Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Haldusõiguse kodutöö - kaasus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vallavalitsus, vallavalitsuse, võlg, haldusorgan, võlgnevus, haldusakt, mudilase, tammi, haldustegevus, päevikupärasus, haldusmenetlus, teguviis, ametnik, aadressile, regulatsioon, haldusakti, proportsionaalsus, kaalutlus, uurima, jaana, saadetud, volikogu, osalise, eraisik, pädevus, haldusmenetluse, menetlusosaline, sobivas, erapooletushiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Politsei- ja Piirivalveamet on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul PPA). Haldusorgan ehk PPA on õigussuhtes positsioonil, milles eraisik ei saa olla, PPA teostab võimu. Relvaloa kehtetuks tunnustamine oli avaliku korra tagamiseks, kuna selle eesmärk oli ühiskonna kaitse ehk turvalisus
Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile.
Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused III teema. Haldusakti kehtivus ja sundtäitmise võimalikkus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Nõmm, 3-3-1-21-03; R. L., 3-3-1-71-05; Lohtaja, 3-3-1-75-07; TrioCorp, 3-3-1-65-09; Grove Invest; 3-3-1-63-10; M.V., 3-3-1-44-12 Haldusakt hakkab kehtima kui me oleme seaduse mentlusnorme järgides selle kätte toimetanud, siis saab lugeda, et on kätte saanud selle ning haldusakt on jõustunud. Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada
Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. 2. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon parlament legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsioonilinkoe fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab teatud oma töö korraldamiseks. isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus)
1) Avalik haldus organisatsioonilises mõttes. Tegemist on avaliku haldusega haldusorganisatsiooni tähenduses. H org koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganite ja haldusasutuste kogumist. Nende täita on avalik-õiguslikud haldusülesanded. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või muu seadusega loodud avaliku halduse kandja, näiteks KOV. 2) Avalik haldus materiaalses mõttes. See on haldustegevus riigi ja teiste avaliku halduse kandjate poolt või tegevusena, mille esemeks on avalike halduse ülesannete täitmine. Laiemas tähenduses avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus ja riigi üks põhifunktsioone. 3) Avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, sõltumata(materiaalsest sihist) sellest, kas see tegevus on oma sisult spetsiifilise halduse
7 I Põhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte Võrdse kohtlemise põhimõte Hea halduse tava Seaduslikkuse põhimõte Õiguskindluse põhimõte ------------------------------------------- Uurimispõhimõte Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus 8 Uurimispõhimõte HMS § 6 “Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.” RKHK 3-3-1-41-02: "Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel." 9
Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt? määrus on üldakt, sisaldab õigusnorme, iseloomustab üldine ja abstraktne iseloom, adressaadid abstraktselt määratletavad, kehtib koguaeg. üksikregulatsioon reguleerib üksikjuhtumit, nt ehitusluba. 2. Tartu Ülikooli õigusteaduskond lasi ebaseaduslikult ehitada Näituse tn 20 õppehoonele juurdeehituse. Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks.
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
HMS – üldised alused; kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus. Eriseadus – konkreetsed alused; võib kohustada haldusakti kehtetuks tunnistama. HMSi kohaldatakse reeglina täiendavalt eriseadusele. III Kehtetuks tunnistamise menetlus 3.1. Menetluse alustamine Menetluse alustamine: 1. haldusorgani initsiatiiv; 2. isiku taotlus. - esineb HMS § 44 lg 1 uuendamise alus: kohustus algatada menetlus; - muudel juhtudel: isiku taotlust tuleb käsitleda MSVS alusel ja haldusorgan võib menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile
Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandja võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt KOV. Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Selles mõttes on avalik haldus täidesaatev tegevus. Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivse meetodi järgi on
määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; haldusorganina võib käsitada nii asutust,kogu kui ka isikut. 5. Kirjelda haldusmenetluse läbiviimist. seaduse peatükk 2 6. Millised on haldusmenetlust lõpetavad haldusotsused (haldusakt, haldusleping, määrus ja toiming) ja kuidas neid kirjeldada? Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid.Halduslepingut reguleerib põhiliselt haldusmenetluse seaduse 7
