Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkoholid ja eetrid (10)

4 HEA
Punktid
Alkoholid on orgaanilised ained, mis sisaldavad sp3 süsiniku küljes OH-rühma.
Üldvalem on R-OH
Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ühendatud 2 süsivesiniku radikaali.
Üldvalem R-O-R
Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad.
Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH
Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH
Alkohole võib pidada nõrkadeks hapeteks.
Alkoholide keemistemperatuurid on kõrgemad kui vastavatel süsivesinikel, sest alkoholi molekulide vahel on vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat.
Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid.
Mida rohkem on alkoholi molekulis –OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees.
Mida pikem on ühe –OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees.
CH3OH – metanool, puupiiritus
C2H5OHpiiritus , viin
C3H7OH – propanool
C4H9OH – butanool
Omadused
Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele . Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid.
Etanool . Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti.
Glütserool. propaan-1,2,3- triool , on värvitu, lõhnatu, hügroskoopne, ja magusa maitsega viskoosne vedelik. Glütseroolil on kolm hüdrofiilset hüdroksüülrühma (OH-), mis põhjustavad lahustuvust vees. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses nahka niisutava toime tõttu.
Etaandiool ehk etüleenglükool - HOCH2–CH2OH, Ta on värvuseta ja lõhnatu magus siirupitaoline mürgine hügroskoopne vedelik. Kasutatakse laialdaselt antifriisina.
Põlemine. C2H5OH + 2 O2 = 2 CO2 + 3 H2O
Reag. Aktiivse metalliga. C2H5OH + K  C2H5OK + 0,5 H2 kaaliumetanolaat
2 C2H5OH + Ca  (C2H5O)2Ca + H2 kaltsiumetanolaat.
Dehüdraatimine. C2H5OH (300°C) C2H4 + H2O eteen .
C2H5OH (100°C) C2H5OC2H5 + H2O
C2H5OH
Reag. Vesinik halogeenidega. C2H5OH + HBr  C2H5Br + H2O bromoetaan .
Oksüdeerumine. 2 C2H5OH + O2  2 CH3CHO + 2 H2O
Reag. Karboksüülhapetega ehk esterdamine . C9H19OH + CH3COOH  CH3COOC9H19 + H2O
Etaandiool + Ca  C2H4(OH)2 + 2 Ca  C2H4O2Ca + H2 kaltsiumetaandiolaat
Propaantriool + HBr  C3H5(OH)3 + 3 HBr  C3H5Br3 + 3 H2O tribromopropaan
Metanooli oks.  2 CH3OH + O2  2 HCHO + 2 H2O
Alkoholid ja eetrid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 278 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ziimukaz Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Keemia - Aineklasside Tabel
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2 -propeen Elektrofilne liitumine veega, tekivad alkoholid 2CH4→CHºCH+H2 CH3-CH=CH2 + H2O → CH3-CH(OH)-CH3 Laboratoorselt saad.: CH2=CH-CH=CH2 3) Liitumine halogeenidega C2H5OH→ CH2=CH2+H2O Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia
41
ppt

Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

· Saamine: leidub põlevkiviõlides ja kivisöetõrvas, kuid peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist. · Lihatööstuses tekib liha suitsutamisel vähesel määral fenooli, mis takistab suitsutatud toodete roiskumist. Turvas sisaldab samuti fenooli, sellepärast kasutatakse seda aedviljade säilitamisel. · Kasutamine: plastmasside, mürkkemikaalide, ravimite, taimekasvustimulaatorite, lõhke-, park- ja sünteetiliste kiudainete tootmisel. Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH ­ heptanool 1) CH3OH ­ metanool 8) C8H17OH ­ oktanool 2) C2H5OH ­ etanool 9) C9H19OH ­ nonanool 3) C3H7OH ­ propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH ­ pentanool 6) C6H13OH ­

Keemia
Referaat glütserooli kohta
10
doc

Referaat glütserooli kohta

Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (­OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid......................................................................

Keemia
Orgaaniline keemia
20
doc

Orgaaniline keemia

trimetüül- lahustuvad vees CH3NH2+C2H5ClCH3N+H2C2H5Cl- amiin halvemini kui R-NR`R`` Etüülammooniumkloriid alkoholid. Etüülmetüülammooniumkloriid CH3NHC2H5 C2H5N+H3Cl-+KOHC2H5NH2+KCl+H2O (tertsiaarne) Samal põhjusel on ka kt° (primaarne amiin) Tekkinud ammooniumsoola neutraliseerimisel

Keemia
Alkoholid
4
doc

Alkoholid

Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia
Keemia - Alkoholid
2
doc

Keemia - Alkoholid

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ­ool, kusjuures esialgne lõpp ­aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia 11-klass
6
docx

Keemia 11. klass

etanool+CO2 2. Tehniliseks tarbeks(lahustid, lakid, värvid...) toodetakse etanooli enamasti naftatöötlemisel saadud eteenist. Vähemal määral ka puidutöötlemise jääkidest(saepuru) 3. Üldiseks alkoholide saamise võimaluseks on alkaanide halogeen derivaatide reageerimine leelistega. RHal(F, Cl, Be, J) RCl + NaOH ROH + NaCl CH3Cl + NaOH CH3OH + NaCl Klorometaan metanool Mitmehüdroksüülsed alkoholid Kõige tuntum ja kõige enam kasutatav neis on propaantriool(propaan-1,2,3-triool) e glütserool e glütseriin. On värvuseta, magusa maitsega, õlias viskoosne vedelik. Kasutatakse põhiliselt nahka pehmendava vahendina kosmeetikas ja lähteainena lõhkeainete tootmisel(nitroglütseliin - dünamiit). Nii nagu kõik alkoholid reageerib ka glütseriin hapetega ja moodustab estreid. Alkoholide esindajaid · Metanool ­ CH3OH on tuntus ka puupiirituse nime all, kuna varem saadi seda puidu

Keemia
11 klassi Orgaanika konspekt
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia




Kommentaarid (10)

hellukiisu profiilipilt
hellukiisu: ei tea, ei ole kõige parem, mille järgi õppida kui töö on tulemas.
19:15 29-11-2009
von7 profiilipilt
von7: Misasi on sp3? :D CH3-OH nii mõeldud? :D
22:16 11-02-2013
matildapuuk profiilipilt
Anzela T: ysna hea, k6lbas.
23:07 10-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun