Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haldusakt, vangla, ettekirjutus, haldusakti, kirjaga, veterinaar, tiidu, käskkirja, käesolev, ametnik, sundtäitmise, järelevalve, haldusorgan, pädevus, direktor, kasutusluba, võimalikkus, kinnistu, taotlus, käskkiri, iseloomuga, vormivabadus, teavitamine, klausel, tühistamine, realiseerimine, kure, karistus, tara, sunniraha, inspektorRiigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada
Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks.
Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile.
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
(HMS § 55 lg 1 Põhjendamiskohustus:(HMS § 56 lg 1). PPA teavitas V-d kirjalikus vormis oma otsusest ehk HMS § 55 lg 2 on täidetud. “Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama.” Vahekokkuvõte:PPA haldusakt on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus PPA haldusakti õiguslikuks aluseks on RelvS § 43 lg 3 p 2, nagu kaasuses on märgitud. Kas menetlustähtaegu on järgitud? Vahekokkuvõte: haldusorgani ehk PPA tegevus nii formaalselt kui ka sisuliselt on õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärase halduse siseaktiga. Kaasus 2
määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5. Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist. seaduse peatükk 2 6. Millised on haldusmenetlust lõpetavad haldusotsused (haldusakt, haldusleping, määrus ja toiming) ja kuidas neid kirjeldada? Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.Halduslepingut reguleerib põhiliselt haldusmenetluse seaduse 7
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele. Mida tõhusam on menetlus põhiõiguste tagamiseks, seda paremini realiseeruvad põhiõigused praktikas.” Vt PS kommentaar, 2008, lk 157. 4 Materiaalõigus ja menetlusõigus Materiaalõigus ütleb, millise otsuse peab ametnik tegema. Menetlusõigus ütleb, kuidas otsustamine toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6
Ka ehitusseaduse (EhS) § 3 lg 4 näeb ette kõigi puudutatud isikute elu, tervise ja vara kaitse nõude. Seega ei ole puuduta LV tegevus mitte üksnes naaberkinnistu elanike huve (nt huvi senise elukorralduse püsimise suhtes), vaid võib puudutada neile õigusaktidega antud õigusi. Tulenevalt HMS § 11 lg 1 p-st 3 on naaberkinnistu elanikud eo ipso menetlusosalised (vrdl § 11 lg 2: ,,Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid /.../, kelle huve haldusakt /.../ võib puudutada".). Kuna tegemist on naaberkinnistutega, pidi LV-le olema olemasoleva ehitise elanike õiguste riive võimalikkus ettenähtav. ii) Menetlusosaliste teavitamine Vastavalt HMS § 35 lg-le 2 peab haldusorgan menetlusosalisi HA andmiseks taotluse esitamisest teavitama. (a) OÜ Luxus LV ei teavitanud OÜ-d menetluse algusest, kuid see ei olnud ka vajalik, sest HA andmise taotluse esitajana oli OÜ haldusmenetluse toimumisest teadlik.
Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."[1] Haldusorganid on kõik täitevvõimu struktuuriüksused, nagu riigiasutused, kohalike omavalitsuse üksuste asutused ja organid, iseseisvaid avalik-õiguslikud juriidilised isikud jne. ,,Haldusmenetluseks loetakse kohtute tegevus, mille suhtes ei rakendata kohtumenetluse seadustikke. Viimased laienevad esmajoones õigusemõistmisele üld- ja
Riigivastutuse seaduse rakendamisel – seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (üks isik tekitab teisele isikule kahju – VÕS, eraõigus. Kui riik tekitab teisele isikule kahju – avalik õigus). Asendustäitmise ja sunniraha seadus – rakendamise regulatsiooni kohaldatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Riigilõivude kindlaks määramine – neid rakendatakse avalik-õiguslike soorituste eest. Tasu on ettenähtud riigilõivude seaduses. Juriidiliste isikute – eraõiguslike ja avalikõiguslike juriidiliste isikute loomise ja õigusvõime eristamine. Eraõiguslikke juriidilisi isikuid – seaduse alusel. Avalik õiguslikud juriidilised isikud – seadusega.
Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahususe riigikogu - seadusandlik võim: Õigusnormide loomine
(Valitsus, ministrid, teised riigiorganid), käskkiri, KOV määrus Haldusõiguse printsiipid Kohtulahendid Rahvusvah lepingud Täiendavad allikad õigusteaduslikud arvamused Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Subjektiivse av õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks ning kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma. Subjektiivse avalikke õiguse liigid: õigus osaleda avalikus elus, üksikisiku õ esineda nõudega riigi vastu, õigus vabadustele. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik.
vorm, mille kaudu Vabariigi President kehtestab õigusnorme), määrus (Valitsus, ministrid, teised riigiorganid), käskkiri, KOV määrus Haldusõiguse printsiipid Kohtulahendid Rahvusvah lepingud Täiendavad allikad õigusteaduslikud arvamused Subjektiivne avalik õigus on subjektile õigusnormiga antud õigusvõime nõuda oma huvide teostamisel riigilt kindlat käitumist. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Subjektiivse av õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks ning kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma. Subjektiivse avalikke õiguse liigid: õigus osaleda avalikus elus, üksikisiku õ esineda nõudega riigi vastu, õigus vabadustele. Haldusõigussuhe on õigussuhte üks liik.
(õiguspärase ootuse põhimõte).“9 Seega tuleneb õiguskindluse põhimõttest 2 alaprintsiipi: - õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12
kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min. viidata tuleb konkreetsele lõikele, mitte ainult paragrahvile. Sarnaneb grupi kaasusele. Mis Üldine diskretsioon: on ka võimalik, et kõrgemalseisev ametiasutus määrab halduseeskirjade kaudu tehti haldusakti menetlemises valesti? (30punkti) oma valitsemisalas olevatele asutustele diskretsiooni ühtse käsitlemise. 38. Kuidas määratletakse kaalutlusõiguse piire?
Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad 2 majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
Haldusakti põhjendamine Riigi- ja Haldusõigus Õigusteaduskond I Kalle Liiv Akadeemia Nord 2009 Sissejuhatus 3 Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust 3 Haldusaktide liigid 4 Põhjendamiskohustuse põhiseaduslikud alused 5 Põhjenduse sisu 5 Haldusaktide põhjendamise kohustuse eesmärgid 5 Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas 6
haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv). NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04). III Enesekontrolli … kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1-923 (sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga. EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks (ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond). Nt PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on
riskantseid, samas mitte tingimata õigeid otsuseid. 3. Kas riigivastutusmenetlus on/ei ole haldusmenetlus? Palun põhjenda. Kui vastad jaatavalt, siis millised haldusõiguse ja -menetluse põhimõtted on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut. HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3
on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11. vabakutselised ametnikud (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, veterinaararstid); avalikud ülesanded lepingu või haldusakti alusel täitmiseks saanud eraõiguslikud juriidilised isikud (turvafirma parkimiskontrolli teostamisel, sõidukite tehnoülevaatust läbi viiv äriühing); riigi või kohaliku omavalitsuse poolt asutatud või nende osalusega äri- ja mittetulundusühingud ning eraõiguslikud sihtasutused. Mõnikord võib olla päris keeruline hinnata, kas vaidlustatava eraisiku toimingu näol on tegu ettevõtluse või avalike ülesannete täitmisega. Olukorda komplitseerib avalike ülesannete
Kõige laiemas tähendduses kujutab haldusmenetlus endast haldusfunktsiooni täitva organi igasugust otsuse tegemisele, muu abinõu rakendamisele või lepingu sõlmimisele suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sooritamist, samuti organi nii avalikõiguslikke kui ka eraõiguslikke tahteavaldusi, lepingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi jne. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 2 lõikele 1 on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Sama paragrahvi lõige 2 välistab haldusmenetluse mõistest väärteomenetluse ja süütegude kohtueelse uurimise. (Merusk 2001: 519) Haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 järgi on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhetes. Seega tuleb haldusorgani toimingute all mõista kõiki neid toiminguid, mis ei ole õigusaktise andmine. Õigusaktid on vahetult
E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4
Näide: keskkonnasõbralikkuse kontrollimine, kohalikud konjuktuurpoliitilised abinõud, projektijuhtimine. 3. Munitsipaalsuhete õigusliku reguleerimise erisused 1 Munitsipaalõigus (nagu teisedki õigusvaldkonnad) reguleerib ühiskondlikke suhteid teatud õiguslike vahenditega ja viisil. Õigusliku reguleerimise meetodid: · käsk e ettekirjutus: otsene juriidiline kohustus sooritada teatud toiming; · keeld: otsene juriidiline kohustus jätta teatud toiming sooritamata; · õigustus: juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid. Selline jaotus on tinglik ning eelkõige normitehniline. Võib eristada 2 põhilist õigusliku reguleerimise meetodit- imperatiivset ja dispositiivset. Imperatiivsele reguleerimisele on iseloomulikud käsud (ettekirjutused), vähemal määral keelud, ühiskondlike
Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid
avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Kohtupraktikast on välja kujunenud asjaolud, mille esinemisel ei saa isikule esmaste ÕKV-te kasutamata jätmist ette heita: Esmase ÕKV-i kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud. Nt kui haldusakti tühistamine ei kõrvaldaks kahju tekkimist. Sel juhul ei lange kahju hüvitamise nõue ära, kui haldusakti pole vaidlustatud. Esmase ÕKV-i kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanu jaoks reaalselt võimalik või arusaadav. Esmase ÕKV-i kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks kohtupraktikas on peetud nt kaebaja viibimist haiguse tõttu hooldekodus. Esmaste ÕKV-te kasutamine välistab lõputute kahju hüvitamise nõuete esitamise riigi vastu ja tagab selle,
ülesannete täitmise tagamiseks. (MKS § 251 lg 1) Töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis: (MKS § 251 lg 4 p-d 1-16) 1) töölepingu alusel töötav isik; 2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 4) ametnik ja töötaja avaliku teenistuse seaduse § 7 tähenduses; 5) Riigikogu liige; 6) Vabariigi President; 7) Vabariigi Valitsuse liige; 8) kohtunik; 9) õiguskantsler; 10) riigikontrolör; 11) riiklik lepitaja; 12) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige; 13) valla- või linnavalitsuse liige; 14) osavalla- või linnaosavanem; 15) avalik-õigusliku ameti kandja;
korda. · Õiguse teostamine kaitsmisväärse huvi puudumisel 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, · Õiguse kaotamine (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 3) Lepingutingimuste muutmine Lahtised tingimused VÕS §26. Lepingu aluseks olevate tingimuste muutumine VÕS § 97 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 4)Lepingu tõlgendamine 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt.
01.2006.a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib haldusakti sisuks olla tsiviilõiguslik tahteavaldus. 4. Tsiviilõigus ja finantsõigus. Finantsõigus ei ole mõeldav ilma tsiviilõiguse ning tsiviilkäibeta. 5. Tsiviilõigus ja rahvusvaheline õigus. Riik kui rahvusvahelise õiguse ja tsiviilõiguse subjekt. · Tsiviilõiguse allikad (TsÜS § 2 lg 1): 1. Seadus. Siseriiklik õigus (õiguse üldaktid-põhiseadus, seadus, määrus), rahvusvahelise
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
annaabi.ee 
