Haldusõigus 2021/2022 (0)

Loengud 1-2: Haldusõiguse põhimõtted 
ja -mõisted   Haldusõigus
K. Merusk: “Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust
teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid 
eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.” (1995 õpik, lk 28) Haldus organisatoorses mõttes on haldusorganisatsioon. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, so riigi jt halduse kandjate tegevus, mille 
esemeks on avaliku halduse ülesannete täitmine. Haldus formaalses mõttes tuletatakse  võimude lahususe põhimõttest. Haldus formaalses 
mõttes tähendab organisatoorses mõttes halduse (haldusasutuste) tegeliku tegevuse 
summat, arvesse võtmata, kas tegevus on ka sisuliselt (materiaalselt) spetsiifilise halduse 
iseloomuga  või on tegemist hoopis sisuliselt seadusandluse, õigusemõistmise või 
valitsustegevusega.   Halduse avalik- ja eraõiguslik tegevus
Avalik-õiguslik Kui haldus tegutseb avalik-õiguslikult, teostab ta täidesaatvat võimu ning peab lähtuma 
põhiseaduse põhimõtetest ning põhiõigustest (vt PS § 3 lause 1, § 14). Avaliku halduse tunnused: ·   asjade korraldamine üldsuse huvides ja hüvanguks
·   avaliku võimu pädevusega
·   avalik-õigusliku subjekti poolt
·   etteantud raamides (õigustloovate aktidega lubatud piires) ning on kontrollitav   Eraõiguslik ·   Halduse eraõiguslikud tehingud: Kui riigiasutus tahab nt osta uusi  vormiriideid, raadiosaatjaid, aga ka üürida välja sotsiaalkortereid, sõlmitakse 
eraõiguslik leping. ·   Halduse majanduslik tegevus: Siin on mõeldud majanduselus osalemist  riigi poolt äriühingutes osalemise kaudu ·   Haldusülesannete täitmisega eraõiguse õiguslikes vormides on tegemist  juhul, kui  haldus kasutab sisuliselt eraõiguse võimalusi, kuid sisuliselt täidab 
avalikke ülesandeid (näit veevärk, gaas, elekter, ühiskondlik transport)  


Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise teooriad
    Haldusõigus ja riigiõigus
Haldusõiguse printsiibid tulenevad eeskätt põhiseadusest ja hõlmavad mh: o   Õigusriigi printsiipi, §  st mh põhiõiguste ja vabaduste tagatust, võimude lahusust,  proportsionaalsust, õiguskindlust (õigusselgus, õiguspärane 
ootus); o   Sotsiaalriigi printsiipi, §  st mh võrdsuspõhiõigust, inimväärikusele vastavate  elamistingimuste tagamist, sotsiaalkaitset (toetused), 
kättesaadavat haridust, tõhusat tervisekaitseüsteemi; o   Demokraatia printsiipi, §  st mh legitimatsiooni, riigivõimu rahva käes (kõrgeim võim),  enamuse õigust otsustada; o   Õiguspärasuse printsiipi, §  st mh avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus  annab selleks volituse (seaduslikkuse pm, vs nt “riik riigis”), 
riigivõimu omavoli keeldu, isikute võrdsust seaduse ees. o   NB! Inimväärikuse põhimõte kui oluline PS põhimõte mida peab järgima  ka halduse tegevuses •       Seosed haldusõiguse kaasuste lahendamisega   Inimväärikus (PS § 10, RVastS § 9 lg 1) •       Üks põhiseaduse aluspõhimõtetest, mis moodustavad Eesti põhikorra tuuma.
•       Isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk.  (RKHKo 3-3-1-2-06, p 10) •       Kohtupraktikas loetud inimväärikust alandavaks nt vanglatingimusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, sh: •       Kui kinnipeetavale ei ole tagatud 3 m2 isiklikku põrandapinda kambris (nt 3-3-1-95-16) •       Pidev müranorme ületav heli; inimväärikuse osaks on tahtevabadus.  (RKHKo 3-3-1-17-14, p 12) •       Õigusvastane kartserisse paigutamine teatud tingimustel (RKHKo 3-3-1- 93-09) •       Alus ka nt liiga kõrge karistusmäära PS vastaseks tunnistamisel. •       (RKPJKo 3-4-1-13-15) •       Tihedalt seotud nt sotsiaalriigi põhimõttega (vt nt RKPJKo 3-4-1-7-03, p 16)  


