Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Haldusõigus 2021/2022". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haldusorganusaktusõigus, põhiõigususakti, kaalutlusõigususmenetlus, ülimuslik, ülimuslikkususmenetluse, volitus, proportsionaalsus, tõend, kindlus, printsiipi, inimväärikus, aktid, diskretsioon, direktiivusmenetluses, otsustus, määratlemata, õigusmõisteustegevus, õiguspärane, vastuolus, kohaldadaRiigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ..........................
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine Riigikohtu lahendites Referaat Õppeaine: AKJ6007.YK Haldusõigus ja -menetlus; Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Haldusõiguse mõiste................................................................................................................4 2.Haldusmenetluse mõiste.........................................................
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn diskretsionaarsest ehk suvahaldusest (või vaba haldus). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne). Sellisel juhul ei ole vastavad toimingud konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. 2. Haldusõigus. 2.1 Haldusõiguse mõiste. 4 Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, s.t on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning seejuures tekkinud suhteis eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.
Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1. lähtub a priori avalike huvide abstraktsest mõistest, mille kohaselt vastab avalikele huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2
teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud. • Igal kodanikul on õigus pöörduda liidu institutsioonide poole ühes põhiseaduse keeltest ning talle tuleb vastata samas keeles. Tutvu hea halduse põhiõiguse tausta ning EL vastava kohtupraktika ülevaatega! Tutvu EL liikmesriikide hea halduse põhimõtete võrdleva analüüsiga Euroopa ombudsmani käitumisjuhis 2001 • Miinimum: seaduslikkus, mittediskrimineerimine, proportsionaalsus • Täiendavalt: – kohustus olla teenindamisele orienteeritud – kohustus selgitada asjassepuutuvale isikule haldusmenetluse asjaolusid – teavitada isikuid neid puudutavast otsusest – kohustus pidada registreid – kohustus dokumenteerida haldusprotsesse Tutvu Euroopa hea halduse tava eeskirjaga (eestikeelne) Hea haldus Eestis • Riigikohtu praktika 90.aastate algusest: – Õiguskindlus – Tagasiulatuva mõju keeld
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus)
· Käsud e ettekirjutused (otsene jur kohustus sooritada teatud toiming) · Keelud (otsene jur kohustus jätta teatud toiming sooritamata) · Õigustused (jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toimingut) Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära: · Haldusõigusele on iseloomulikud käsud ja keeled · Avaliku võimu käsud on ühepoolsed Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. Õigustatud subjektiks on haldusorgan. 6. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiipid 1. Õigusriigi printsiip · Eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu (Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele) · Võimude lahususe e riigi funktsioonide korraldusspsteemi olemasolu (Eesti PS-s on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem) · Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate
Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile.
Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on kolmeastmeline: eraldiseisvad halduskohtud, ringkonnakohus, kassatsioonikohus=Riigikohtu halduskohtukolleegium. Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid
kaitsmist. Jaguneb üldosaks ja eriosaks: Haldusõiguse üldosa hõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure (sulgude ette toodud) Haldusõiguse eriosa reguleerib halduse üksikuid tegevusvaldkondi, nt keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise alused ning nõuded haldustegevuse sisulisele õiguspärasusele. Haldusmenetlusõigus sätestab nõuded menetlusele ja haldustegevuse vormile. Halduse välisõigus ja siseõigus Välisõigusreguleerib riigi ja teiste halduse kandjate ning halduseväliste isikute
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
toimub. Menetlusreeglid kirjeldavad, mis toimingud tuleb teha enne otsustamist ja kuidas otsus ise välja peab nägema. Need reeglid on vajalikud ka tehtud otsuse sisulise õigsuse hilisemaks kontrollimiseks. 5 Bürokraatia mitte kui menetluse venitaja, vaid paindlik ja lihtne, mis aitab õige otsuse langetamist. 6 Haldusmenetlus Haldusmenetlus on vaid see osa riigi tegevusest, mis ka kodanikke puudutab. Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine: nt ülemuse korraldused alluvatele. AGA Avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad ametniku teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust. 7
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada. Seepärast on oluline teada, mida need mõisted tähendavad. I Haldusakt
Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUSÕIGUS §1. Mõiste §2. Avaliku õiguse eristamine eraõigusest. §3. Haldusõiguse määratlemine §4. Haldusõigussuhete reguleerimismeetodid § 5. Haldusõigus ja põhiseaduslikkuse printsiibid § 6.Haldusõiguse süsteem §7. Haldusõigusnorm ja selle struktuur.
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õiguse funktsioone või olemust kätkeb endas selline õiguse haru nagu analüütiline õigus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida haldusmenetluse mõiste ja sisu. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade haldusõigusest. Räägitakse selles mõistest. Teises osas vaadeldakse haldusmenetluse mõiste ja tunnused. Kolmas osas räägitakse haldusmenetluse eesmärgist. Neljas osas antakse ülevaade kuidas puutub haldusõigus põhiõigustega. 1 Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Viimane vastandub eraõigusele. Et täpsemalt määratleda haldusõigust, on vaja leida kriteeriumid avaliku aõiguse, s.h. haldusõiguse eristamiseks eraõigusest. Avaliku õigusel ja eraõigusel on põhimõtteliselt erinevad lähtepunktid ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisiku privaatautonoomiast ning tal on ülesanne
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Oksana Tsuiko II aasta päevaõpe HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS Referaat Õppeaine: Haldusõigus ja -menetlus Juhendaja: Ardi Rebane Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk...................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................
Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7
Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid 2. Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest
seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus: · Rahvusvaheline õigus reguleerib rahvusvaheliste õiguse subjektide (riik) omavahelisi suhteid. · Riigiõigus käsitleb õigusnorme, mis määravad kindlaks riigi põhialused, kõrgemate riigiorganite ülesehituse ja tegevuse ning inimeste riigi vastu suunatud põhiõigused · Haldusõigus reguleerib avalike ülesannete täitmist täitevvõimu ehk avaliku halduse asutuste poolt. · Finantsõigus reguleerib riigitulusid, mis formeeruvad kahest põhiallikast: sise- ning välisallikast. · Kriminaalõigus reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras.
Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3
3 /6 /4 10 12000 a) 6100 b) 5000 c) 900 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 18 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus
b) 5000 3 c) 900 /6 /4 d) otsesus e) salajasus saab jätta hääletustulemuse enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis f) valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 Riigikogu peab peegeldama rahva poliitilisi seisukohti valimispäeval proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik 5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada
Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa:
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA:
Juhendaja: Kalle Liiv Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD.........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS.......................
51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63
Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis
annaabi.ee 