näiteks kauplemisluba või pension. Asutuse ja kodaniku vaheline suhtlemine on reeglina vormivaba, isik või asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult kui ka sidevahendite abil. 2.2 Menetluse lõpp Haldusakti andmise menetlus lõpeb, haldusakti teatavakstegemisega; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; taotluse läbivaatamata jätmisega haldusorgani poolt; haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt, milles tuleb põhjendada resolutsioonis, miks see jäeti andmata. Isiku teavitamine haldusakti andmise menetluse lõpetamisest peaks toimuma samas vormis, milles toimus tema teavitamine menetluse algatamisest. Kui menetlusse oli kaasatud ka kolmandaid isikuid, tuleks hea halduse põhimõtetest lähtuvalt ka selliseid isikuid menetluse lõppemisest teavitada, ehkki seadus seda
Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on täidesaatva riigivõimu organite kogum. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega luues neile õigusi ja kohustusi, vastutust haldusõiguse rikkumise eest
Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada
N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest eelnimetatud funktsioonist, nt Riigikogu põhiülesandeks on seadusandlus, kohtute põhiülesandeks õigusemõistmine, ministeeriumite jms põhiülesandeks täidesaatev tegevus
skeemi: punkt B.II.). Kuigi antud kaasuses ei ole küsitud, millise haldustegevuse liigiga on tegemist (vt skeemi: punkt A), tuleb kõigepealt ka sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4. ptk ja 8. ptk). Kuna see ei ole põhiküsimuseks, tuleks sellele küsimusele vastata võimalikult lühidalt. Linnavalitsuse (LV) korralduse näol on tegemist haldusaktiga (HA).1 See nähtub asjaoludest, et LV on haldusorgan (KOV-i kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organ), OÜ Luxus (OÜ) seevastu aga haldusväline isik. LV korraldusega keelduti OÜ-le ehitusluba andmast keeld on regulatiivsele haldustegevusele iseloomulik tunnus. Korraldus on antud avalik-õiguslikus suhtes, sest ehitusloa andmise kord on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning avalik-õigusliku loa saab anda üksnes avalikku võimu teostav haldusorgan. Ehitusloa andmisest keeldumine kujutab endast halduse
Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 1.2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning
prokuratuur!! kohtutäiturid, pankrotihaldurid, notariaat Keskkonnaministeerium- ((igasugused ametid)) Rene(e) Kokk! menetlusosaliste õigused ja kohustused menetlusosalisel on õigus saada organilt täielik selgitus, sh millised on tema õigused ja kohustused, milles asi on. Lisaks kasutuses olevate dokumentide tutvustamise kohustus, veel üks õigus/kohustus on menetlusosalise ära kuulmine. HMS näeb ette ka menetlustoimingule ilmumata jätmise, haldusorgan lahendab mitte ilmumise korral asja iseseisvalt Haldusmenetlus algab: 1) haldusorgani initsiatiivil 2) osalise taotlusega Taotlusele tuleb alati vastata, ka siis, kui tegu keeldumisega. Tuleb jääda neutraalseks, isikule heatahtlikult selgitada. Haldusmenetlus lõpetamine: 1) taotleja võtab taotluse tagasi 2) juriidiline/füüsiline isik lõppeb/sureb 3) taotleja taotlus võidakse ka taotlemata jätta (ntks. esitamise tähtaeg lõppeb ja ei ennistata kuupäeva)
Iga riigi põhifunktsiooni täidab teatud organ. Kuid riigi funktsioonid ei ole üksteisest isoleeritud. Oluline on, et ühe organi põhifunktsioon ei muutuks teisele organile põhifunktsiooniks. Riigiorganite põhi- ja kõrvalfunktsioonid Põhifunktsioon Abistav funktsioon Parlament Legislatiiv Haldusfn parlamendi Jurisdiktsiooniline fn - sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus) Haldusorganid Eksekutiiv Legislatiivfn määruste Jurisdiktsiooniline fn
Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks. 2.1 Menetluse algus Haldusmenetlus võib alata kahel moel: - haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel; - asutuse initsiatiivil menetluse algushetkeks loetakse esimest menetlustoimingut, enamasti on selleks puudutatud isikute tedvitamine menetluse algatamisest. Taotluse esitamine on tvaline seal, kus isik soovib riigilt saada mingit hüve või soodustust, nt kauplemisluba, ametnikuna teenistusse võtmist, detailplaneeringu
Teave ei tohi liikuda kolmandatele isikutele Hea halduse põhimõte- kontrollib õiguskansler. õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus. Teavitamiskohustus- õigus teada mis menetlusi haldusorg. läbi viib. kohustus isikule teada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlustest, kus isikut puudutavaid otsuseid võidakse langetada. Motiveerimiskohustus- on vajalik selleks, et adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud(riigihangete menetluses selgitatakse miks eelistati üht hankijat teisele) Selgitamiskohustus- tuleb tagada nendel inimestel kellel pole vilumust või teadmisi millegi kohta. Uurimispõhimõte- tähtsad dok. mis menetluse käigus on vaja, kogub ja otsib ta need ise välja ennistamine- menetlustähtaja uuendamine, selleks peab olema mõjuv põhjus võimalik tagant järgi esitada menetluseosalised- teovõimega isik menetlusseadustik: taotleja, adressaat, kolmas isik, omanikule