Haldusõigus ja rahvusvaheline õigus
PS § 3 lg 1: “Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 
seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti 
õigussüsteemi lahutamatu osa.” •       Siseriikliku normi ja rahvusvahelise õiguse normi vastuolu korral  peab kohaldama viimast. •       1969 Viini konventsiooni art 27: “Osalisriik ei tohi viidata oma  riigisisesele õigusele lepingu täitmatajätmise õigustusena.” •       PS § 3 komm 47 tõlgendus: “Riikide praktika põhjal võib väita, et  ainuüksi rahvusvahelise õiguse normide tunnustamisele riigi 
õigussüsteemi osana ei järgne veel nende ülimuslikkuse tunnustamine
kõigi sisemaiste õigusaktide ees ja rakendamine vastuolu korral 
viimastega. Enamiku riikide õiguskordades peetakse põhiseadust riigi 
õigussüsteemis kõrgeimaks õigusnormiks.” PS § 123: “Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Kui Eesti 
seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, 
kohaldatakse välislepingu sätteid.” •       Lähtuvalt rahvusvahelise õiguse ülimuslikkusest on riigid kohustatud  järgima rahvusvahelise õiguse norme (RKPJKo III-4/A-10/94). •       Vrd Vene Konstitutsioonikohtu praktika EIK lahendite suhtes.   Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 
konventsioon (EIÕK) ja Euroopa Inimõiguste Kohus 
(EIK)
Avaliku võimu täitmise reguleerimine ja selle käigus rikutud õiguste kaitsmine (haldusõiguse 
ülesanne) on inimõiguste pärisosa. PS 2. ptk ja EIÕK (1950) kui haldusõiguse juristi ühed peamised töövahendid. EIK tähtsus o   Individuaalkaebused (otsekaebused, vrd Riigikohtu PSJK)
o   Otsustel otsene mõju Eesti haldus- ja kohtupraktikale (nt 3 m2 keeld  vanglakambrites) o   EIÕK dünaamiline tõlgendamine (living instrument), §  Nt art 8 (Õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ·   Selle kohaldamine LGBT või keskkonnakaitse küsimustes. o   EIK praktika ja Euroopa Nõukogu ebademokraatlikud riigid (Venemaa,  Türgi, Aserbaidžaan)     EL õiguse ülimuslikkus


Euroopa Liidu (EL) aluslepingud ülimuslikkuse põhimõtet ei sätesta. Ülimuslikkuse pm kujundas välja Euroopa Kohus asjades Costa vs. ENEL (1964) ja 
Internationale Handelsgesellschaft (1970). •       Nii esmane kui ka teisene EL õigus ülimuslik LR seaduste suhtes.
•       2013 otsuses Melloni andis EK ülimuslikkuse EL raamotsusele  Hispaania PS suhtes. •       2017 otsuses Taricco II jättis EK enam paindlikkust ülimuslikkuse  küsimuse üle otsustamisel. •       Tänini ei ole LR-d reeglina tunnistanud EL õiguse absoluutset  ülimuslikkust siseriikliku õiguse ees. •       Riigikohus pigem erandlik näide: PS-st saab kohaldada üksnes seda osa, mis on EL õigusega kooskõlas ja nende sätete toime peatub, mis
pole EL õigusega kooskõlas (RKÜKa 3-4-1-3-06, p 16) •       Vrd Saksa Liidukonstitutsioonikohus: EL võib Saksamaa  konstitutsioonilist identiteeti rikkuda, mistõttu tohib kohus identiteedi 
kontrolli käigus kuulutada EL õiguse Saksamaal kohaldamatuks 
(BVerfGE 30.06.2009, 123, 267, p-d 240–241). •       EL-i lepingu art 4 lg 2 (al 2009): EL austab liikmesriikide  konstitutsioonilist identiteeti.   EL õiguse vahetu õigusmõju •       EL esmasel õigusel (eeskätt EL leping, EL toimimise leping, EL põhiõiguste  harta) on vahetu õigusmõju, kui selle normid on piisavalt konkreetsed. •       Teisene õigus (EL-i määrused, direktiivid ja EL-i organite otsused, soovitused ja seisukohad): o   Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides LRdes (ELTL  art 288 lg 2). o   Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv LR suhtes (vaja üle  võtta), kuid võib omada vahetut õigusmõju, kui: §  direktiivi sätted on tingimusteta ja piisavalt täpsed;
§  riik on jätnud direktiivi üle võtmata või direktiiv ei ole üle võetud  korrektselt; §  direktiiv annab kodanikule õiguse, mille kohustatud pooleks on LR. o   Otsus on tervikuna siduv (ELTL art 288 lg 4).
o   Soovitused ja arvamused ei ole siduvad (ELTL art 288 lg 5). •       Siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada kooskõlas EL õigusega (RKHKo 3-3-1-57- 06)   EL põhiõiguste harta (2000) ·   EL põhiõiguste harta (2000) art 51 lg 1: o   “Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud  liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele üksnes
liidu õiguse kohaldamise korral. Seepärast austavad nad õigusi, järgivad 


