Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiivsus, kognitiiv, haridus, abistamine, faktorid, enesehinnang, vilumus, motivatsioon, hüperaktiivsus, ärevus, patoloogia, skeemid, varase, intelligentsus, õpetamine, psühhopatoloogia, antisotsiaalne, impulsiivsus, hirmud, depressioon, kognitiivsed, andekus, internaliseeritud, temperament, seletused, kehv, harjutada, toimetulek, komponentsiin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism
ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) kohanemisprobleemid (isolatsioon) emotsionaalsed häired (tundlikkus) käitumisprobleemid tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus Õpivilumuste spetsiifilised häired · Kes? Raskused RÕK omandamisel (norm) · Tegemist kognitiivsete anomaaliatega (bioloogilisest düsfunktsioonist; keskkondlikud faktorid soodustavad) · Enam P, 6-10% lastest · Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire) lugemishäire (düsleksia) · kirjutamishäire (düsgraafia) · arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid
arvutuste käigus; matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus; võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. Lisaprobleemid kiire väsimine vaimsest tööst, sage silmade kipitus ja lugemisel tekkiv peavalu, tagantkiirustamine, vasaku ja parema eristamise raskus, ebapiisav aeg ülesande sooritamiseks, keskendumisraskused, madal enesehinnang, puudulik tugi ja vähene tunnustamine. NÄGEMISPUUE Mõisted: Nägemishäire nägemissüsteemi komponentide funktsioneerimise häired. Põhjustavad erinevaid haigusi. Nägemisvõimetus Nägemispuue nägemise kaotus, terve organ saab viga. Värvitaju häired, kanapimedus Nägemispuuete põhjused: Kaasasündinud Haigus kataratk (hall kae), glaukoom (rohekae) närvikahjustus, nägemisväli muutub väiksemaks
3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga Loeber, 1990: Imik raske temperament 3 1 aastane hüperaktiivsus 2 aastane ekternaliseeritud käitumisprobleemid(agressiivsus) eelkooliealine ekstensiivne endassetõmbumine 1.-2.klass akadeemilised probleemid varane noorukiiga varjatud käitumisprobleemid (varastamine, uimastite kuritarvitamine, popitegemine)
õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.
Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a Erutusprotsesside tasakaal: ÕR lapse tähelepanu on hajutatav, sest segavad faktorid, nagu mälu ja juba õpitud info aktiveeruvad valel ajal ning sellega seoses pidurdub taotleva oskuse õppimine. (A õppimisel nt ignoreerida juba omandatud E) Kaitsepidurdus tabab VAA lapsi kiiremini, st keskendumisvõime langeb järsult väsimuse korras ning aju läheb "lukku" (a la öösiti eksamiks õppimine, raske pingutus: loed materjali aga mitte midagi sellest kasu pole).
Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a Erutusprotsesside tasakaal: ÕR lapse tähelepanu on hajutatav, sest segavad faktorid, nagu mälu ja juba õpitud info aktiveeruvad valel ajal ning sellega seoses pidurdub taotleva oskuse õppimine. (A õppimisel nt ignoreerida juba omandatud E) -Kaitsepidurdus tabab VAA lapsi kiiremini, st keskendumisvõime langeb järsult väsimuse korras ning aju läheb "lukku" (a la öösiti eksamiks õppimine, raske pingutus: loed materjali aga mitte midagi sellest kasu pole). 4
suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma: orgaanilised kahjustused(nt. Kaasnevad vaimupuudega) ja või sotsiaalsed tegurid (ebaadekvaatne kasvatus). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Laiemalt jagatakse käitumisprobleemid: 1.Väljaspoole suunatud käitumine, mida iseloomustab püsimatus, ülemäärane aktiivsus, teiste pidev segamine, agressiivsus, õpetaja eiramine jne. Sellistest häiretest levinuim on aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millele on iseloomulik algus varases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombineerub tähelepanuhäiretega ning selline käitumisviis on püsiv ning situatsioonist sõltumatu. 2. Sissepoole suunatud käitumine. Lapsed suhtlevad vähe eakaaslastega, eemalduvad tihti oma maailma, on põhjuseta kartlikud, kaebavad tihti tervise üle, on depressiivsed. Taolise
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused Mõjutab ja annab teadmisi lastevanematele, õpetajatele, et missugune on eri vanuses inimene. Mõjutab seega laste kasvatamist kodus ja koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu. Annab teadmisi, kuivõrd on mingi oskus või vilumus lapsel arendatav. Tavateooriad (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) on kõikidel inimestel olemas, samas need ei pruugi kokku langeda teaduslike teooriatega. Esimesed suuremad teaduslikud teooriaid: 2 John Watson'i teooria (1920) kõik on lapsel õpitav. Laste suhtes soovitati olla nõudlik, karm ja külm. Teooriad sõltuvad sageli ajast ja üldisest kontekstist.
mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused ja rahvalikud vaatemängud). Tehti seda, kuna puudusid adekvaatsed taustateadmised, see kõik oli võõras. Võõras asi tekitas hirmu. Samas on inimeste üksteise abistamine sama vana kui inimkond. Ülestähendus abistamise vajalikkusest: Hammurabi õiguskoodeksis Babüloonias 1750.a eKr eriti orjade ja leskede aitamine. See polnud sageli altruistlik. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr)
algus seotud kõne arenguga. Kasvatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajal. ,,Eriliste" ajalugu. Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad 'likvideeriti'. Põhjus selleks väga lihtne: normist erinemine oli ühiskonnale ja ühiskonna liikmetele kahjulik. Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks v patuks, kuna selle olemust ei mõistetud. Kontroll ja karistus keskendusid kehale (ihunuhtlused). Abistamine. Inimeste üksteise abistamine on sama vana kui inimkond. Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will)
VÕIMALIKULT HINNANGUVABA PROBLEEMIDE KIRJELDAMINE. ÜKS ASI ON SPETSIALISTIDE VAHELINE ÜHTNE TERMINITE MÕISTMINE. TEINE ASI OLUKORD PROBLEEMSE LAPSEGA. Interaktsiooniline versus meditsiiniline lähenemine. Ära nimeta laiskvorstiks, vaid ütle, mida ta pole teinud ära jms. 4 2. PROBLEEMSE KÄITUMISE ULATUS JA ALGUS Riskifaktorid seoses probleemide süvenemisega: Mitmekesisus Varane algus Sagedus Mitmekesine ümbrus + hüperaktiivsus. Peame tavaliselt silmas lapsi/õpilasi, kelle esinevad mitmekesised probleemid ehk palju probleeme korraga, probleemid sagedasti, mitmekesises ümbruses ja saavad alguse varajases eas. Arenguliselt on teatud indiviidide puhul tegu käitumismustriga, mis varajases eas ilmuvad, vanemaks saades probleemid muutuvad tõsisemaks, nii ümbrus kui sagedus intensiivistuvad. Probleemid on nii, et kogu elu püsivad neid on läänekultuuris umbes 4-6%. Tõsised püsivad arengumudeli alla. 1
Tahteline on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus. Tahtejärgne nagu eelmine, aga ei nõua pingutust Tähelepanu omadused valivus ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse püsivus ümberlülitavus maht kõne oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada
Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud Indiviidi vastasmõju keskkonnaga Psüühikahäirete tekkes saab eristada: - Bioloogia - Kuidas elusündmused toimetavad
Kui mõnel lapsel on sellega raskusi, siis suure tõenäosusega on probleemid ka hilisemas eas. Kahjuks on laste hulgas ka neid, kellega koos on raske ja ebameeldiv olla. Kui grupis on selline isik, kes pidevalt surub peale oma ideid ja mõtteid, siis enamus lapsi hakkavad sellisest kaaslasest eemalduma. 5. Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid. On välja toodud neli peamist valdkonda, mis eristavad aktsepteeritud ja tõrjutud lapsi agressiivsus eemale tõmbumine sotsiaalsus kognitiivsed oskused Aksepteeritud lapsed on sotsiaalsemad, vähem agressiivsed või eemaletõmbunud ning kognitiivselt kompetentsemad kui tõrjutud ( Newcomb, Bukowski, Pattee, 1993). Aksepteeritud lapsed on väga suhtlemisaltid, nad leiavad endale kiiresti sõbrad ja nendega tahetakse mängida. Samas võivad aktsepteeritud lapsed olla ka tülinorijad. Tõrjutud laste juures hakkab silma agressiivsus ja eemaletõmbumine
Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis
ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64) ATH tundmaõppimine on ajaliselt läbinud mitu etappi ning analoogset sümptomaatikat on kirjeldatud mitme nime all. Ingliskeelses kirjanduses kohtame järgmisi termineid: DAMP- tähelepanu, motoorse kontrolli ja taju häire. Motoorse kontrolli häiretest, rahutusest ja laste üliliikuvusest kõneldes on kasutatud termineid hüperaktiivsus, hüperdünaamilisus ja hüperkineetilisus. ADD- tähelepanu defitsiidi sündroom e. häire; ADHD; TDHS tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom. Ülalnimetatud terminid ei ole sageli üheselt mõistetavad isegi meedikute seas ning tekitavad veelgi arusaamatusi ja küsimusi lastevanematel, õpetajatel, sotsiaaltöötajatel jt erialade spetsialistidel. (Lausvee, 1999:33) RHK- 10 eelviimases peatükis (F80-89) on kirjeldatud laste psüühilise arengu spetsiifilised
5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4
lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hing haige. Õpetaja võiks märgata) keskkonna. Virtuaalne keskkond tuleb niigi lapsele (reklaam, porno, meedia). 3. Arengukeskkondade liigitus Arengukeskkond jaguneb: Füüsiline temperatuur, õhk, valgustus jne Psüühiline tunnetuslik (meeled, mõtlemine, haistmine, kompimine jne) Emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3
tagasihoidlikkusega, 5) teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud, 4 6) reeglina esineb neil hälbeid ka kognitiivsetes protsessides; sageli kaasnevad lugemis- ja/või muud õpiraskused, 7) teistest lastest sagedamini täheldatakse ka motoorse ja kõne arengu pidurdust. Sekundaarseteks komplikatsioonideks võivad olla: 8) sotsiaalse suhtlemise häired ja madal enesehinnang. Hüperkineetilised häired kattuvad oluliselt teiste käitumishäirete, näiteks sotsialiseerumata käitumishäirega. Käesoleval ajal võimaldavad uurimisandmed siiski eristada grupi lapsi, kelle kliinilises pildis on põhiprobleemiks hüperkineesia. Käitumishäire sümptomid ei välista ega kinnita põhidiagnoosi kriteeriume, kuid nende olemasolu või puudumine võimaldab eristada põhidiagnoosi raames alajaotusi. Iseloomulikud tunnused 1. Motoorne ja käitumuslik hüperaktiivsus
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Õpiedukust ja käitumist mõjutavad tegurid. Õpilaste erinev toimetulek koolis lähtuvalt nende soost on aastakümneid suure tähelepanu all. Inimese käitumine sõltuvalt tema soost ei seisne ainult temas endas, vaid ka teda ümbritsevates inimestes, kes oma tegevusega on lastele eeskujuks, kes väljendavad lapsele suunatud oskusi ja annavad tagasisidet lapse käitumisest. Üldiselt on mõlemast soost õpilaste seas väga hea käitumise ja õpitulemustega, aga ka väga nõrkade tulemuste ja käitumisprobleemidega lapsi. Õpetajal, kes tegeleb probleemi ennetamise ja vähendamisega, tuleb pöörata tähelepanu õpilaste laiemale sotsiaalsele keskkonnale. Oluline on vastastikune mõistmine lapsevanematega. Tähtis on õpetajate omavaheline koostöö sobivate põhimõteteleidmisel ja õpilastega tehtava töö koordineerimisel. Mitmekultuurilisus ja sellega toimetulek on seotud õpilaste enesehinnangu, käitumisraskuste ning ak
- Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni - Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet Kaasaegne psühhoteraapia - Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes Jaotus - Analüütilised dünaamilised - Kognitiiv käitumuslikud - Kogemuslikud ekspressiivsed - Strateegilised süsteemsed Mis on häire? - Häire (disorder) - Haigus - Etioloogia õpetus haiguse tekkepõhjustest - Patogenees kuidas haigus kujunes - Etiopatogenees = etioloogia + patogenees DSM-IV mitmeteljeline süsteem - Telg 1 põhidiagonoos - Telg 2 kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng - Telg 3 kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT DÜSLEKSIA Referaat Tallinn 2009 SISUKORD DÜSLEKSIA...................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED........................................................................
Põhirõhk on mõtlemise arengul. Lasteaiaõpetaja võimalused toetada ja suunata laste sotsiaalseid oskusi on järgmised: 1. Sotsiaalne mõistmine e. teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste seisukohti aktsepteerida 2. Suhted eakaaslastega e. oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega 3. Prosotsiaalne käitumine e. abistamine ja jagamine Sotsiaalsete oskuste taseme ja akadeemilise toimetuleku seosed Oluline roll on koolieelsel sotsiaalsete oskuste tasemel, mis just ajalises dimensioonis näib mõjutavat akadeemilist toimetulekut, st et paremate sotsiaalsete oskustega lapsed saavutavad paremaid akadeemilisi tulemusi kooli esimestel aastatel. Puudulike sotsiaalsete oskuste võimalikud negatiivsed tagajärjed Oluline on eristada oskuste omandamisel või sooritamisel esinevaid puudujääke, kuna
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. · Tahelepanu maht on
● sisaldab nii bioloogilisi kui ka sotsiaalseid komponente ehk tundlikumaid, emotsionaalsemad ning on suurem võimalus sattuda sõltuvusse. ● areneb hiilivalt ning sellel on staadiumid Samas võib mõni tundlik inimene olla sitke sõltuvuste tekkimiste vastu, see peitub keskkonnas. Kui selline inimene on väga toetavas keskkonnas kasvanud siis tuleb ta sellest paremini välja. Sõltuvus ei ole ainult ühes kohas, sest sõltuvusel on mitu domeeni. Neuropsühholoogilised faktorid. ● puudulikud sotsialiseerumisoskused - kompenseerimisvajadused. Nt kui inimene on väga häbelik siis võib närvide rahustamiseks alkoholi tarbida ning see muudab inimese julgemaks ja sotsiaalsemaks ning hiljem tekivad ajus seosed, et alkohol muudab paremaks suhtlejaks ning võib tekkida käitumismuster ning sellest välja areneda sõltuvus. ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele.
lühimälu, kus hoitakse, mitte ei töödelda · Sõnade meeldejätmine · Kujundite meeldejätmine · Otsustada, kas lause on grammatiliselt õige Töömälu · On pigem valdkonnaspestiifiline kui üldine (st meeldejätmise edukus sõltub ainevaldkonnast) · Info kaob kiiresti, sest uus tuleb juurde (uuega interferents) On oluline oskuslikus eneseregulatsioonis, reflektsioonis õppimise ja meeldejätmise üle · Selle töös omavad rolli emotsionaalsed faktorid (ärevus, positiivne või negatiivne meeleolu) Arengulised muutused · Töömälu maht suureneb algklassides · Kiirus tõuseb, 14-15a-tel täiskasvanute tase · Osa tegevusi automatiseerunud jääb aega raskemate ülesannete täitmiseks · Tähelepanu osatakse paremini jaotada (eristada olulist ja ebaolulist) · Verbaalset infot hakatakse kordama (7a) ning seostama (känkima) · 7-8a suurem rõhk verbaalsele meeldejätmisele,
tunnevad ebakindlust. Õpetaja ülesandeks on kindlasti aidata lapsel leida oma võimed ja võtta end sellisena nagu ta on. Õpetamise meetodid peavad olema kohandatud lapse võimetele, sinna kuulub ka füüsiline tegevus. Raskusi tekitavad kindlasti erinevad väljasõidud ja matkad, sest epilepsiaga laps peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www
Krooniline: peale 8 nädalat pole peavalu ära kadunud. Seos kõrge vererõhuga. o Peavalu ei põhjusta 140-179mmHg süstoolne, 90-109mmHg diastoolne o Kõrged vererõhud vähendavad valutundlikkust (sh peavalu ja muud valud). Diagnoos anamneesi järgi: asukoht -> lokaalne, sagedus, algus, hoogude kestus, iseloom, raskus, kulg, prodroom -> aura, kaasuvad sümptomid (oksendamine, pisaratevool), provotseerivad faktorid, kuidas toimib. Diagnoos põhineb patsiendi subjektiivsel kirjeldusel. 5 Migreeni atakile eelnevad sümptomid. Migreen on ette ennustatav. Esineb 87% migreeni haigetel väsimus, fonofoobia, haigutamine jms. Üldiselt suudetakse 24h ette ennustada. Närvirakud jäävad kuskil ajupiirkonnas magama. Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse
Saavutusmotivatsiooni areng Bandura - tajutud võimekuse teooria - tugevad käitumise ennutajad: mõjutavad otsuseid, jõupingutusi ja püsivust, tundeid, tunnetusprotsesside kvaliteeti. Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal- tegelikud ja kaudsed kogemused, julgustamine , psühholoogiline seisund. Deci & Ryan'i enese-määratluse teooria (self-determination theory) sisemine vs väline motivatsioon, inimestel on vaja tunda end kompetentsena, autonoomsena, seotuna. Akadeemiline enesetaju vs eduootused konkreetse ülesande suhtes. Nii algklassides kui teismeeas väga tihedalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib olla see, et lapsed ei erista esimestel kooliaastatel veel hästi pingutust ja võimekust
..6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine''
annaabi.ee 
