse ajaloos. Aleksis Stenvall, nagu oli ta nimi eraelus, sündis 10. Oktoobril 1834 Uusimaa läänis Nurmijärvi kihelkonnas Palojoe külas. Küla asus ligi nelikümmend versta Helsingist. Tema isa oli külarätsep, kuid mõnes mõttes kõige haritum selles piirkonnas, sest peale soome keele oskas Aleksise isa ka rootsi keelt. Nii isa kui ka ema poolt pärines Kivi käsitööliste suguvõsast. Isa jõi aeg-ajalt, ema oli usklik- harda iseloomuga inimene. Kahjuks päris ka poeg vanemate kalduvused, sest temagi elule heitis alkoholi tarvitamine varju ja ta oli ka siiralt süveneva iseloomuga, kuigi mitte sõna kitsamas mõttes. Kivi lapsepõlv oli üks tema õnnelikum aeg elus. Kuigi juba väiksena nõrga kehaehitusega, oli ta ometi
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. Majandusteoorias lähtutakse põhimõttest, et kõik majanduslikud subjektid käituvad ratsionaalselt. Kui ressursid on piiratud ja alternatiive on palju, siis peab iga ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Mida arenenum ja haritum on ühiskond, seda rohkem on alternatiive. Majanduse 3 põhiküsimust on: 1) MIDA TOOTA? Ettevõtte seisukohalt on see olulise tähtsusega. Lihtne vastus sellele on, tuleb toota neid tooteid ja teenuseid, mida ühiskond ja tarbija vajab ja on nõus nende eest maksma. Avatud turu tingimustes, nagu Eesti majandus seda on, tulevad kõne alla tarbijad nii Eestis kui ükskõik millises välisriigis. Turule ilmuvad need kaubad, millele on ostujõuline nõudmine. 2) KUIDAS TOOTA
Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus ainult meedia alusel ei saaks arvatavasti aru, mis tema arvamus siis lõpuks on, kuna meedias surub igaüks oma arvamust peale. Inimene peaks saama enne tegeliku ettekujutuse asjadest, millest ta hiljem meedias kuulma hakkab.
Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku ja ei võta omaks teisi võimalusi, ta on oma mõtteharjumuse ori. Sest, nii õpetatakse, et nii on asjad ja teistmoodi pole võimalik olla. Harjumusel on tugev jõud. Vabadus tähendab seda, et tahetakse pidevalt midagi uut ja kui ei saa, siis tuntakse et oleks justkui vabadus ära võetud. Mida rohkem harjumusi, seda rohkem vaba ruumi meie tegevustes on kinni ja seega ka vähem tegutsemisvabadust.
hakkavad. "Tõsiselt vastik on vaadata, mida kõike nad teevad!" toonitas Anastasia. Ka Solaris keskuse turvamees ei paistnud rebaste traditsioonist väga vaimustuses olevat. Ta ütles kulmu kortsutades: "Tegemist on täiesti ajuvaba üritusega! Söödetakse igasugust sousti sisse ning tehakse arulagedaid asju. Milleks kõike seda jama vaja?" “Kui kedagi ristida tahetakse, siis saatke ta kirikusse, see ainus paik, kus see on lubatud,” naljatles haritum inimene raamatupoes. Ta rääkis veel, et ta on rebaste ristimist omal nahal tunda saanud ning ei sooviks seda teist korda kogeda. Üks kord on täitsa piisav ja rohkem küll ei tahaks. Noormehed Vabaduse väljakul olid aga meie küsimuse peale väga segaduses. Nemad ei olnud sellisest asjast kuulnudki. Nad ütlesid, et nende koolis sellist asja ei korraldata ja nad ei ole ka kursis teistes koolides toimuvaga. Nemad ei olnud ainukesed, kes ei teadnud, mida rebaste ristimine endast kujutab
hingesopis teab igaüks, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane hädaväljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna kui seda oma käega teha. Harry ei ole mitte kaks olemust, vaid sada, musttuhat. Tema elu (nagu iga teise inimese oma), ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, vaid tuhandete, loendamatute poolusepaaride vahel. Inimese mõtlemisvõime piir pole kuigi kõrgel, ja ka kõige vaimsem aj haritum inimene näeb maailma ja iseennast alati läbi väga naiivsete, lihtsustavate ja valelike vormeliprillide kõige enam just iseennast. Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasa sündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. Kui nüüd mõni inimene sammukese edasi läheb ning oma mina ettekujutatud ühtsuse kahesuseks laiendab, siis on ta juba peaaegu geenius, igal juhul haruldane ja huvitav erand.