põhimõtteid ning edendavad nende kohaldamist oma asjaomase 
pädevuse kohaselt, võttes arvesse liidule aluslepingute muudes osades 
antud volituste piire.” o   Seega kohaldub harta Eesti haldusorganitele tegutsemisel EL õiguse  reguleerimisalas. ·   Harta art 41 sätestab EL-i kodanike õiguse heale haldusele, mis eeldab mh: o   EL-i institutsioonid, organid ja asutused käsitlevad isikusse puutuvat  erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul; o   Ärakuulamisõigust; ○ Õigust tutvuda isikut ennast puudutavate andmetega;
○ Avaliku võimu teostamisel põhjendamiskohustust. ● Põhiõiguste kaitsestandard, vt EK Melloni otsus (2013): ○ “Kui liidu õigusakti jaoks on vaja siseriiklikke rakendusmeetmeid, on riigi  ametiasutustel ja kohtutel õigus kohaldada põhiõiguste kaitse siseriiklikke 
standardeid, tingimusel, et see ei kahjusta hartas ette nähtud kaitse taset, 
nii nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus, ega liidu õiguse 
ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust“ ○ Seega ka nt Eesti põhiseaduses sätestatud põhiõiguste kaitsestandard on EL õiguse kohaldamisel allutatud hartale ja EL õiguse ühtsusele.   Haldusõiguse süsteem   Haldusõiguse üldosa allikad
1.jaanuaril 2002 jõustusid: ·   haldusmenetluse seadus (HMS) o   eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja  kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. ·   asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) o   eesmärk on luua ametnikele võimalused saavutada ettekirjutuste  täitmine ·   riigivastutuse seadus (RVastS) o   eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude  avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning 
tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. ·   1.juulil 2003 jõustus:
·   halduskoostöö seadus (HKTS) o   füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku  halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks 
volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi 
osutamise alused ja korra.  


Haldusõiguse üld- ja eriosa
Üldosa: o   põhimõtted,
o   põhimõisted,
o   põhistruktuurid: §  halduskorraldusõigus,
§  haldusmenetlusõigus,
§  haldustäiteõigus,
§  riigivastutusõigus. Eriosa: ·   keskkonnaõigus,
·   ehitus- ja planeerimisõigus,
·   avaliku teenistuse õigus,
·   Korrakaitse ja riigikaitseõigus,
·   maksuõigus,
·   majandushaldusõigus,
·   sotsiaalõigus,
·   haridusõigus,
·   mereõigus?
·   jne Samas: ·   ka haldusõiguse eriosa valdkondadel oma üldosa o   nt majandushaldusõigusel MsÜS, keskkonnaõigusel KeÜS, ·   haldusõiguse üldosa sisaldab ka üksnes teatud eriosa valdkondadele vajalikke  regulatsioone o   nt avatud menetlus oluline planeerimisõiguse ja keskkonnaõiguse jaoks, kuid sel pole erilist tähendust muude haldusõiguse eriosa valdkondade 
jaoks.   Haldusõiguse süsteem läbi selle allikate (NB! lisaks seadustele on allikateks ka PS ja halduse tegevust reguleerivad määrused + 
ELÕ)   Halduse siseõigus
Oma igapäevatöös puutub ametnik kokku erinevate organisatsioonisiseste eeskirjadega 
(näiteks sisekorraeeskirjad) ja juhistega (näiteks juhised seaduse tõlgendamise kohta).  
Sellised üldised asutusesisesed korraldused, haldusjuhised, halduseeskirjad jne on vaid 
haldussiseõigus, need ei ole õigusnormid, sest nad on suunatud haldusorganitele ja nende 
ametnikele, aga mitte riigi kodanikele.  Seepärast ei saa haldussisesed eeskirjad olla ka 
kunagi haldusakti andmise õiguslikuks aluseks  


