Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,
elukestva õppe programmi, eelkõige Grundtvigi programmi tulemusi. 9 2009 - 2008. aastal läbiviidava analüüsi tulemustele tuginedes kuulutatakse elukestva õppe programmi raames välja konkurss kindlate sihtrühmadeni jõudmise pilootprojektideleidmiseks ja edasiseks uurimiseks, et saavutada lõppeesmärk, st ühe astme võrra kõrgem haridus. 2010 - Algab projektide käivitamine ja samas ka nende tulemuste jälgimine. Liikmesriigid annavad haridust ja koolitust käsitleva ühise arenguaruande raames aru sihtrühmade kvalifikatsioonitaseme tõstmisel tehtud edusammudest. 3.4. Kiirendada mitteformaalse ja informaalse hariduse hindamise ning õpitulemuste tunnustamist ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade puhul Elukestva õppe nurgakiviks on mitteformaalse ja informaalse hariduse tunnustamine ja kinnitamine
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
o Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks otstarbekam tasuta pakkuda avaliku sektori poolt või võiks tarbijalt sisse nõudaainult piirkulu ulatuses kasutamistasu o Mõnede kaupade puhul võib välistamine olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid kulusid või oleks välistamine liiga kulukas o Teenused, mille pakkumisega täiendavatele tarbijatele kaasneb suur piirkulu: haridus, tervishoid o Kui oma loomult erakaupa pakutakse avaliku sektori poolt tasuta, võib tekkida selle teenuse ülemäärane tarbimine. o Kaasneb vajadus avaliku sektori poolt pakutavate tasuliste teenuste tarbimise piiramiseks o Piiramine on võimalik: o kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust o pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
poolt hääl anti, ka võidab ja satub rahvaesindus kogusse. Kui kandidaat osutuks valituks ka ilma minu hääleta, olen ma oma hääle ju raisanud. Samuti olen ma raisanud kogu selle aja, mis mul kulus erinevate segaste valimisplatvormide ja parteiprogrammide tundmaõppimiseks ja nende vahel vahe tegemiseks. Seda enam, et osata vahet teha, peab mul olema vähemalt kõrgem majanduslik ja tautoloogia alane haridus. Samasugune on olukord siis, kui ma olen küll oma hääle andnud, aga kandidaati ei valitud ikkagi. Jälle läks hääl raisku ja jälle olen ma oma aega raisanud. Järeldus, mis ratsionaalne inimene toodud mõttekäikudest teeb on järgmine: palju kasulikum on "raisata" oma aega autoturu tundmaõppimiseks kui poliitikute vahel vahetegemiseks. Kasu on esimesel juhul käegakatsutav ja palju suurem kui teisel juhul. Seetõttu võimegi nimetada valimas
Masing sai Maarahva Nädala-Lehe loa puhtalt tutvuste kaudu, kuid pärast seda lehte jäi järgmise rahvale mõeldud ajalehe sünnini üle 30 aasta. Varasem ajakirjanik Eestis Peter Ernst Wilde 1732-1785 Oli sündinud 24. augustil 1732 Saksamaal Taga-Pommeris (praeguse Poola territooriumil) mõisniku perekonnas. Õppis Königsbergi gümnaasiumis, siis Königsbergi ülikoolis usuteadust, sealt läks Hallesse õigusteadust õppima. Halles võis noore Wilde vaateid kujundada õigusteadlane ja filosoof Nettelbladt, kes luges üliõpilastele loodusõigust, mis oli vastuolus feodaalriigi ja feodaalõigusega. Loodusõigus sisaldas võrdsusideid inimese sünnipärasest võrdsusest ja õigusest õnnele. Samal ajal levis Euroopas filosoofia, mille põhjal taotleti rahva kõlbluse parandamist õpetamise ja harimise kaudu. 1751 a haigestus Wilde aga väga raskesti rõugetesse ja jäi hädavaevalt ellu. See andis tõuke otsusele õppida arstiteadust. Tee viis tagasi Königsbergi ülikooli
ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom
Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon. Vana-Kreekas ja Roomas ei olnud heategevuse mõte inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. 3 Antiikaeg (800 eKr-500pKr). Kavatuse keskset tähendus ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis (?). Platon (427-346 eKr). Kreeka filosoofia idelistliku suuna esindaja. Inimeste teadmised maailmas on kaasa sündinud kasvatamise/õpetamise üleasnne on nende algete ilmutamine. Ei välistanud, et inimene võib omandada midagi täiesti uut. Leidis, et millestki teadmine tähendab juba kõigest teadmist. Temaga seostatakse kasvatusteaduse algust. Hakkas esimest korda kasvatuse üle filosofeerima, mõtisklema. Aristoteles (384.322 eKr). Teadmised tulevad tunnetuslikest kogemustest
• uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. • Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid eeskujuga -suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. • Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Suitsetamine Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
Turundusplaani koostamise juhend Esimeseks sammuks on iga turundusplaani koostamisel situatsioonianalüüs. Situatsioonianalüüsi käigus vaadeldakse: 1. üldist turunduskeskkonda 2. konkurentsisituatsiooni 3. klienti. Teiseks sammuks turundusplaani koostamisel on prognoosite tegemine. Aluse selleks annavad varem tehtud analüüsid. Prognoosid tuleb teha turusituatsiooni võimaliku arengu, klientide vajaduste ja nende võimaliku muutuse ning konkurentsisituatsiooni ja selle muutuste kohta. Kolmas samm on eesmärkide püstitamine. Turunduse eesmärk peab tulenema vahetult organisatsiooni üldistest eesmärkidest. See peaks arvestama firma võimalusi, üldisi sihtide, turusituatsiooni ja tulevikutrend. Kui tegemist on lühiajalise turundusplaaniga, siis tuleb ilmtingimata lähtuda ka varem püstitatud pikaajalistest turunduseesmärkidest. Neljandaks sammuks on eesmärkide saavutamiseks sobiva strateegia väljatöötamine. Strateegiad peaksid arvestama firma siseseid ja väliseid v
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR
materiaalseid asju. Ideed ei ole mitte üksnes püsivad, kõigi kehaliste asjade algkujud, vaid ka nende põhjus ja eesmärk; ideede maailma täiuslikkuseni ei küüni materiaalne tegelikkus iialgi. Samas on igas materiaalses asjas osalistelt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellel lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat
Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 51. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse;
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
vähemal määral riskiga. Kõik pakkumised, mis tõotavad pikaajaliselt suurt ja riskivaba tulu, peaksid iga investeerija ettevaatlikuks tegema. Erasektor Erasektorisse kuuluvad ettevõtted, mille omanikuks ei ole riik, vaid eraisikud. Turumajanduslikes ühiskondades kuulub enamik ettevõtteid eraomandisse. Avalik sektor Avaliku sektori moodustavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on pakkuda erinevaid ühishüvesid nagu näiteks haridus, tervishoid, riigikaitse ja kanda hoolt maanteede ja riigimetsade korrasoleku eest. Primaarsektor Primaarsektori moodustavad põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega tegelevad ettevõtted. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse
lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul!" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on XVII,26 see CUPIDITAS. · Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas.