majandusteooria. Loomulikult vajaksid koolid lisa ressursse, et kompetentseid õpetajaid palgata, kuid kui valikained kooliti varieeruksid ei oleks need lisa ressursid suuremad kui need mis kulutatakse noorte töötuse vähendamiseks. Alternariiviks pakutakse kutsekooli, kuid see on järgmine äärmus, sest ametikoolides on akadeemilisel haridusel väga väike rõhk. Taoline haridusreform aitaks gümnaasiumi lõpetajatel olla juba professionaalsem j a haritum just igat õpilast individuaalselt huvitavas valdkonnas. Kuna valikained oleksid valdavalt praktikalise teguviisiga, oleks reaalne tööks valmidus suurem ning ettekujutus oma valitud alast terviklikum. Variante, kuidas vähendada noorte töötust on välja pakutuid mitmeid ning ma ei julge väita, et minu pakutud mõte on ideaalne või terviklik. Kuid väidan, et eelnevalt kirjeldatud varianti tasuks arutada, sest probleemi on parim lahendada ennetavalt, kui kasutada justkui
teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu. 11 saj. keskel kujunesid Euroopa arenenumates maades (Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal) täielikult välja feodaalsuhted. Kujunes rüütelkond ja 12. saj. võib rääkida juba õukonnakultuurist . Järjest haritum ilmikaadel võtab aegamööda juhtiva rolli ja sellega algab ka kultuuri ilmalikustamine. Iseloomulik on, et samal ajal algas võitlus paavsti- ja keisrivõimu vahel, vabamõtlemise ja ketserluse levik. Kõrvuti kõrgaadli võimu kasvuga ilmneb vastandnähtusena linnade majandusliku ja poliitilise mõju suurenemine. Araablaste haritus oli sel ajal põliseurooplaste omast oluliselt kõrgem. Isegi Vana- Kreeka teadustega on Euroopa tutvunud suurel määral araabia tõlgete kaudu,
üks mahukamaid teoseid oma zanris. Tema aluseks on germaani muistendid ja kangelaslaulud. AUTORIST! Lugulaulu autorit pole tänapäevani teada. Ka veel praegu tekib autorist rääkides erinevaid arvamusi. Vaidlusi on tekkinud nii tema sotsiaalse seisundi kui ka hariduse suhtes. Ühed väidavad, et eepose autor kuulus rüütliseisusesse, kuna ta oli õukondliku elulaadiga hästi tuttav, kuid teised on aga arvamusel, et ta oli tavalisest inimesest haritum ning õukondliku- rüütellikus miljöös ta ennast koduselt ei tundnud. Kuid kõik need jäävad meile aga teadmatuks. Tänapäeval teataks vaid seda, et ta oli haritud mees , kes tundis oma aja eepilist, suulist ja kirjanduslikku luulet. MILLEST EEPOS RÄÄGIB? ,,Nibelungid laul" koosneb kolmekümne üheksast loost ning ta jaguneb kahte ossa. Esimene osa räägib Madalmaade kuningapojast Siegfriedist, kes kuuldes Wormsi linnas elava Kriemhildi ilust, otsustab ta endale naiseks võtta
kutsar oli väga sõdurliku käitumisega( jah ja ei vastused). Koroljov ei ole maa inimene ja ta ei ole sellega harjunud ( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib surra. Koroljov läks haige juurde ja avastas et too on täpselt samasugune ja sama inetu nagu tema ema. (haletses mõtetes teda) Koroljov soovitas tal rahuneda kuna närvidega pidi probleemi olema ja äkitselt toodi lamp tuppa ja ta nägi seda koledat Liisat nüüd hoopis haavatava ja naiselikuna , Liisa puhkes nutma ja Ema puhkes
1838. Faehlmann, Eesti rahu, ajaloo- ja tänapäeva edendamine, keele-, kirjanduse- ja maa tundmine; 1842- kodumaa tundma õppimine. Teadusühing. Nende toel anti välja Kalevipoeg (1857-61). 22. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid, rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga: Eeldused- haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talude päriseks ost, vallavalitsuste- ja kohtute teke, lihtrahvas haritum kui naaberriikides, Eestikeelse ajakirjanduse teke, Balti-s tegevus Eestis (valgust, estofiilid); Eesm- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva harrastuste toetamine, silmaringi laiendamine, kutseoskuste uuendamise soodust, kultuuriühtsuse kujundamine, hiljem pol.eutronoomia; Seos- rahvuslik liikumine ka mujal Euroopas. 23. J. V. Jannsen ja tema tegevus. 24. L. Koidula ja tema tegevus. 25. J. Hurt ja tema tegevus. 26. C.R.Jakobson ja tema tegevus. 27. J
kõige jõulisemale, tugevamale ja autoriteetsemale orjale, kellest oli kujunenud teiste eestvedaja ning kel olid ka head sõjapidamise kogemused. Spartacus oli pärit Traakiast, samalt maalt, millest üks kuulub tänapäeval Kreekale ja teine osa Bulgaariale. Kahjuks pole ajalugu jätnud mingeid andmeid Spartacuse päritolu kohta. On avaldatud arvamust, et tõenäoliselt pidi selline inimene pärinema kõrgest soost, sest ta oli teistest haritum, targem ja esinduslikum. Antiikaja ajaloolase Phlorese väitel teenis Spartacus Rooma sõjaväes, kust ta põgenes ja lõpuks röövlina kinni püüti. Nii antigi ta vangina Capuasse kuulsasse gladiaatorikooli. Capuas veedetud aja jooksul kannatas ta ise ja nägi pealt teiste kannatusi. Vaatamata karmidele tingimustele kasarmus, kus oli mustus ja räpasus, ei kaotanud ta oma kaasasündinud õilsat loomust ega minetanud inimlikke tundeid.
kõik kasu. Rikas pole see, kes palju teenib, vaid vähe kulutab. Koonerdamine pole kokkuhoid. Ma arvan, et ma üritan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada, kuid paraku see alati ei õnnestu, ning usun, et ka teistel on sellega raskusi. Kõikidel on probleeme, kas siis tihedamini või harvemini, kuid on. Minu jaoks on hetkel kõige tähtsam haridus, mis võimaldab mul hiljem teenida raha. Mida haritum ma olen, seda paremini ma oskan tulevikus kasutada oma aega ja raha ning arvan, et mu mõistmine kõigest sellest, erineb ka praegusest arvamusest hiljem, sest siis olen ma targem ja kogenum ning siis on mul ka rohkem ressursse. Selle töö peale kulutasin ma oma aja ressursse küll väga palju.
esinema külalismuusikud ja rändnäitetrupid. Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. Näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. 19. sajandil jõudis mitmetes koolides lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni
preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid). 3000eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine (valitseja Menes ühendas), pealinnaks Memphis,
Mõlemal pool Atlandi ookeani kirjutasid naised nagu Angelina ja Sarah Grimke, Sarah Josepha Hale, Charlotte Bronte, George Eliot, Elizabeth Gaskell ja Frances Power Cobbe teoseid, mis väljendasid ja mõjutasid selle ajastu ootusi naiste suhtes. Läbi oma novellide, kõnede, brozüüride ja artiklite näitasid need ja paljud teised 19. sajandi kirjutavad naised ühiskonna tihti vastukäivaid ootusi nende suhtes. George Eliot oli ilmselt kõige haritum Victoria aegsetest naiskirjanikest. Ta õppis prantsuse, saksa, itaalia, hispaania,kreeka, heebrea keelt. Mary Ann Evans kirjutas enamjaolt inglismaa eluolust. Noorena oli tal eraõpetajad. Pärast isa surma 1849. aastal reisis ta mööda Euroopat ja jäi lõpuks Londonisse elama. Ta tegeles filosoofiliste teoste tõlkimisega. 1857. aastal võttis ta endale pseudonüümi George Eliot, mille järgi teda ka tänapäeval tuntakse.