Haldusõiguse põhimõtted ·   Üldtunnustatud haldusõiguse printsiipide nimistu puudub.
·   Haldusõiguse printsiibid on haldusõiguse eri valdkondades kehtivate reeglite  üldistus, mis on väljendatud erinevates õigusallikates (RKPJKo 3-4-1-1-03, p 14). ·   Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks  järgmised põhimõtted: (RKPJKo 3-4-1-1-03, p 14) o   õiguskindlus,
o   õiguspärane ootus,
o   proportsionaalsus,
o   mittediskrimineerimine,
o   õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud,
o   õigus menetlusele mõistliku aja jooksul,
o   tulemuslikkus ja tõhusus.   Haldusõiguse põhimõtted ja haldusmenetluse seadus ·   HMS põhimõtetes väljendub hea halduse tava.
·   SEADUSLIKKUS – HMS § 3 lg 1
·   PROPORTSIONAALSUS – HMS § 3 lg 2
·   KAALUTLUSÕIGUS – HMS § 4
·   ÕIGUSKINDLUS – väljendub nt HMS §§-des 64 - 67
·   VÕRDNE KOHTLEMINE
·   VORMIVABADUS – HMS § 5
·   EESMÄRGIPÄRASUS – HMS  5
·   UURIMISPÕHIMÕTE – HMS  6
·   AVALIKKUSE JA ANDMEKAITSE PÕHIMÕTTED – HMS § 7
·   ERAPOOLETUS - § 10
·   … ?   Seaduslikkus: ülimuslikkuse põhimõte ·   Seos kaasuse lahendamise skeemiga §  HMS § 3 lg 1: “Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja - vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse 
alusel.” o   Seaduse ülimuslikkuse põhimõte §  Isikute põhiõigusi saab avalik võim piirata üksnes seadusest  tuleneva volitusnormi alusel. §  Haldusaktid ja toimingud peavad vastama üldaktidele (määrustele,  seadustele, PS-le) §  Üldaktid peavad vastama PS-le.
§  Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab  olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda
täpsemad ka menetlusnormid. (RKPJKo 3-4-1-42-13, p 41)


o   Vrd RiKS § 19 lg 1 üldvolitus: “Juhul kui sõjaseisukorra ajal on riigi  julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks vaja vältimatult 
kehtestada ning kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, 
mida seaduses ei ole sätestatud, võib Vabariigi Valitsus kohaldada 
seaduses sätestamata meedet nii kaua, kui see on vältimatult vajalik.”   Vrd Kiviõli Keemiatööstus OÜ kaasus (RKHKo 3-3-1-9-
15, p 19) •       19. Kolleegium leiab, et maksumenetluses oli ja on lubatav kasutada jälitus- toimingutega saadud teavet osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud 
kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid 
kohtuotsus kui dokumentaalne tõend. Kriminaalmenetluses kogutud jälitusteabe 
kasutamiseks vaidlustatud maksumenetluses puudus seaduslik alus. Seetõttu oli 
jälitusteabe kasutamine maksuotsuse tegemisel ja sellele järgnenud 
kohtumenetluses välistatud. Eeltoodust lähtuvalt on ekslik haldus- ja 
ringkonnakohtu seisukoht, et jälitusteabe kasutamist asjassepuutuvas 
maksumenetluses lubas MKS § 59 lg 1, mille järgi on maksumenetluses tõendiks 
muu hulgas riigiasutuselt saadud teave.   Seaduslikkus: Parlamendireservatsiooni ehk olulisuse 
põhimõte ·   Põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise  seisukohalt olulised otsused langetama seadusandja. Eriti oluline on selle nõude 
täitmine, kui täitevvõimu tegevus kohustab isikuid või piirab nende õigusi. 
(RKPJKo 3-4-1-34-14, p 44) ·   Nii nagu seadusandja tohib delegeerida täitevvõimule üksnes seda, mida  põhiseaduse kohaselt ei pea tegema tema ise, tohib seadusandja ka 
normiloomefunktsiooni delegeerimisel põhiseaduses nimetamata organile üle 
anda üksnes nende küsimuste reguleerimise, mida põhiseaduse kohaselt ei pea 
otsustama parlament ise või näiteks Vabariigi Valitsus. (RKPJKo 3-2-1-40-15, p 
53) ·   Seotud: otsese riigivõimu reservatsioon, s.o teatud küsimuste otsustamise  pädevus üksnes demokraatlikult enam legitimeeritud riigiorganitel, s.o 
seadusandjal enesel, Vabariigi Valitsusel või ministril. ·   Nt advokatuuri kehtestatud RÕA tasude ja kulud kord (RKPJKo 3-2-1-40-15).   Uurimispõhimõte ·   Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise  tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
(HMS § 6) o   Haldusorgan ei ole seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid  taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. 


Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on haldusorgani 
ülesanne. RKHKo 3-3-1-74-14, p 13 o   Menetlusosalist tuleb vajadusel suunata esitama teda soodustavaid  tõendeid, mille esitamise koormus on temal. o   Haldusorgan kohustatud jälgima haldusakti täitmist. ·   Suunatud seega tõendamisele ja menetluses õiglasele lahendusele jõudmisele.
·   Eristada kolme tasandit: o   Menetlusosalist aitab eeskätt läbi selle, et haldusorgan ja –kohus  tasakaalustavad poolte teabealast seisundit. o   Haldusorganit aitab mh  läbi selle, et väheneb tõenäosus jõuda lõpuks  valeotsusele. o   Halduskohut aitab mh läbi selle, et haldusmenetluses tõendite kogumine aitab kaasa menetlusökonoomiale   Õiguskindlus (PS § 10) ·      Õiguskindlus hõlmab: o   Õiguspärane ootus, õigusselgus §  Kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes. (vt nt RKPJKo  3-4-1-1-14, p 89) §  Õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia põhimõte.  Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised 
organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid 
ajakohastama. (RKPJKo 3-4-1-27-13, p 69) §  Selgus kehtivate õigusnormide sisu osas.
§  Isikul peab olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse  õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. §  Riigi omavoli keelu konkretiseering. ·   PS § 13 lg 2: “Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli  eest.” ·      Riive kaasneb nt n-ö üleöö kehtestatavate uute õigusraamistikega o   Vt nt RiKS § 9 lg-d 2 ja 6
o   Vajadusel saab maksta isikutele õiglast hüvitist, kui nt neid soodustav  haldusakt on üleöö kehtetuks tunnistatud.   Võrdne kohtlemine ·   Riigikohtu järjepidev praktika: o   Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid  asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. o   Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki  isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. o   Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kui haldusorgani  kaalutlusotsus rajaneb kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest 
tulenevatel asjakohastel kaalutlustel.


·   RKÜKo 3-4-1-18-14, p-d 57-60, kontrolliskeem: o   gruppide moodustamine
o   kas on võrreldavaid gruppe ebavõrdselt koheldud – kui jah, siis
o   proportsionaalsuskontroll. ·   Millised on peamised diskrimineerimise alused?   Proportsionaalsuse põhimõte (HMS § 3 lg 2, PS § 11 ls 
2) o   Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi  saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis 
soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole 
võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, 
mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle 
otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja 
intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. (Riigikohtu järjepidev 
praktika) o   Proportsionaalsuse pm seondub kaalutlusõigusega. §  Haldustegevuse ebaproportsionaalsus on ühtlasi oluliseks  kaalutlusveaks. §  Vrd nt lasu (taser/tulirelv) sooritamine politseiniku poolt avalikus  kohas tema juures olevat naist külmrelvaga ründava isiku 
rindkeresse. o   Sageli taandub proportsionaalsus mõõdukuse hindamisele.   KAALUTLUSÕIGUS
Kaalutlusõigus (diskretsioon) on  haldusorganile  seadusega antud volitus kaaluda otsustuse
tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. KAALUTLUSREEGLID: Kaalutlusõigust ·   tuleb teostada
·   kooskõlas volituse piiride,
·   kaalutlusõiguse eesmärgi ning
·   õiguse üldpõhimõtetega,
·   arvestades olulisi asjaolusid ning
·   kaaludes põhjendatud huve. HMS § 4     Kaalutlusõigus (diskretsioon)


