Kõrgeim võim kuulub demokraatlikes riikides rahvale. Seadusandluse kaudu määratakse ära piirid, millest lähtuvad täideviimine ja õiguskaitse. Täidesaatva võimu ülesanne on ellu viia halduspoliitikat ning õiguskaitse ülesandeks on tagada nendest piiridest kinnipidamine. Läbi valitsusasutuste ja teiste avaliku sektori organisatsioonide viib valitsus oma poliitikat ellu. Otsuste täideviimist riigi ametnike poolt nimetatakse avalikuks halduseks. Seega on avalik haldus seotud võimu teostamisega. Halduse peamisteks tunnusteks on orienteeritus
Õiguse rakendaja, antud juhul administra´tsioon, võib õiguse rakendamisel olla rangelt seotud seadusega. Siin on tegemist juhtumiga, kus reaalses elus esinevad faktilsied asjaolud langevad kokku seaduse abstraktsete koosseisuliste tunnustega ning õiguslik tagajärg on üheselt määratletud. Selline õigusnorm kirjutab pretseptiivselt ette, millal ja kuidas administratsioon midagi tegama või tegemata jätma peab. seda niemtatakse ka määratletud õigusnormiga seotud (determineeritud) halduseks ehk „seotud determineeritud halduseks“ Diskreditsiooni liigid 1. Valikudiskreditsioon – kaks või enam õiguslikku tagajärge. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on ametnikul või ametiasutusel õigus oma otsuse alusel valida otstarbekam õiguslik tagajärg. 2. Otsustusdiskreditsioon – vastaval ametnikul või ametiasutusel on õigsu otsustada, kas rakendada õiguslikku tagajärge või mitte.
Teiseks oleks siis Windows Live Skydrive, see on ka siis tasuta Live keskkonna teenus, mis lubab siis kasutajatel hoida võrgus 5GB ulatuses omi asju. SkyDrive kontole pääseb ligi igast võrguühendusega arvutist ja võimalik on andmeid hoida ainult endale kuid saab ka soovitud inimeste vahel jagada. Eestis kõige populaarseim on(vähemalt netist lugesin nii) Webdesktop(peaks olema tasuline). Sisaldab võimalusi grupitööks, kalendrite ja ülesannede halduseks, arutelude pidamiseks või siis lihtsalt e-posti kliendiks. Tegemist on siis kaasaegse internetipõhise lahendusega mis on teostatud digitaalse asjaajamise nõudeid. Internetipõhisest lahendusest tulenevalt ei vaja Webdesktop lisatarkvara ( mis on selle asja juures väga hea ja) ja ligipääs on kõikjalt kus on võimalik ühenduda internetiga. Kasutusvõimalused : ülevaatlik(võimaldab hallata kõiki ressursse ja dokumente)
täielikult või osaliselt teatud haldusülesande täitmisest, jättes selle erasektori ülesandeks. Euroopa Liidu halduskorraldus EL on keeruka struktuuriga organisatsioon, mille põhiline täitevorgan on Euroopa Komisjon. EL tegutseb ka oma muude ametite kaudu. Eristatakse otsest EL-i haldust ja kaudset EL-i haldust: Otsene EL-i halduson EL õiguse vahetu elluviimine EL-i kui haldusekandja poolt, see jaguneb omakorda: EL-i sisemiseks halduseks ; EL-i halduseks liikmesriikides. Kaudne EL-i halduson liikmesriikide haldusekandjate ja nende organite poolt EL-i õiguse elluviimine. Selles vormis toimub valdav osa EL-i haldusest. Jaguneb samuti otseseks ja kaudseks halduseks sõltuvalt sellest, kas rakendatakse vahetult EL-i õigust (peamiselt määrused) või siseriiklike õigusaktidega üle võetud EL-i õigust (direktiivid). Haldusorgan ja organikandja Haldusorganon seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga
osa maid riigile. * aadlikelt nõuti rohkem ratsateenistust * 1563 sai Kuressaare linnaõiguse, kuningat asendas asehaldur, maa jagati ametkondadeks. POOLA-ROOTSI JÄTKUSÕDA: * Poola kuningaks sai Sigmund III. Pärast isa surma sai ta ka Rootsi kuningaks. See tekitas ääretut protesti Rootsis, sest ta oli katoliiklik (rootsi oli luterlik). * rootsis toimus riigipööre, kuningaks sai Karl IX (1604) * vastukaaluks kuulutas Poola Eestimaa Poola halduseks. Tekkis terav konflikt Rootsi ja Poola vahel ning algas sõda, mis kestis kuni 1629 Altmargi vaherahu kogu eesti mandriosa ja Põhja-Läti läksid Rootsile. Sellega oli Rootsist saanud Läänemere võimsaim riik. * 1645 andis Taani ka Saaremaa üle Rootsile * lõplikud rahulepingud 1660 Oliva rahu Rootsi ja Poola vahel Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale ja 1661 Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. ALGAS ROOTSI AEG.
suuremat serveriruumi. Igal töötajal on töökohal oma arvuti, mõnel, sõltuvalt töö iseloomust 2 monitori või 2 arvutit. Samuti ka ligipääs sisevõrgule. Kogu info ettevõtte kohta asub ettevõtte peanimekirjas, mis oma olemuselt on Exceli fail viidetega vajalikele dokumentidele ja dokumendipõhjadele. Võrgutarkvara sisekommunikatsiooniks on tarnitud valdavalt Microsofti poolt (MS Office). Eelnimetatu on ka firma Kuldpartner. Vigade, tööülesannete ja tööaja halduseks on kasutusel programm nimega Mantis. 3. Kokkuvõte Minu isiklik arvamus AS Dateli teguvusest on iagti poitiivne tuues näiteks kasvõi kogu nende teostatud töid lähi aasatatel. Datel on üks pika ajalise töökogemusega firma mida võib kohe kindlasti usaldada mõne suurprojekti kallal töötamaks, kindlasti ei ütle nad ka ära mingist väike projektist. Tooted mida AS Datel on teinud on kindlasti väga kasulikud mingi firma loomisel, projekti välja töötamisel vms
SNMP(2) Loodud 1988 Praegu kasutusel SNMP kolmas versioon SNMP(3) parameetrid Memory Capacity Number of Processes Number of Users Snmp Status System Description System UpTime SNMP(4) Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks TELNET Telnet on TCP/IPil põhinev võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset suhtlusteenust TELNET(2) Loodud 1971 Autor T. C. O'Sullivan Kasutatakse võrgu seadmetesse ligipääsuks TELNET(3) Interneti kaugsisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC desse
(Postipoisi kodulehekülg) Kuid 5 viimati välja lastud versioon oli viimane, mis tähendab, et Postipoisi süsteem on ajale jalgu jäänud ja selle kasutamine ei oleks enam tõhus (Postipoisi tootearendus..., 2014). 2.1.2 DocLogix DocLogix on kirjavahetuse, lepingute, nõupidamiste, ostudokumentide ja muude dokumentide või ülesannete halduseks ning vastavate protsesside automatiseerimiseks mõeldud juhtiv elektrooniline dokumendihaldussüsteem. DocLogix´i platvormil põhinevad erilahendused lihtsustavad infohaldust ja organiseerimisprotsesside kontrolli. Igapäevaselt kasutab elektroonilist dokumendihaldussüsteemi DocLogix umbes 35000 kasutajat, umbes 300 erinevas asutuses. (Mis on DocLogix?) 6 3 DOKUMENDIHALDUSEGA SEOTUD PROBLEEMID
saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu hulka ( kuni 4GB 32-bitise protsessoriga süsteemis, kuigi RAM-i on ainult 256MB). Sellega kaasneb aga kiirusekadu, mis on tavaliselt väike, aga võib ekstreemsituatsioonides muutuda suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks
saadaoleva mälu". Seega meeldivad programmeerijatele piiramatu suuruse ja kiirusega mälud. Tänapäeval on enamus arvutimälust organiseeritud hierarhiliselt alates kõige kiiremast registrid, vahemälu, RAM, kettasalvestus ja lõpuks magnetlint. OS-i mäluhaldur koordineerib mälu jälgides, milline on temale kättesaadav, milline tuleks kasutusele võtta või kasutusest eemaldada ja kuidas vahetada põhimälu ja teiste mälude vahel. See toiming, mida nimetatakse virtuaalmälu halduseks suurendab märgatavalt protsessidele saadaoleva mälu hulka ( kuni 4GB 32-bitise protsessoriga süsteemis, kuigi RAM-i on ainult 256MB). Sellega kaasneb aga kiirusekadu, mis on tavaliselt väike, aga võib ekstreemsituatsioonides muutuda suureks ja viia arvuti thrashing olekusse. Teine mäluhalduse tähtis osa on protsessori abiga virtuaalmälu kasutuse korraldamine. Kui mällu on laetud mitmeid protsesse, siis tuleb neil keelata teineteise mälu kasutamine. Selleks
andmebaasiserver, faksiserver, kohtvõrgu server, meiliserver, nimeserver (DNS-server), puhverserver, serverrakendus, rakendusserver, laiserver, X-server, anonüüm (- veebi)server, listiserver, autentimisserver, prindiserver, kaugpöördusserver ja virtuaalserver. Klient-server-süsteem (client-server-system) hajusrakendus, mis põhineb serveri(te) ja klientide vahelisel tööjaotusel. Andmebaasiserver (database server) andmebaasi pidamiseks ja halduseks. Faksiserver (fax server) faksidele spetsialiseeritud server kohtvõrgus. Kohtvõrgu server (LAN server) kohtvõrgus teistele andmejaamadele teenuseid pakkuv server, nt. failiserver, prindiserver jne. Meiliserver (mail server) elektronposti vahetust teostav serverarvuti või programm. Nimeserver (DNS server, Domain Name Service ) "domeeninimeteenuse server", vastuseks päringule teisendab oma andmebaasi abil hosti nime hosti IP-aadressiks. Hajutatud nimedesüsteem Internetis.
802.11i asendab WEP-i ja käidi välja Wi-Fi allianssi poolt vahepealseks lahenduseks WEPi turvaaukude jaoks. 802.11i kasutab AESi (ingl k. Advanced Encryption Standard) blokk sihvrit, samal ajal kui WEP ja WPA kasutavad RC4 voo sihvrit. Wi-Fi Alliance alustas WPA standardit kasutavate WiFi seadmete sertifitseerimist 2003. aastal. (Wi-Fi Alliance s.a.. WPA ja WPA2 kasutavad võrreldes WEP-iga, autentimisel parema turvalisuse tagamiseks, EEE standardi 802.1X EAP-d. Samas WPA kasutab võtme halduseks Temporal Key Integrity Protocol'i (TKIP), kuid WPA2 kasutab AES-i. WPA2 on IEEE 802.11i standard, mis sisaldab autentimiseks ka IEEE 802.1X standardit. (Wi-Fi Alliance s.a.) WPA ja WPA2 genereerivad lähtuvalt IEEE 802.1X standardist iga uue ühenduse tarvis uue sessioonivõtme. Pakutakse kahte versiooni: Personal ja Enterprise. Personal versioonis vajatakse vaid tugijaama ja klientseadet, kuid Enterprise versioon pakub suuremat turvalisust, kasutades Remote
3. Kuidas saab teostada võimu? - Inimesi ähvardades - Inimeste mõtlemisega manipuleerides - Luues sõltuvus ja seotustunde - Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika: - Väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy´ks nimetatakse - Poliitikat kui tegevusalade elluviiimist 6. Governance on: - ühiskonna valitsemiskorraldus 7. Avalikuks halduseks nimetatakse - Valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja- stiilide lõikes 8. Politics´iksnimetatakse: - Poliitikat kui võimuvõitlus 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest - Seaduspärasuste otsimine - Süsteemsus - Kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis märatleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse - Paradigmaks 11. Pol ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad: - Majandusteadus - Sotsioloogia 12
+ AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus? Avalik Haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks Riigi tunnuseks on voimu kasutamise monopol mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis annab riigile unikaalse võime suunata, kujundada, mõjutada uhiskonna arengut. 3. Miks tekkis vajadus administreerimise vastu? Sest uhiskond muutus keerukamaks ja oli vaja susteem inimeste omavaheliste suhete korraldamiseks ja juurde tulid uued ulesanded. 4. Administreerimise emulatsioon ja kontekstipohisus. 5. Administreerimise ja poliitika vahekord.
Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus. 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse paradigmaks. 11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad majandusteadus ja sotsioloogia. 12
territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades:=> 'ellu-viimine' on pidev seadustele sisu andmine.
Klient saadab päringu sertifikaadi numbriga selle kehtivuse kontrollimiseks. Vastused kehtivuspäringule antakse sertifitseerimiskeskuse tühistusnimekirja alusel ja selleks kasutatakse sertifitseerimiskeskuse digitaalallkirja. Ajatempel Üldist Seni vaadeldud turvameetmete juures on arvestatud vaid lühiajaliste sõnumite turbega. Turvalises sõnumivahetuses kasutatav turbetehnika ei ole piisav pika elueaga dokumentide halduseks. On vajadus tuvastada ja ka tõestada aeg, millal elektrondokument on loodud. Näide Oletame, et kasutaja A isiklik võti kaotab mingil ajahetkel privaatsuse. Klassikaliseks lahenduseks on siin võtme kandmine kõigile kasutajatele kättesaadavasse tühistusloendisse. Kui kasutaja B saab sõnumi Da(X), kontrollib ta ka seda, kas võti Da ei ole kantud tühistusloendisse. Kui võti Da on kantud tühistusloendisse, ei sa kasutaja B saadud sõnumi sisu usaldada.
Klient saadab päringu sertifikaadi numbriga selle kehtivuse kontrollimiseks. Vastused kehtivuspäringule antakse sertifitseerimiskeskuse tühistusnimekirja alusel ja selleks kasutatakse sertifitseerimiskeskuse digitaalallkirja. Ajatempel Üldist Seni vaadeldud turvameetmete juures on arvestatud vaid lühiajaliste sõnumite turbega. Turvalises sõnumivahetuses kasutatav turbetehnika ei ole piisav pika elueaga dokumentide halduseks. On vajadus tuvastada ja ka tõestada aeg, millal elektrondokument on loodud. Näide Oletame, et kasutaja A isiklik võti kaotab mingil ajahetkel privaatsuse. Klassikaliseks lahenduseks on siin võtme kandmine kõigile kasutajatele kättesaadavasse tühistusloendisse. Kui kasutaja B saab sõnumi Da(X), kontrollib ta ka seda, kas võti Da ei ole kantud tühistusloendisse. Kui võti Da on kantud tühistusloendisse, ei sa kasutaja B saadud sõnumi sisu usaldada.