saada tulutoovat töökohta. Kuid kahjuks on riigi poolt tasutud õppelaenuga kohti vähe ja konkurss sinna on suur, enamasti tuleb arvestada õppelaenu võtmisega. Haridus võiks olla taskukohasem, ma saan aru, et riik on läinud sellisele poliitikale, et meie riiki oleks vaja rohkem kutseharidusega inimesi, aga nad võiksid jätta mõned uksed siiski lahti ka neile, kes eelistavad omandada kõrgemat haridust ning võiksid ulatada oma abistava käe. Mina arvan, et mida haritum ja tervem on rahvas, seda edukam ja tugevam on riik Selleks, et inimene saaks iseseisvalt hakkama, saaks tööl käia, pere eesti hoolitseda, peab olema hea tervis. Selle suve alguses käisin oma klubiga, mis kogub raha annetuste jaoks, Maarja Külas, see armas loodusküllane koht, mis on koduks 25ele intellektipuudega noorele vanuses 18-30 eluaastat. Seal proovivad need noored erinevalt passiivsetest hooldekodudest aktiivselt iseseisva eluga toime tulla
Passaus, sellal kui ta teadmised põhjapoolsete alade geograafiast on tagasioidlikud. Mõnede ühtelangevate fraaside ja nimede järgi ,,Nibelungide laulus" ja ,,Parzivalis" on eeposte tekkeajaks dateeritud ajavahemik 1198-1204. Autoris aga nähakse Passau piiskop Wolfgeri kaaskondlast. Rohkem vaidlusi on tekkitanud autori sotsiaalne seisund ja haridus. L.Heusleriga oldi ühel arvamisel, et eepose looja on Spiilmann. Heusler möönis, et tavaliselt haritum, lugenud ja kirjaoskaja, ning põhjendas oma väidet, näitades, et autor pole päris kodus õukondlik- rüütelikkus miljöös. Boor, vastupidi, kinnitab, et ,,Nibelungide " autor on õukondliku elulaadiga tuttav ja oletab autoriks rüütliseisusesse kuuluvat isikut. Tõsi on see, et pigem näevad nad autorist õukondlases, haldusametnikes või diplomaadis kui preestris. Nii või teisiti, oletused autori ümber jäävad spekulatsioonideks. Igal
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega
Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: "Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud." Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib. Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis. Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80% inimese ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20%. Ja vastupidi 20% aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80% tulemustest. Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu
Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: “Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud.” Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib. Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis. Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80% inimese ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20%. Ja vastupidi – 20% aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80% tulemustest. Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu
Eeldused Töötamaks laotöölisena peab olema küllaltki hea füüsiline vorm, kuna päevaga tõstetud raskuste kogukaal võib ulatuda kuni 20 tonnini. Üldjuhul tõstetakse prusse ja laudu kahekesi ning seepärast on see pigem kurnav kui raske. Samas müüakse laos ka raskeid tugiposte ning palke, mis võivad käest libisemise korral varbad vahele jätta. Töökoht ei nõua otseselt keskhariduse olemasolu, kuid valiku olemasolu korral valitakse paratamatult ikkagi haritum isik. Laotöötaja suhtleb igapäevaselt klientidega, kuid firma asukoha tõttu ei ole peale eesti keele vajalik teiste keelte oskus. Vene keelt kõnelevaid ostjaid kohtab väga harva, see—eest soomlasi on üsna palju, eriti suvel. Paratamatult leidub partiides ka praaki: kõveraid või keerdunud laudu. Ilmselgelt tahavad kõik kliendid saada kõige sirgemaid ja oksavabu tükke. Tihti peab ka vähe kurjemat häält tegema, kui ostjad liialt valivad ja terve paki laiali tahab tõsta.
tööandjaid, mistõttu muudatused hariduselu korralduses vajavad üsna suurt ühiskondlikku konsensust. Seetõttu on haridusküsimused ühed kõige keerukamad ja raskemad ülesannetest, mis igal riigil tuleb lahendada. Lahenduste leidmisele tuleb enamasti anda esmalt vastus põhimõttelist tähendust omavale küsimusele, millised on ühiskonna ja riigi ning millised indiviidi huvid antud kontekstis. Riigi roll ja huvi hariduses Valdab arusaam, et mida haritum on inimene, seda suuremad on tema võimalused elus edasijõudmiseks, eneseteostuseks, materiaalse heolu kindlustamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks. Haridusest sünnib vaieldamatult isiklik kasu. Samavõrd üldtunnustatud on seisukoht, et riigi ja rahva konkurentsivõime on seda kõrgem, mida suurem on rahva haridustase. Keskmise haridustaseme tõusu kaudu kõrgeneb majanduslik heaolu, paraneb ühiskonna elukvaliteet, suureneb ühiskonna sotsiaalne koherentsus ja poliitiline stabiilsus.
Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. 4 2.Vaimuliku seisus 2.1 Vaimuliku kasvatus Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väiksearvulisem osa. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele. Munklusest pidasid palju ka esimesed autoriteedid kirikuisade hulgas, näiteks Basileos Suur.
Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned
prognoosida nende reaktsioone, väärtushinnanguid ja käitumist toote lisaomaduste, stiili jms osas. Vajalik teadmine tuleb vaid tagasisidena uuringute kaudu. Järelikult viib seegi eelneva turundusuuringu tähtsuse kasvule. 90ndate aastate tarbija ei ole enam see, kes ta oli 80ndatel. Tarbijakäitumise muutumist põhjustavad nii sotsiaalsed kui ka demograafilised tegurid- tulude suurenemine, linnastumine, vaba aja lisandumine, tööaja lühenemine jms. Nüüd on tarbija endiselt haritum, enesekindlam ja valivam. Eakamate tarbijate osatähtsus hakkab suurenema ja selleks peavad turundajadki valmis olema. 3.Suund püsiklientide hoidmisele Püsitarbijate, vanade klientide olulisuse kohta on Kotler toonud läbivoolava ämbri näite. Kui tarbija küllastub, ütleb firma talle aitäh ja jumalaga, seega kriipsutab kliendi oma nimekirjast ning siirdub otsima teist. Uut kundet hankida on aga viis korda kulukam, kui saavutada vana rahulolu. Alaline klient
Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon. IV Usk Usu ja preestrite osa egiptlaste maailmapildi kujunemises: Preestrid olid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa. Tänapäeva inimestest erinevalt mõistsid ja mõtestasid egiptlased maailma üldist korraldust müütide ja religiooni, mitte loogika alusel. Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne. Nii tunnemegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Lihtrahva uskumustest on üsna vähe teada. Egiptuse jumalad: Ra- tähtsaim jumal, päikesejumal, maailma looja ja esmane valitseja. Kujutati eaka mehena.
Kusagil hingesopis teab igaüks, et enesetapp on küll väljapääs, kuid siiski üksnes hädine ja reeglitevastane hädaväljapääs, et tegelikult on õilsam ja ilusam lasta end elu enda poolt võita ja selili panna kui seda oma käega teha. Harry ei ole mitte kaks olemust, vaid sada, musttuhat. Tema elu (nagu iga teise inimese oma), ei kõigu mitte ainult kahe pooluse, vaid tuhandete, loendamatute poolusepaaride vahel. Inimese mõtlemisvõime piir pole kuigi kõrgel, ja ka kõige vaimsem aj haritum inimene näeb maailma ja iseennast alati läbi väga naiivsete, lihtsustavate ja valelike vormeliprillide – kõige enam just iseennast. Sest paistab, et kõigil inimestel on kaasa sündinud ja lausa loomusunniline vajadus pidada oma mina mingiks ühtsuseks. Kui nüüd mõni inimene sammukese edasi läheb ning oma mina ettekujutatud ühtsuse kahesuseks laiendab, siis on ta juba peaaegu geenius, igal juhul haruldane ja huvitav erand. Tõeliselt pole aga mitte ükski, isegi mitte
omaette seisuse, kelle ülesandeks oli olla vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimulikele esitati mitmeid kohustusi ja kitsendusi, näiteks, ei tohtinud nad abielluda ega omada perekonda. Kuna puudusid oma seisusest järeltulijad, tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste seisuste laste seast. Feodaalide poegadest kasvatati enamasti kõrgvaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulikud olid keskaja seisustest kõige haritum ja samas kõige väikesearvulisem osa. Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. Lisaks teistsugusele eluviisile vajas vaimuliku kasvatus ka pikaaegset ja kindlat koolitust, mida pakkusid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Kloostrid olid pidevalt sõdivas maailmas ainsateks tõelisteks religioosse elu keskusteks ning evangeelse puhtuse, karmuse, vähenõudlikkuse, halastuse ja rahu eeskujuks.
Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver - raamatukauplused pakkusid suurel hulgal 5 klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid. Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. 19
riigi koosseisu veel ammu enne saksa ristirüütlite saabumist siia. Just venelas- tele, kui tsivilisatsiooni ja kultuuri toojatele võlgnevat balti rahvad oma tänu. Pärast Lenini surma jätkus Venemaal stalinlik terror. Lääne-Euroopa ajaloouurijate arvates olid stalinlikud repressiivorganid Teise maailmasõja eelõhtuks mõrvanud üle 30 miljoni nõukogude elaniku. See hävitatud kuuendik Venemaa elanikest oli vene intelligents, rahva haritum ning võimekam osa. Kui rääkida Venemaal elavatest rahvastest, siis need on suuresti erinevad. Erinev on nende töökus, eesmärgiselgus ja vitaalsus. Mida enam põhja poole, seda suurem on seal elavate rahvaste edasipürgimus. Venemaa põhirahvuse - slaavlaste juures on kõrvuti nende andekusega muusikas, kirjanduses, teaduses jm. täheldatav ka laiskus, lohakus ja minnalaskmine. Venemaal võimu haaranud enamlus mängis just neile rahvuse halvimatele omadustele. Enamlaste võimuletulek oli
Ei saa ju võrrelda omavahel muslemi teismelist tüdrukut lääne kultuuri sugemetega teismelise tüdrukuga. Ometi võivad nad ju sarnased olla, ent kas nad on ka sama vabad? Võin veel julgelt väita, et mida 5 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 6 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 7 Steiner Rudolf ,,Vabaduse filosoofia" 6 haritum on inimene seda reserveeritum on ta iseloom ja seda paremini ja oskuslikumalt oskab ta seda kasutada. 1.3 Vabadus olla ori 30.01.2007 aastal avaldas ajaleht ,,Postimees" Helsingi ülikooli doktorandi artikli ,,Vabadus olla ori".8 Varro Vooglaid väidab: ,,Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma otsustes vaba, ent on silmakirjalik ja vale eitada keskkonna mõju võimalustele ja võimele oma vabadust kasutada
Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Vaimulikud olid ainukesed kirja oskajad ühiskonnas. Olulisel kohal on ka pühakud. Idas oli kiriku peaks patriah. Jumala teenistused olid kreeka keelsed ja kohalikes keeltes. Pühakud on tähtsal kohal. Olulisel kohal on ikoonid ja ikooni kunst. Seda tehtid mosaiik tehnikas.Ida kirikus tohtisid vaimulikud abielluda. Pühakud on ka tähtsalt kohal , aga neid kujutati ikoonidena. Kultuur. Kirja oskus oli idas rohkem levinud ja ida kultuur oli haritum. Idas on linnad puhtad jne Lääne euroopa oli kultuuriliselt maha jäänud. Sõjategevus. Nii lääne euroopas kui bütsantsis oli sõda araablastega. 200-400 Sisse juhatus 5 alateemat . iga alapuhul mingi fakt. ............................................. Ülevaade kõrgkeskajast 11-13 Saj Tunnused: Lääne-Euroopa saab üle kultuurilisest ja majanduslikust langusest ja hakkab uuesti arenema tugevaks piirkonnaks. Sellele aitab kaasa ka lõppev sõjategevus.
Hääle kasutamine Tehke hääl soojaks ja ka edasi ärge monotoonselt pomisege Vältige parasiitsõnu ja täitehäälitsusi, kuid ärge loobuge pausidest Mängige hääletugevuse ja intonatsiooniga Loeng ,,Esinemine II" Publiku tajumine jälgige publiku vitaalsust jälgige publiku kehakeelt Raske publik kohatu publik sundpublik teist kogenum või haritum publik vaenulik publik kellegi teise pärast kohale tulnud publik päevasündmuste tõttu elevil olev publik publik kui teie vastand eelmise kõneleja peale tige publik seda juttu varemgi kuulnud publik haige publik Ninatargad Sugugi mitte kõik, kes teid segavad, ei tee seda pahatahtlikkusest. Kes siiski teeb, võib olla: nohik tähelepanu otsija millegi mõju all olija
annaabi.ee 