·   Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida  erinevate otsustuste vahel. (HMS § 4 lg 1) ·   Halduse kaalutlusõiguse tuum – täitevvõimu otsustus selle üle, milline  asjassepuutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on kaalukam. 
(RKHKo 3-3-1-87-13, p 19) o   Nt omandipõhiõigus, sotsiaalriik ja inimväärikus vs  ühetaoline  maksustamine. ·   Peamine eristus kaalutluse liikide vahel: o   otsustuskaalutlus – valik, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud  tagajärge. §  Liiklusseaduse § 184 lg 4: “Põhjendatud õigustatud huvi korral  võib /…/ piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada kolmandatele 
isikutele.” o   valikukaalutlus – õigus valida normi rakendamisel erinevate tagajärgede vahel. §  Ehitusseadustiku § 71 lg 3: “Tänava kaitsevööndi laius on äärmise  sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib 
laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või 
detailplaneeringus.”   Kaalutlusõiguse puudumine ·   Imperatiivsed normid
·   Kaalutlusõiguse redutseerumine nullini o   Tekib subjektiivne õigus nõuda halduselt kindla meetme rakendamist või haldusorgan on kohustatud teatud meedet rakendama. §  Nt väitekirjas esinev eriti ulatuslik plagiaat.
§  Kui parim pakkumine selgitatakse ühe, selgelt mõõdetava  kriteeriumi alusel, siis haldusorgani kaalutlusõigus 
enampakkumisele esitatud pakkumiste hindamisel on vähenenud 
nullini, näiteks on see nii, kui enampakkumise võitja valitakse 
ainuüksi pakutud hinna alusel. (RKHKo 3-3-1-66-09, p 13) §  Nt kui kinnipeetaval on ülekaalukas õigus külastada raskes  terviseseisundis lähedast, siis on vangla kaalutlusõigus 
vähenenud selliselt, et õiguspärane keeldumine väljasõiduks loa 
andmisest ei ole võimalik. (RKHKo 3-3-1-78-11, p 12) ·   Samuti puudub haldusmenetluses kaalutlusõigus, kui rakendatav siseriiklik norm  on vastuolus ülimusliku EL normiga, mis diskretsiooni ette ei näe.   Määratlemata õigusmõiste ·   Haldusmenetluses toimub määratlemata õigusmõiste sisustamine olemuslikult  kaalutluse teel. o   Kohtulikus kontrollis erisused: §  Kaalutlusõiguse puhul selged reeglid, määratlemata õigusmõiste  sisustamisel mitte. 


·   Määratlemata õigusmõiste sisustamisel peab haldusorgan esitama põhjaliku  motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. (RKHKo 3-
3-1-62-02) o   Nt „oht riigi julgeolekule“
o   Nt „avalik huvi“
o   Nt „mõistlik aeg“   Diskretsiooninormid ja imperatiivsed normid ·   „Võib“ diskretsiooninormid vs „peab” imperatiivsed normid.
·   Seotud haldus: o   Haldusorgan ja kohus on normi sõnastusega seotud ega saa rakendada kaalutlust seal, kus seda ei ole ette nähtud. ·   Kui imperatiivse normi rakendamine on haldusorgani hinnangul PS-vastane, ei  saa haldusorgan (erinevalt kohtust) tunnistada seda PS-vastaseks ja jätta norm 
kohaldamata. o   Vajalik mh võimude lahususe põhimõtte tagamiseks.
o   Küll aga võimalik haldusorganil otsida n-ö kõrvalteid PS-pärase  lahenduseni jõudmiseks (vrd Aleksandrovi kaasus). o   Samuti, kui normi kohaldamine tekitaks pöördumatu kahju, siis tuleb see jätta kohaldamata ja kohaldada vahetult põhiseadust (HMS käsiraamat, lk
276).   Kaalutlusõiguse vajalikkus ·   Kaalutlusõiguse andmisega võimaldab seadusandja haldusele vajalikku  paindlikkust seal, kus on vaja iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestada, et jõuda 
tasakaalustatud lahenduseni. o   Riigikohus tunnistas PS-vastaseks ja kehtetuks RelvS osas, milles see  ei võimaldanud soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamisel 
arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu. 
(RKPJKo nr 3-4-1-10-10; 3-4-1-12-13) §  Ettevaatamatus jahirelva käitlemisel;
§  Rüselus politseinike vahel patrullis.   Põhjendamine ·   Tuleb selgitada teatud haldustegevuse õiguslikke ja faktilisi põhjuseid.
·   Haldusaktis peab olema vähemalt märgitud õiguslik alus ja selle andmise  põhimotiiv o   Kontrollitavus ·   HMS § 56 lg 3: Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb  märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. o   Erand: kohus võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt


kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et 
haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. (Villa 
Benita) §  Kuidas hinnata?   Kaalutlusviga ·   Olulise kaalutlusveaga võib olla tegemist, kui: o   ei teostata kaalutlusõigust,
o   on lähtutud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest,
o   jäetud mõni oluline asjaolu tähelepanuta,
o   on ületatud diskretsiooni piire või
o   otsus on vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse  üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. (RKHKo 3-3-1-87-13, p 19) §  Nt haldusorgani keeld püstitada hoonestust üldplaneeringuga ette  nähtud elamumaale võssa kasvanud loopealsel, sest see eeldaks 
mõne rahvuspargi kaitstavaks objektiks oleva kadaka raiumist. ·   Kaalutlusvigu saab kõrvaldada üksnes haldusorgan ise, sh vaidemenetluses. o   Nt ei saa kohus teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.   Kaalutlusõiguse seos teiste HM põhimõtetega
  Hea halduse põhimõte (PS § 14) ·   Vastuolus hea haldustavaga on: o   Kui haldusorgan kallutab isikuid käituma viisil, mis ei ole kooskõlas  seadusega. o   Kui haldusorgan hoiab isikuid teadmises, et kavatseb haldusmenetluse  lõpptulemusena langetada isikute soovidele vastava otsuse, kuid langetab
hoopis isikute tahtele mittevastava otsuse. RKHKo 3-3-1-17-02, p 18 §  Nt Sotsiaalkindlustusamet üllatuslikult ei määra inimesel puuet ja  keeldub toetusi maksma. ·   Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta  kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta. 
RKHKo 3-3-1-17-02, p 18 ·   Isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul asjakohast teavet, sh o   Teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist  mõjutavatest haldusaktidest. RKÜKo 3-3-1-85-10, p 37 o   Õiguskantsler: "Kõige uskumatum ja nukram on lugu surnud mehest,  keda ükski riigiasutus ei pidanud vajalikuks ellu tagasi aidata. Inimene oli 
tagaselja surnuks tunnistatud, soovis ellu tagasi pöörduda. Ja enne seda, 
kui ta meile jõudis, ei olnud mitte keegi talle öelnud, mida ta peaks 
tegema, et uuesti elavate kirja jõuda.“ ERR Uudised, 17.09.19


•       Hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas menetluse läbiviimine  menetlusosalise teadmata ja menetlusosalisega suhtlemata. •       Selleks tuleb isik kõigepealt menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus,  tal peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi, 
asjaolusid tuleb uurida, koguda tõendeid, kaaluda erinevaid variante jne. RKHKo 
3-3-1-102-06, p 21 o   Haldusmenetlusse  tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on  haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib 
piirata tema õigusi. RKHKm  3-3-1-56-02, p 9 o   Ärakuulamisõiguse (HMS § 40) rikkumine kui oluline menetlusviga.  RKHKo 3-3-1-80-06, p 20   Hea halduse kaks erinevat eesmärki
Otsuse õiguspärasus („Instrumentalism“) •       Menetlusosalise õigused (nt ärakuulamine, nõustamine) teenivad haldust –  võimalikult palju tõest informatsiooni, et saada võimalikult õiguspärane ostus Kontinentaleuropa   Inimväärikuse küsimus juba menetluse ajal •       Korraktne menetlus ja õiglus – menetlusosalise õigused kaitsevad isikuid juba  menetluse käigus Common law maad   Hea halduse kaks erinevat allikat •       Haldussisesed reeglid, koodeksid jne •       Hea haldus kui igaühe põhiõigus Nt Soome Vabariigi põhiseaduse § 21 Nt Riigikohus tuletab PS §-st 14 põhiõiguse heale haldusele (17.2.2003.a nr 3-4-1-1-03): 
„EL põhiõiguste harta ei ole Eestile õiguslikult vahetult siduv (NB! Nüüd on!), kuid harta 
tugineb EL liikmesriikide ühistele põhiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja õigusriigi 
põhimõtetele. Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted, samuti teised Euroopa õigusruumis 
kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. … Euroopa õigusruumis
tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS §-st 14 tuleneb isiku õigus heale 
haldusele, mis on üks põhiõigustest.“   Euroopa põhiõiguste harta 2000 (alates Lissaboni lepingu jõustumisest 2009 siduv 
põhiõigus EL-s) Art 41. Õigus heale haldusele


1. Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema 
küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. 2. See õigus kätkeb: a) igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse 
üksikmeedet, mis võib teda kahjustada; b) igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse 
konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve c) asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid. 3. Igaühel on õigus saada liikmesriikide õiguse ühiste üldprintsiipide kohaselt liidult hüvitist 
mis tahes kahju eest, mida selle institutsioonid või teenistujad on oma ülesannete täitmisel 
tekitanud. 4. Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes aluslepingute keeltest 
ning talle tuleb vastata samas keeles   Mõisteid haldusõiguses


LOENG 3-4 HALDUSTEGEVUSE LIIGID  õiguslikud vormid:  ÕIGUSAKT ● Haldusakt ○ Üksikakt - käitumisjuhised ÜKSIKJUHTUMIKS ja konkreetsetele isikutele
○ Üldkorraldus  ● Üldakt - Abstraktset hulka juhtumeid reguleeriv õigustloov akt
● Määrus - Üldakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.


•Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. •Haldusakt antakse reeglina kirjalikus (sh elektroonilises) vormis. •Erand nt RiPS § 11 lg 4-1: politsei märguanne veesõiduki peatamiseks, mille 
täitmata jätmisel võib veesõiduki sundpeatada, kasutades relva või muud erivahendit
(anal. sõidukite peatamine KorS alusel) •Kirjalikus haldusaktis märgitakse (vt HMS § 55): •Selle andnud haldusorgani nimetus •Haldusakti adressaat •Haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri •Haldusakti väljaandmise aeg •Millised õigused/kohustused peale pannakse,  et seda oleks võimalik täita •Muud õigusaktiga ettenähtud andmed. •Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja 
korra kohta. HALDUSLEPING


   




!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!


!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!


§ 51 p IV jaoks


nt. Ülikool, rahvusraamatukogu,  HALDUSMENETLUS


















SELGITAMISKOHUSTUS HMS § 36


TIHTI PEALE EKSAMIL VAJA


kas normi üksikrakendamine on proportsionaalne.  Haldusõigus= sunniraha MITTE trahv Haldusmenetlus Haldustegevuse liigid Menetlusosalised -  Teised menetlusega seotud isikud Menetluse algus Menetlusnõuded Kaalutlusõigus Proportsionaalsuse kriteeriumid


Pere ja Kodu toimetusega võttis ühendust murelik noor ema Triinu, kes sai paari nädala eest ehmatusega Sotsiaalkindlustusametist teavituse: oleme teile liiga  palju raha maksnud, peate 3500 eurot 14 päeva jooksul tagastama! -  teavitamine - toiming § 58. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti  andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui  eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusakti vormistamine   Haldusorgani nimi haldusorgani nimetus ja selle juhi nimi 
v HMS § 8 mõttes tegutseva ametniku 
(menetleja) nimi Allkiri haldusorgani juhi v ametniku allkiri v  digiallkiri v e-tempel Aeg haldusakti andmise aeg Adressaat v taotleja Isik, kelle õigusi v kohustusi tekitatakse,  muudetakse,lõpetatakse Resolutiivosa = haldusakti sisu = adressaadi õigus ja/ või kohustus, mida haldusaktiga  tekitatakse, muudetakse v lõpetatakse), mis tuleneb õiguslikuks aluseks oleva  normi tagajärje Õiguslik alus seadus, §, lg, p (HO kaaluda koos hea  halduse tavaga, kas tuua välja ka  eeldused, õiguslik taust)


Faktiline alus = juriidiline fakt = õiguslikku tähendust omavate elus juhtunud asjaolude  kirjeldus). NB! vastab küsimusele MIS  ELUS  JUHTUS? Kaalutlused kui on kaalutlusõiguslik alus v kui 
eeldustes on määratlemata õigusmõiste
NB! vastab küsimusele MIKS JUST 
SELLINE TAGAJÄRG JA SELLINE 
MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE 
SISU? Vaidlustamisviide viide haldusakti vaidlustamise võimaluste,  koha, tähtaja ja korra koht








halduskat on harva tühine - saab vaidlustada


SUNDTÄITMISE KOHTA:  TESTID: