Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad.
keeles. Gümnaasiumide juurde asutati trükikojad, mille kaudu anti teada disputatsiooni sisu, mis näitas omakorda teistele õppeasutustele uuritavate teemade ringi ja taset. Esimene Eesti trükikoda avati Tartus 1631. aastal. Pärast gümn. Avamist Tallinnas jäid püsima varem asutatud koolid ka mujal: Pärnus oli triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a
1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm)
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
30. novembril 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada…” Sellessamas dokumendis kuulutati välja ka rahvakooli uued põhimõtted: üleüldine, sunduslik ja tasuta algharidus, mis on eelnevaga võrreldes pikema õppeaja ning avarama õppekavaga. Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks).Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks. Eesmärk oli üldine, kohustuslik ja maksuta algkool. Hariduselu juhtimine Haridusministeeriumi pädevusse. 1919 koolikohustus senisest 3 aasta pealt 4 aasta peale ning seda kõigile 9-14. aastastele lastele.Põhiseadusse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool;
............................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul Virulaste rahvakasvatus ja õpetus on väga vana ning seda soodustasid juba ammu kauged meresõidud ja maaharimine. Põlvest põlve kandus edasi emakeel, rahvalaul, säilisid rahvariided, püsis rahvakunst ehituses ja majatarvetes. Suurem osa Virumaa külakoolmeistritest oli kihelkonnakooli haridusega. Nad saavutasid oma teadmised enamasti iseseisvalt edasi õppides. Töötasu oli neil väike ja elu raske. Talvel töötasin nad koolis, suvel põllul
eesti keelele. Koolisüsteem 1920. a (6+2+3): algkool klassid 1- 6 , mittetäielik keskkool klassid 7 - 8 , keskkool klassid 9 – 11. Viimasel kolmel aastal oli võimalik keskkoolis valida erinevate harude vahel: reaal-, humanitaar-, tehnika-, põllumajanduslik- jne haru. 3 1934. a viidi läbi koolireform ja kasutusele võeti kaks paralleelset kooli- süsteemi: 1) algkool 6 klassi, reaalkool 3 klassi ja gümnaasium 3 klassi (6+3+3) 2) algkool 4 klassi, progümnaasium 5 klassi ja gümnaasium 3 klassi (4+5+3). Gümnaasiumi võeti vastu eksamitega, seal oli 3 haru: humanitaarharu, reaalharu I ja reaalharu II. Tegutsesid ka kutsekoolid. 1924. a toimus Eesti matemaatika kongress, kus loodi Matemaatika Õpetamise Komisjon (MÕK). Seda komisjoni asus juhtima Gerhard Rägo. Komisjonis valmisid algkooli ja
ühiskondlikku arvamust. Direktori esmaseks ülesandeks oli kindlustada õppeasutus pädeva kaadriga ja luua tööks vajalikud tingimused. Ning alates 1922. aastast asusidki Võru Õpetajate Seminari tööle põhikohaga õppejõud. Algul puudusid seminaridel üldkohustuslikud õppekavad. Kuid 1923. kehtestati seadus, mille kohaselt võis iga seminar endale ise õppekava koostada. Kavva kohandati ka keskkooli programm, sest seminaridesse võeti algkooli põhjal ning tulevastele õpetajatele anti ka keskharidus. Võru seminari õppekavad paistsid silma uudse lähenemise poolest." Nende ainete kasvatuslikuks eesmärgiks on arendada pedagoogilist mõtlemist, äratada armastust lapse vastu, kasvatada lugupidamist ja huvi õpetajatöö vastu, süvendada kohuse- ning vastutustunnet. Metoodikas seati õpetuse ülesandeks moodsate õppeviiside tegelik tundmine, algkooli õppekavades näidatud õppeainete metoodiline läbitöötamine; oskus korraldada
Uurimistöö kolmandas osas kirjutan ma töö ja küsitlusete kokkuvõttetest. Küsitlen oma enda isa, sest tema on käinud Tapa Gümnaasiumis ja selle lõpetanud. Küsin temalt koolimaja, kooli toidu ja traditsioonide kohta. Uurimustöö lõppu kirjutan ma kasutatud kirjanduse. Seal on kirjas missugust netilehekülge ja millist raamatut ma kasutasin. SISU Tagasivaade ajalukku Aastail 1917 1918 oli Tapal neli kooli: kõrgeim algkool, Tapa alevi algkool, Tartu Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tapa osakonna kool ja Tapa raudtee kool. Koolilugu ulatub küll õieti sajandi algusesse, millal Tapal töötas kolma vene algkooli. Rahvas hakkas aga toetama eesti kooli avamist ja 1907. aastal läkski korda eesti õppekeelega noorsoo kasvatuse seltsi algkooli rajamine. Alust eesti gümnaasiumile hakati loomma 1919. a, mil Järvamaal alustas tööd haridusosakond. Sõjaolukorrast hoolimatta suutsid alevi
.......................................................................................6 3.1. Koolitee algus.................................................................................................................. 6 3.2. Koolijätk peale sõda.........................................................................................................7 3.3. Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis................................................................................8 4. Töö koolides............................................................................................................................9 4.1. Lustivere 7 klassiline kool............................................................................................... 9 4.2. Adavere 7 klassiline kool.................................................................................................9 4.3. Põltsamaa Keskkool...................................................................................
