Keemia põhitõed (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Oksüdatsiooniaste:

lihtaine o.a. = 0

liitaines kõigi aatomite o.a.-te summa = 0

A-rühmade metallidel tavaliselt püsiv o.a., mis võrdub nende rühma numbriga

B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II

Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus „rühma nr“ (maks) kuni „rühma nr – 8“ (min)

Hapnikul alati –II, vesinikul alati I

Anorgaaniliste ainete põhiklassid:
Anorgaanilised ained
Liitained ehk keemilised ühendid
Lihtained
Metallid
Mittemetallid
Oksiidid
Alused
Happed
Soolad

Oksiidid – ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik
V -II
N 2 O 5

Saamine:

Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 → 2H2O)

Liitaine põlemisel (CH4 + O2 → CO2 + H2O)

Liitainete lagunemine (CaCO3 → CaO + CO2)

Aluselised oksiidid (AlOks) – oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused:

AlOks + HapOks → Sool

AlOks + hape → Sool + H2O

AlOks + Vesi → Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid)

Happelised oksiidid (HapOks) – oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Keemilised omadused:

HapOks + AlOks → Sool

HapOks + Alus → Sool + H2O

HapOks + Vesi → Hape (v.a. SiO2)

Happed – koosnevad vesinikiooni(de)st ja happeaniooni(de)st, annavad lahusesse vesinikioone . Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks, hapnik- ja hapnikuta hapeteks ning ühe- ja mitmeprootonilisteks hapeteks.

Saamine:

vastavate oksiidide reageerimisel veega

H2S ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused , neid saadakse kas vesiniku reageerimisel vastava lihtainega (H2 + Cl2 → 2HCl) või vastavate soolade reageerimisel tugevama happega (FeS + H2SO4 → FeSO4 + H2S)

Keemilised omadused:

Hape + Alus → Sool + H2O

Hape + AlOks → Sool + H2O

SoolA + HapeA → SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade)

Hape + Metall → Sool + H2↑ (lahjendatud hapetega H vasakul pool olevad)

Lagunemine: Hape →(t) HapOks + H2O ( hapnikhapped )

Alused – ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-). Aluste hulka kuuluvad hüdroksiidid. Hüdroksiid koosneb metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st.
III -I
Fe (OH) 3

Tugevad alused – vees lahustuvad (IA, IIA rühma (v.a. Mg, Be) metallide) hüdroksiidid ehk leelised . Saamine:

AlOks + H2O → Leelis (I ja II A rühma metallid alates kaltsiumist)

Aktiivne metall + H2O → Leelis + H2↑

Nõrgad alused – vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (enamuse metallide hüdroksiidid). Saamine:
1) Sool + Leelis → Sool + Hüdroksiid

Keemilised omadused:

Alus + Hape → Sool + H2O

HapOks + Alus → Sool + H2O

SoolA + AlusA → SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu )

Hüdroksiid →(t) AlOks + H2O (ei toimu IA rühma metallidega)

Soolad – kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katiooni (de)st ja happeaniooni(de)st.
Metallx( happeanioon )y kus x - happeaniooni laeng, y - metalli o.a. (metallikatiooni laeng)

Saamine:

Hape + Alus → Sool + H2O (HCl + KOH → KCl + H2O)

HapOks + Alus → Sool + H2O (CO2 + KOH → K2CO3 + H2O)

Hape + AlOks → Sool + H2O (H2SO4 + CuO → CuSO4 + H2O)

HapOks + AlOks → Sool (BaO + SO3 → BaSO4)

Hape + Metall → Sool + H2 (2HCl + Zn → ZnCl2 + H2)

SoolA + HapeA → SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade) (FeS + H2SO4 → FeSO4 + H2S)

SoolA + AlusA → SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) (FeCl2 + 2NaOH → Fe(OH)2↓ + 2NaCl )

SoolA + MetallA →SoolB + MetallB (MetallA peab olema aktiivsem kui MetallB. Kui MetallA on aktiivne metall, siis reageerib ta kõigepealt veega ja seejärel võib tekkinud hüdroksiid reageerida SoolA-ga) (CuCl2 + Fe → FeCl2 + Cu↓)

SoolA + SoolB →SoolC + SoolD (toimub kui SoolA ja SoolB on vees lahustuvad, kui kas SoolC või SoolD on lahustumatud) (BaCl2 + Na2SO4 → BaSO4↓ + 2NaCl)

Metall + Mittemetall → Sool (Fe + S → FeS)

Keemilised omadused:

SoolA + HapeA → SoolB +HapeB (toimub kui HapeB on lenduvam või nõrgem või kui tekib sade) (FeS + H2SO4 → FeSO4 + H2S)

SoolA + AlusA → SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) (FeCl2 + 2NaOH → Fe(OH)2↓ + 2NaCl)

SoolA + SoolB →SoolC + SoolD (toimub kui SoolA ja SoolB on vees lahustuvad, kui kas SoolC või SoolD on lahustumatud) (BaCl2 + Na2SO4 → BaSO4↓ + 2NaCl)

Perioodilisustabel : kirjeldada elementide aatomite ehitust

Tuumalaeng (võrdne aatomnumbriga, prootonite, elektronide arvuga)

prootonite, neutronite ja elektronide arv (neutronite arv= massiarv -prootonite arv)

elektronkihtide arv (võrdne perioodi numbriga)

elektronide arv väliskihis (võrdne rühma numbriga)
 Reaktsioonid, mis toimuvad alati

Keemia põhitõed

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 70 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

70 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

irxut Õppematerjali autor

Aineklassid ja nendevahelised seosed

aineklassid oksüdatsiooniaste

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia

pdf

Kokkuvõte keemiast

olema lahustumatu c) sool + hape peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Oksiidid, happed, alused, soolad

Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui me

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

Keemia

doc

Keemia Õpimapp

Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprooton

Keemia

rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID

Keemia

Rohkem sarnaseid