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes. Miks laste are
arvutamise) omandamises. Selline eristus ei ole päris ühene. Praktikas võivad spetsiifilised õpiraskused välja näha nagu üldised õpiraskused, nt lugemisoskus kuna seda on vaja kõikides ainetes. Kui laps on hädas lugemisega, jääb hätta ka teistes ainetes kus vaja lugeda. Üldised õpiraskused Probleemsed on: o Tunnetusprotsessid, eriti metavõimed (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu). Jääb hätta infotöötluses ja sellele baseerub akadeemiline haridus. o Motivatsioon sõltub keskkonnast ja õpetamisest. Jõukohasel tegevusel motivatsioon ei kao. Kaob kui lapselt oodatakse enamat, milleks ta võimeline on. o Emotsioonid kui õppimine käib üle jõu tekivad emotsioonide probleemid Häiritud on õppimisprotsess tervikuna. Probleemid ilmnevad eelkõige kokkupuutes uuega. Lapsed saavad hakkama õppides eritingimustes. Kognitiivsed probleemid Puudutavad ka intellektipuudega lapsi, väljenduvad seal raskemalt
10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich, Kant, Locke, Hobbes, Rousseau sai läbi sõdade tulemusel, suured ideed
Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: · Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes leping annab turvalisuse, kaitse; "kõikide sõda kõikide vastu"; · John Locke leping kaitseb omandit · J. J. Rousseau seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki Eetilise kontrakutalismi põhiküsimus miks peab täitma moraalinorme? Poliitiline kontraktualism: · 17-18 saj
ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada. Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku usu kultuslikke nõudeid. Siia kuulus ennekõike pihil käimine. Jutlusi tollal ei tuntud
e 0 100 50 Nisu ja kanga 100 toodang Joonis 2.2 Madise tööriistade tootmise võimalused ÜLESANDED: 1. Lähtuvalt järgnevas tabelis olevatest andmetest, joonista tootmisvõimaluste rada: Haridus Kõik muud kaubad A 0 100 B 25 90 C 50 70 D 75 40 E 100 0
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
-eesmärgid (telos) Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis)
mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka küsimust (Collingwood). Kuidas peame uurima? Kes on autor? Kellega ta läbi käis? Milline oli tema haridus? Mida püüdis elus saavutada? Miks ta selle teksti kirjutas? Milliste teiste tekstidega tema tekst suhestus? Millised oli kaasaegsed probleemid? Kuidas tol ajal kirjutati (tava, allikad, terminid)? II loeng 14.09.2012 Õnn Õnne mõiste · Emotsionaalne seisund · Seos naudinguga · ,,Õnnelik elu" mida sellega mõeldakse? Narkomaan on ühel hetkel õnnelik, kuid kas tema elu on õnnelik? · Kas õnne on võimalik objektiivselt määratleda
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane. 1 --------------------------------------- MIS ON MUST KASVATUS? Musta kasvatuse mõiste jõudis pedagoogikasse Saksamaal elava psühhoanalüütiku Alice Milleri kirjutistega
õiguslikult reguleeritud inimkäitumise sfääris; 2) riik – mis on riigi ülesanded, eriti õigusloome vallas. Ka riigi temaatika kuulub lahutamatult õiguse filosoofia esemesse. Õiguse filosoofia struktuur võttes aluseks olulisemad tunnetusprobleemid. Sellele küsimusele on vastatud juba eespool. Tuleb tuletada õigus-filosoofia probleemidest. Õigustunnetuse arengu tähtsamad punktid Kontinentaal-Euroopa õigusfilosoofias Filosoofia on pärit Kreekast. Platon eritas eetikat (õpetus õigest käitumisest), loogikat (õpetust mõtlemise seaduspärasustest) ja esteetikat (õpetus tajumisest). Tema õpilane Aristoteles nägi filosoofias midagi enamat kui õpetaja ning eristas metafüüsikat (õpetus loomuliku teadmise taga seisvatest üldistest tegelikkuse seadustest), natuurfilosoofiat (selle alusel on tekkinud loodusteadused), retoorikat (õpetus argumenteerimisest), riigifilosoofiat. Uue aja filosoofilises
Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid.
Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab
st.igaüks oma >---< st sisuliselt "vaba konkurentsi" idee "kihti" ehk "kasti" (igaüks oma eelduste järgi - määrav ja kõlbeline on / eelduste käsitlus indiviidi isiklike omaduste / (sünnipärase võimekuse) alusel, mitte "võimekus" / varanduse või päriliku võimu alusel, mida Platon peab / ebakõlbeliseks ja nö kunstlikuks võimekuseks) / Sobiva tegevuse leidmise aluseks on Platoni käsitlus inimese hinge struktuurist, mis koosnevat 3-st elemendist - mõistus; tahe; himud (vajadused, soovid). Igaühele neist vastab siis ka ühiskonnas oma tegevusvaldkond, sest indiviid eksisteerib ühiskonnale ja ühiskond peegeldab "lahustunud" indiviidi. Samas
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