1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks. 1995 aastal õppis Koosa koolis veel 75 õpilast. Aastal 2000 suleti kool ning lapsed asusid õppima kas Juhan Liivi nim. Altsikivi Keskkooli või Vara Põhikooli. 2006/2007 moodustati Koosa lasteaia juures 4 õpilasega Vara kooli 1 klassi paraleelklass ning õppeaastal 2008/2009 on Koosal taas 3 klassiline algkool. (10; 11) 3.2. Haridusajalugu Välgis Eesti Ajalooarhiivi säilikute hulgas on Riia vaimuliku Konsistooriumi fond 1655, mille fondi teise nimistu toimik 1292 räägib krahvinna Ungern-Stenbergi maa kinkimisest Saaremõisa kogudusele kooli ja kiriku ehitamiseks Välgi külas. Toimik on alustatud 1904 veebruaris ja lõpetatud 1904 aprillis. Kinkeaktis kinnitab Elistvere pärusmõisaomanik, et ta on nõus kinkima Välgis õigeusu kirikule ja selle juhtkonnale oma mõisast 2 tükki mõisamaad
koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Üldõpetuses püüti kogu õppematerjal algastmel koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid seniseid õppeaineid. Ideed tulid siia Lääne reformpedagoogika mõjutusena, peamiselt Austriast. (Eisen 1985: 7) Uuendused levisid üsna tagasihoidlikult, sest ei mõistetud veel koduloo kui õpetamise printsiibi olemust
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
otsuste vastuvõtmist Õpetaja kõlbelised väärtused Väärikus Ausus Õiglus Iseseisvus Õpetaja suhtluspartnerid koolis õpetaja – õpilane õetja – õpetaja õpetaja – lapsevanem õpetaja – kooli juhtkond õpetaja – muu personal Õppekava koostamine ja arendamine J. Milton „Traktaat kasvatusest“ (17. saj) 9 a jooksul (12 – 21) pidi õpilane õppima: emakeel, astronoomia, arhitektuuri, 5 võõrkeel, agronoomia, meditsiini, piiblilugu, geograafia, eetika, kiriku ajalugu, üldine ajalugu, poliitika, õigusteadus, navigatsioon, retoorika, loogika Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg: lugemisoskust väikese katekismuse tundmist palveid kirikulaulu oskust Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: „Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism,
Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid, koorid. Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu. Positiivne: kultuuri finantseerimine paranes. Hariduselu: Ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljasus, kooskõlastati kooliastmete programmid. 1934. a. haridusreform tekitas pahameelt, alghariduse tase langes, maksuline õppeaeg pikenes: neljaklassiline kohustuslik algkool, viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1937. a reform: tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee. Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda, vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool, Tartu
...............................2 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Teema aktuaalsus, eesmärk, ainestik...............................................................3 2. Suurbritannia hariduse ajalugu..............................................................................4 3. Haridussüsteemi jooned Suurbritannias.................................................................6 3.1 Algkool............................................................................................................6 3.2 Keskkool..........................................................................................................6 3.3 Hindamissüsteem.............................................................................................9 4. Haridussüsteemi erinevused Suurbritannia erinevates osades.............................10 4.1 Inglismaa ja Wales......................
SISSEJUHATUS Üldõppe põhimõtted jõudsid Eestisse 20. sajandi algul eeskätt Johannes Käisi ja Jüri Parijõgi kirjutiste ja kooliuuendusliku tegevuse kaudu. J. Käis oli omas ajas progressiivse pedagoogilise mõtte kandja ja kooli demokratiseerimise eest võitlev publitsist. Oma töödes, mis ilmusid, pidi ta arvestama koolis kehtivaid õppeplaane ja aineprogrammide sisu. (Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid senised õppeained. Kuna puudusid vastavad käsiraamatud, õppekirjandus ja –vahendid, siis uuenduslik algus oli tagasihoidlik. Seejärel töötas J. Käis läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust.
· Katoliku kirik kuni 1918 allus Mogiljovi, sealpeale Riia peapiiskopile 1924 iseseisev administratuur 1934 - 2327 liiget, 9 kogudust · Baptiste - 49 kogudust · Adventiste - 38 kogudust · Vanausulisi - 12 kogudust jne EELK Eesti Evangeelne Luterlik Kirik EAÕK Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik 6. Hoolekanne ja meditsiinikorraldus Eesti Vabariigis 7. Üleminek ühtluskoolile. Tartu ülikool · 1920 avalikkude algkoolide seadus haridus emakeelne, tasuta, kohustuslik · 1922 keskkoolide seadus · 1934 keskkoolireform · 1919 Tartu ülikool + Pallas, Konservatoorium · 1936 Tehnikaülikool · 1938 Teaduste Akadeemia 1925 Kultuurkapitali seadus. 6 sihtkapitali 8. 1919. a põllumajandusreform 9. Parteide tüübid kuni 1934, parteide keelamine (nn vaikiv ajastu). Punane rist, skaudid · Kuni 1934 palju erinevaid, siis ainult Isamaaliit · Parempoolsed Põllumeestekogud
keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses,
Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus
Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu" ja ,,Jutlustaja"; Kristjan Raud, kes illustreeris ,,Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A.Starkopf, J.Koort, F.Sannamees 17. Haridusreformid. Teaduse areng: kõrgkoolid, rahvusteadused, kuulsamad teadlased. 1)Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. a haridusreformid: a)Koolisüsteem muutus kaheastmeliseks(6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b)Algkoolis käimine oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)Vähemusrahvustele kindlustati emakeele algharidus 1930. a haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppetöö oli tasuta, põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tudengite puudujääk b)3-palline hindamine asendati 5-pallisega 2)Oluliselt kasvas kõrgharidusega inimeste arv. Kõrgharidust sai omandada: a)Tartu ülikoolis, mis taasavati 1919
Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasvatusõpetus, 1932 Eesti kooli ajalugu, 1933 Johannes Käis (1885-1950) Isetegevus ja individuaalne tööviis, 1935 Koolile pühendatud elu, 1985 Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine)
1 Sissejuhatus Autor valis selle teema sellepärast, kuna tema jaoks oli see tundmatu teema. Ta ei teadnud selle kohta mitte midagi, peale selle, et sellise nimega nagu Waldorf on olemas koolid ja lasteaiad. Nii tekkis temal tahtmine saada sellel teemal rohkem teadmisi. Töö eesmärk on: 1. Saada teada, mis on waldorfpedagoogika 2. Millised on waldorfkoolid ja lasteaiad 3. Kust tuli selline nimi nagu waldorfpedagoogika 4. Kuidas käib nendes koolides ja lasteaedades õppimine Teema kuulub pedagoogika valdkonda Eesmärkide täitmiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: 1. Töödelda läbi selle teemaga seostuvad raamatud 2. Otsida internetist välja teemakohane kirjandus 3. Töötada välja raamatutest ja internetist saadavast infost vaid tähtsam 4. Koostada infost referaat Töö on jaotatud 4 ossa: 1. Räägib üleüldiselt waldorfist, kuidas tekkis 2. Waldorfkoolidest 3
Abikoguduse kihelkonnakooli maja seisund oli vilets. Kooli peetakse taluperes. Koolmeistriks on Johann Thomsen, 58 aastat vana. Laste kooliskäimine on korratu. Kontrolli ajal oli kohal ainult kolm last. 1834-1836 a. tegutsesid Kõpus Rästiku külakool Peeter Rüteli ja köstrikool Gustav Glüki juhtimisel. Nende õppeasutuste sulgemise järel avati Taki vallakool. Esimeseks õpetajaks oli Märt Rosental. 1872. aastal avati Kõpu luteriusu kihelkonnakool II astme algkool. Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis 1885-1921. Esimene õpetaja oli Jaan Terrien. Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli ühendamise läbi 1921 aasta novembris. Kõpu vald koos Viljandi Maakonnavalitsusega ostis kooli tarvis Suure-Kõpu mõisa peaelumaja herrastemaja, mis juba mõisa planeerimise ajal seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8
seal, kuid kõik eriväedes. Kõige rohkem realiste oli soomusrongil nr 2. Hüüdlause oli soomusrongi ,,Üks kõikide, kõik ühe eest". Tallinna Reaalkooli õpilasi sõdis 100tk, neist 4 hukkus. 100st 38 said vabadusristi. 21 inimest üle Tallinna olid 38st. Anton Õunapuu Anton Õunapuu oli pärit Vändrast, ta lõpetas kihelkonnakooli. Ta töötas Tallinnas pangaametnikuna, tegi aktiivselt sporti. Ta käis ka Helsingi võimlemise insituudis. Tagasi tulles sealt hakkas ta paljudes koolides kehalist kasvatust õpetama, ta korraldas ümber kogu spordiõpetuse (rohkem liikumist). Samuti lõi ta Eesti #1 skaudiliidu. Vabadussõjas sõdis Kalevi malevas. Muudatused õppetöös Venelaste 1. okup: · Osa õppeaineid muutus venekeelseks. · Vene keele koormus suurenes · Rohkem õpetati ajalugu, õpetati teistmoodi. · Õppeaine konstitutsioon tuli juurde · Osa õpetajaid/õpilasi küüditati
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................................................................2 Ajalugu.....
Rahvuslikud konfliktid olid Eestis tundmatud. Kuluutriautonoomia tugevdas Eesti mainet avalikkuse silmis. Kultuurielu üldisi arengujooni Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv. Loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine, laiem kasutamine. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. Tegutsesid mitmed kultuurikontakte edendavad ja vahendavad organisatsioonid. Prantsuse Instituut, Eesti-Rootsi Ühing, Eesti-Ungari Selts. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused, külalisesinemised. 1920. aastail iseloomustas Eesti kultuurielu suundade paljusus, julge eksperimenteerimine. 1930
...................................................5 Suur Kriis.........................................................................................................................................5 Majandus 1930. aastate II pooles.....................................................................................................5 Kultuur..................................................................................................................................................6 Haridus.............................................................................................................................................6 Kultuurkapital..................................................................................................................................6 Kirjandus..........................................................................................................................................6 Muusika...............................................
Al. Emmo Nurtus oleku ajal hakkas kehtima neljaklassiline koolikohustus ja 1926. aastal tuli Nurtusse teiseks õpetajaks noor, samuti Läänemaa õpetajate seminari lõpetaja Liisa Oviir. Peale koolitöö sai temast paljuski oma vanaonu M. Oviiri töö jätkaja. Kui M. Oviiri sundis vanadus koori juhatamisest loobuma, siis jätkas seda Liisa Oviir. Ta osales aktiivselt Nurtu perenaiste seltsis ja mujal. Ka tema töötas siin pikka aega, 23 aastat ja viidi 1949. aastal Piirsalu algkooli juhatajaks. Seega tuleb üht pikka perioodi aastast 1888-1949, seega tervelt 60 aastat, täie õigusega Nurtu koolielus, pidada Oviiride ajastuks. See aeg aga on Nurtu rahva elus ja ajaloos olnud küllalt elamuste- ja teguderohke. Peale Al. Emmo lahkumist 1928. aastal tuli uueks algkooli juhatajaks Elviine Heinamaa. Ta oli ülikooliharidusega matemaatikaõpetaja. Töötas Nurtus kolm aastat. Siit edasi kuni 1940. aastani töötab Liisa Oviir üksinda. Ta on vahepeal abiellunud ja
3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr) Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas: Sparta (al 7. saj. eKr) Ateena (al 5.saj eKr) Eesmärk Kasvatada sõdurit, riigi kaitsjat ja Kasvatada harmooniliselt arenenud valitsejat kodanikku Korraldu Riiklikes koolides Tasulistes erakoolides s Kellele Ainult valitsevale klassile Algul Ateena vabadele kodanikele; (spartiaadidele): Periklese ajast alates - kõigile vabadele 7- 18aastastele poeg- ja maksu-jõulistele kodanikele: 7- tütarlastele 16/18aastastele poeglastele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