Nagu eespool öeldud, on mõõdupärasuse hindamise põhiprobleem hindamise subjektiivsus. Et tegemist on väärtusotsusega, sõltub otsus selle tegemise ajast ning sel hetkel kehtivatest väärtushinnangutest ning seetõttu on raske järgida ühtseid hindamiskriteeriume. See asjaolu ei tohi haldusülesannete täitmist siiskitakistada. Proportsionaalsuse kaalumine on eeskätt seadusandja ülesanne. Täitevvõim peab otsuseid tehes püüdma leida vastuse küsimusele, kas vahend, mida haldusorgan eesmärgi saavutamiseks kasutab või kavatseb kasutada, on tõhusaim ning kas see ei ole menetlusosalise ja kolmandate isikute seisukohast vaadatuna ülemäära koormav. 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest
§ 1. Määruse reguleerimisala (1)Määrusega sätestatakse ........ valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord ning sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord. (2)Sotsiaaltoetusi makstakse ning tehakse eraldisi sotsiaalteenuste osutamiseks rahaliste vahendite piisavuse korral. 21 (3) Sotsiaaltoetuste määrad kehtestab ........ Vallavalitsus oma määrusega. § 2. Mõisted (1)Sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. (2)Sotsiaalteenus (edaspidi teenus) on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. (3)Toetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud
RVastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitatakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muu aluse. Tegevus hõlmab nii aktiivset tegevust kui ka tegevusetust, sh viivitust. Tegevusetusega tekitatud kahju tuleb hüvitada, kui haldusakt on jäetud õigel ajal andmata või toiming sooritamata ning sellega on rikutud isiku õigusi. NÄIDE: Isik esitab taotluse tegevusloa saamiseks, õiguslik alus loa andmiseks on olemas, kuid amet viivitab otsuse tegemisega ning selle tulemusel tekib ettevõtjal kahju. 3) on tekkinud kahju; Kahju legaaldefinitsiooni ei ole sätestatud võlaõigusseaduses ega mujal. Tallinna Halduskohtu antud definitsioon: kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse
Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.......................
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
millised on kaasuse peamised õiguslikud probleemid. Tehiolude osas tuleb hoiduda igasugusest fantaseerimisest. Kui kaasuse faktoloogiast ei selgu vastupidist, siis tuleb eeldada, et õigussuhte osalised (haldusorgan, menetlusosalised jne) on käitunud õiguspäraselt, st neile aspektidele ei pea lahenduskäigus tähelepanu pöörama. Nt kui kaasuses ei ole vihjeid sellele, et kohtutäitur peaks menetlusest keelduma või haldusorgan oleks asja otsustamisel olnud erapoolik, ei pea hakkama tema erapooletust analüüsima. Kui kaasuse tekstist ei nähtu asjaosaliste vaidlust faktiliste asjaolude üle, siis tuleb eeldada, et asjaosaliste faktiväited on tõendatud. Kaasuse lahendamisele asudes tulebki esmalt tähele panna, mida üldse kaasuse lahendajalt küsitakse ja ehkki tavaliselt on küsimuseks mingi nõude olemasolu X-l Y vastu, võib konkreetse kaasuse puhul olla küsimuse püstitus ka teistsugune
läbivaatamise ettevalmistamine ... 2003:1321). Vene leiab, et haldusakti teatavakstegemise ja selle vaidlustamise tähtaja juures tuleb eraldi vaadelda kahte juhtumit: 1) teatavakstegemine ja vaidlustamine haldusakti adressaadi poolt; 2) teatavakstegemine ja vaidlustamine kolmanda isiku poolt. Vene leiab, et esimese juhtumi korral on probleem vähem tähtis, kuivõrd haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2007, 24, 127) § 61 lõikest 1 tulenevalt adressaadile teatavaks tegemata haldusakt üldse ei kehtigi ning seda pole adressaadil vaja vaidlustada. Einar Vene peab problemaatliseks just nimelt haldusakti adressaadile kättetoimetamisega seonduvat. Haldusakti teatavakstegemise, eriti kättetoimetamise eesmärk ongi just see, et 8 isikul oleks võimalik kindlalt teada haldusakti andmisest ja et tal avaneks koormava haldusakti puhul võimalus end kohe kaitsta. Seejuures jagab Vene I
Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka küsimus, kas isiku õigusi peab olema rikutud või piisab põhjendatud huvist). 3
RK 3-3-1-88-13: RVastS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. RK 3-3-1-31-15: RVastS § 4 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta. RK 3-4-1-60-14: HKMS § 45 lg 1 ja RVastS § 5 lg 1 järgi võib tulevikus antava haldusakti peale esitada hoidumise nõude juhul, kui on põhjust arvata, et haldusorgan annab haldusakti, mis rikub isiku õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti hilisemal vaidlustamisel. RK 3-3-1-84-11: RVastS § 5 lg 1 on lähedane HKMS § 45 lg-le 1, kuid viimati nimetatud sättest siiski erineva reguleerimisesemega ja osaliselt erineva sisuga. RVastS § 5 lg 1 ei sätestata, et isikul peab olema põhjust arvata, et tema õigusi rikkuv haldusakt antakse või toiming sooritatakse.
annaabi.ee 
