Etanool (0)

ETANOOL
Birgit Palk
11B
TSG
ETANOOL
ehk piiritus ehk etüülalkohol
Etanool on üks tuntumaid alkohole
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava/kõrvetava maitsega
vedelik.
Sulamistemperatuuriks on -112 ºC ja keemistemperatuuriks 78 ºC.
Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka
seotult taimede eeterlikes õlides.
Etanool lahustub veega igas vahekorras.
Etanooli segunemisel veega esineb
kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus,
kus kahe aine segunemisel paigutuvad
väiksemad aineosakesed suurematele
vahele ära ning lõpptulemuseks on segu
ruumala vähenemine ehk
kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli
ja 50 ml vee segunemisel saadakse
mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool
lahustab hästi orgaanilisi ühendeid.
ETANOOLI TOOTMISVIISID:
1. Puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate
produktide kääritamisel.
Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati
õhus, puuviljades, jne. mistõttu on suhkruid sisaldavate
vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente
elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja
süsinikdioksiidiks.
3. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel
Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud)
suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis
sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru
kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud
etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks.
3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel
Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning
katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni
hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni
saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli
nimetatakse sünteetiliseks etanooliks.
ETANOOLI KASUTUSALAD:
Alkohoolsed joogid
Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi)
Värvi- ja lakitööstus
Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid)
Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin)
Ravimid ( tinktuurid, eeter)
Sünteetiline kautsuk (kummitööstus)
Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid)
Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt)
Piiritustermomeetrid
Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides,
sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust)
Konserveerimisvahendid
ETANOOLI BIOTOIME:
EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI
KAHJUSTAKS. Seega on etanooli mõju organismile pigem kahjulik.
Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi
(alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi
karboksüül-hapeteks ning pärast veel mitmeid vahereakt-sioone lõpuks
süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-
5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi. Kõige suurem on alkoholisisaldus
umbes üks tund peale etanooli tarbimist. Inimorganismi sattunud alkohol
avaldab tugevat toimet kesknärvi-süsteemile ja põhjustab mitmeid
psüühikahäireid.
Terve täiskasvanud inimese organismis laguneb tunnis ühe kilogrammi
keha massi kohta umbes 0,1-0,15 grammi puhast etanooli. See vastab 100 ml
kuivale veinile või 25 ml viinale. Näiteks kui inimene joob ära 100 ml viina, ehk
umbes 40 g puhast etanooli, siis võib tema kudedes tuvastada etanooli veel 4-6
tunni möödudes. Noorukutel tõuseb alkoholi kontsentratsioon veres ja kudedes
kiiremini kui täiskasvanutel, sest nende kehamass on väiksem. Alkoholi
joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres
hinnatakse promillides (1 % = 10 )
0,5 ­ 1,5 - kerge joove
1,5 ­ 2,5 - keskmine joove
2,5 ­ 3,5 - raske joove
üle 3,0 - eluohtlik joove, raskekujuline mürgitus
valemiga CH3CH2OH
H H
| |
H -- C --C --O --H
| |
H H
Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O