Sendmail, mis sisaldab POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli SNMP (Simple Network Management Protocol) lihtne võrguhalduse protokoll Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks TELNET Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti-nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN TFTP (Trivial File Transfer Protocol) triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev
4.1 Dokumendihaldus programmid Dokumendihaldus programme kasutatakse firmades selleks et töö dokumentidega oleks lihtsustatud ja süstematiseeritud, need programmis võivad sisaldada ka muid kasulikke lisasid mis firma asjaajamise oluliselt lihtsamaks teevad. Üks dokumendihalduses kasutatav programm on Webware. Webware OÜ poolt väljatöötatud täisfunktsionaalne dokumendihalduse tarkvara, mis sisaldab võimalusi ka grupitööks, kalendrite ja ülesannete halduseks, arutelude pidamiseks ning sisaldab ka lihtsat e-posti klienti. Tegemist on kaasaegse internetipõhise lahendusega, mis on teostatud digitaalse asjaajamise nõudeid, vajadusi ja andmete turvalisust silmas pidades. Webdesktop on kasutusel nii avalikus sektoris kui ka erasektoris, http://www.webdesktop.webware.ee/ Dogre on veebipõhine dokumendiregister mis võimaldab digitaalallkirjaga
mile.*11 Seetõttu peab ka prokuratuur oma sisemise struktuuri, ametikandjate asendi ja menetluse poolest vastama sellisele funktsioonikandja vormile, mille struktuur võimaldab antud pädevust teostada. Prokuratuuri põhiseadusliku asendi määratlemisel tuleb seega kontrollida, millise põhiseaduses ettenähtud struktuuri poolt on üldse võimalik süüdistamisfunktsiooni täita. Eksekutiivvõimu demokraatlik legitimatsioon Eksekutiivvõim jaguneb valitsuseks ja halduseks*12, mille struktuur erineb üksteisest ja mis seetõttu on erinevalt legitimeeritud. Kuna valitsuse ja halduse otsustamisprotsess lähtub erinevatest alustest, ei tohi eksekutiivvõimu vaadelda ühtse suurusena.*13 See omakorda annab võimaluse nende tegevusvaldkondi ja vastutust piiritleda. Põhimõtteline erinevus eksekutiiv- ja legislatiivvõimu vahel on sätestatud põhiseaduse §-s 59, millega
Maakonnad on riigivõimu regionaalse haldusjuhtimise üksused. Linnad ja vallad kohaliku omavalitsuse üksused. Nende siseselt kohaliku omavalitsuse poolt moodustatavad linnaosad ja osavallad, saarelise osaga vallad ja püsiasustusega väikesaared kui piiratult autonoomsed kohaliku omavalitsuse üksused. Asulad, külad, vallasisesed linnad, asumid jm. territoriaalsed kohaliku omavalitsuseta üksused on asustusüksused. Viimasel ajal on riigi täitevvõimu poolt loodud regionaalseks halduseks uusi territoriaalseid üksuseid, mis haaravad erinevaid maakondi - näitena Eestis nelja politseprefektuuri süsteemi käivitamine. 56.Valla ja linna õigusaktid ja üksikaktid, põhimäärused ja arengukavad. Vastavalt KOKS-le tegutsevad kohaliku omavalitsuse üksused, milleks on linnad ja vallad, põhimääruste alusel. Põhimäärused ei tohi olla vastuolus KOKS-ga ja need kehtestatakse valla- või linnavolikogu määruse kui üldaktiga. Volikogu õigusaktideks on määrused ja otsused.
POP3 serverit ja millel on olemas ka Windows NT versioon. SMTP töötab harilikult läbi TCP pordi 25. Euroopas kasutatakse SMTP alternatiivina X.400 protokolli. SNMP (Simple Network Management Protocol) - lihtne võrguhalduse protokoll. Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. Telnet - Interneti kaug-sisselogimise standardprotokoll. Kasutab TCP/IP protokolli ja on määratud standardiga STD 8, RFC 854 ning manustatud paljudesse teistesse RFC-desse. UNIX BSD võrgutarkvarasse kuulub Telneti- nimeline programm, mis kasutab seda protokolli ja töötab kaug-sisselogimise terminaliemulaatorina. Vahel kasutatakse Telneti asemel lühendit TN. TFTP (Trivial File Transfer Protocol) - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe
a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7. Avalikuks halduseks nimetatakse a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. Tartu Ülikooli üht õppekava c. valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja stiilide lõikes d. kohalike omavalitsuste reformi Check 8. Politicsiks nimetatakse a. Sisendit, väljundit ja musta kasti Eastoni käsitluses b. Poliitikat kui võimuvõitlus c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. Poliitikat kui ausat valitsemist 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest a. seaduspärasuste otsimine b
Äriplaani kõige olulisem osa on: hea äriidee Äriprotsess on tegevuse detailne kirjeldus ettenähtud tulemuse saavutamiseks Firmadel on oma majandustegevuses parimate resultaatide saavutamiseks silmas pidada: kulude vähendamist, oma eriomaste oskuste ära kasutamist Andmed on: arvutis korrastatult paiknev volitatutele ligipääsetav ja metainfoga varustatud infohulk, Infosüsteemiks nimetatakse: ettevõtte tugisüsteemi informatsiooni halduseks Infoks nimetatakse: sõnumit, mis esineb dokumendi või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina Teadmusjuhtimine on: soovide ja ideede kahesuunalise liikumise protsess sihttarbija ja tooteid/teenuseid arendava meeskonna vahel,, ärikeskkonnast saadud olulise info süstematiseerimine, töötlemine, kommenteerimine ja kättesaadavaks tegemine sihtgrupile Milline koostöötehnika on alltoodud võimalustes uusim: virtuaalne töögrupp
3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus. Parlament põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei,
ka vead, mida ei õnnestu korrata või mis näiliselt ilmnevad juhuslikult, tuleks dokumenteerida koos kordamise katsetustega (mida on tehtud, et proovida viga esile kutsuda) 2. Veaaruande lühikokkuvõte peaks olema lühike kuid ülevaatlik (max 80 märki ehk üks rida) 3. Veaaruanne peab olema lihtsas keeles, hästi arusaadav (ka väsinud, tülpinud, kiirustavale inimesele) 4. Veaaruande toon peab olema neutraalne, asjalik Tööriistad Vigade aruannete halduseks on soovitav kasutada veahaldussüsteemi (näiteks Itracker [IT], Trac [TR], Bugzilla [BZ]). See lihtsustab infovahetust kõigi huvitatud osapoolte vahel: programmeerijad ja testijad saavad vahetada vigu ja nende parandamist puudutavat infot testijuhid ja/või konsultandid ja ka teised huvitatud osapooled saavad vajadusel infot leitud vigade hulga, tõsiduse kohta. Vea aruanne on tegevuse Testimine väljund. Vea aruanne on sisendiks tegevustele: Testimine
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses,
Võrguhalduse standardid: OSI CMIP - Common Management Protocol - kasutatakse koos CMIS-ga (Common Management Information Services), mis määratleb hulga võrguhaldus teenuseid. CMIP loodi asendamaks SNMP protokolli, kuid pole veel laiemalt levinud. CMIP pakub kõrgemat turvalisust ja vähemtähtsate võrgusündmuste raporteerimist. SNMP - Simple Network Management Protocol - seob endas hulga protokolle keerukate võrkude halduseks. SNMP töötab, saates sõnumeid (protocol data unit - PDU) erinevatele võrguosadele. SNMP-ga ühilduvad seadmed, nn. agendid, salvestavad infot enda kohta MIB- des ja saadavad infot välja SNMP päringute peale teistele seadmetelt. SNMP esimesed versioonid olid lihtsad, seadmed raporteerisid ainult seda, kui nad olid töökorras. Hetkel kasutatakse SNMP V3-e, mis on oluliselt keerukam. SNMP käsitletakse kui de facto standardit võrkude halduses. SNMP koosneb:
Base - kõik andmed komponentide kohta kogutakse kokku. Võrguhalduse standardid: OSI CMIP - Common Management Protocol - kasutatakse koos CMIS-ga (Common Management Information Services), mis määratleb hulga võrguhaldus teenuseid. CMIP loodi asendamaks SNMP protokolli, kuid pole veel laiemalt levinud. CMIP pakub kõrgemat turvalisust ja vähemtähtsate võrgusündmuste raporteerimist. SNMP - Simple Network Management Protocol - seob endas hulga protokolle keerukate võrkude halduseks. SNMP töötab, saates sõnumeid (protocol data unit - PDU) erinevatele võrguosadele. SNMP-ga ühilduvad seadmed, nn. agendid, salvestavad infot enda kohta MIB-des ja saadavad infot välja SNMP päringute peale teistele seadmetelt. SNMP esimesed versioonid olid lihtsad, seadmed raporteerisid ainult seda, kui nad olid töökorras. Hetkel kasutatakse SNMP V3-e, mis on oluliselt keerukam. SNMP käsitletakse kui de facto standardit võrkude halduses. SNMP koosneb:
Veapunktisüsteemi punktide detailse analüüsi ja realiseerimise kulude prognoositav suurus on 1 500 000 2 000 000 EEK, mis oleneb ka süsteemi äriloogika detailsusest ja funktsionaalsusest. Majutuskulude summaks võib prognoosida sõltuvalt valitud majutusteenuse pakkujast aastase kulu kuni 200 000 EEK. Administreerimise personalikulude arvestuse aluseks tuleks võtta ühe inimese palgafondi summa, mis jääb suurusjärku 40 000 EEK. Arvestuslik aastane kogukulu infosüsteemi halduseks on seega kuni 680 000 EEK. Samas tuleb toonitada, et nimetatud summad on ligikaudsed ning jäävad pigem maksimumi lähedale. 5. Veapunktisüsteemi toimeskeem. Veapunktisüsteemi toimeskeem ja liidestamine olemasolevate registritega on toodud järgmisel joonisel: Joonis 3. Veapunktisüsteemi toimeskeem 17 Veapunktisüsteemi kesksüsteemi algandmed saadakse ainult karistusregistrist ja
objektid, mille info kongutakse infobaasi. ==> Standardid: CMIP (Common Management Information Protocol) ja SNMP (Simple Network Management Protocol). ==> SNMP - lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. ==> SNMP koosneb neljast osast: 1) management infobaas (kogutakse võrgu haldamise infot); 2) haldamise informatsiooni struktuur (management'i infobaasi objektide defineerimise keel); 3) SNMP protokoll (request/response mode; trap mode), millega vahetatakse kogutud haldamisinfot; 4) turvalisus ja administratsioon (krüpteerimine, autentimine..). ((( ==> Kogu info on hierarhiliselt hajutatud. Informatsiooni saamiseks ja edastamiseks liivad SNMP paketid võrgukese ja selle pealiku vahel
Androidi programmeerimine: Java, (C) Veebibrauseri programmeerimine: Javascript Veebirakenduse programmeerimine: PHP, Python, Ruby, Java, Javascript, C , Perl .. Spetsiifilised rakendused: vastavalt vajadusele Arendusvahendid Programmi töötamiseks: Kompilaator Interpretaator Programmi kirjutamiseks: Sobivad tekstiredaktorid Visuaalsed arendusvahendid Suure hulga lähtekoodi halduseks: Versioonikontroll (subversion, git jne) Kompileerimissüsteemid (make, automake, Ant, ...) Testimiseks ja monitoorimiseks: Testimise abivahendid ja automaattestide süsteemid (Valgrind, Jtest, ...) Automaatmonitoorimise süsteemid Priorities for software development Three main consumers of time and effort: Understanding the business processes and needs. Understanding the exact contents of existing data. Writing code.
seadmed ja objektid, mille info kongutakse infobaasi. ==> Standardid: CMIP (Common Management Information Protocol) ja SNMP (Simple Network Management Protocol). ==> SNMP - lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. ==> SNMP koosneb neljast osast: 1) management infobaas (kogutakse võrgu haldamise infot); 2) haldamise informatsiooni struktuur (management’i infobaasi objektide defineerimise keel); 3) SNMP protokoll (request/response mode; trap mode), millega vahetatakse kogutud haldamisinfot; 4) turvalisus ja administratsioon (krüpteerimine, autentimine..). ((( ==> Kogu info on hierarhiliselt hajutatud. Informatsiooni saamiseks ja edastamiseks liivad SNMP paketid võrgukese ja selle pealiku vahel
tõrget. Tõrke algusest kuni CI või IT teenuse parandamiseni. Ei sisalda aega, mis kulub taastamiseks või ennistamiseks. SNMP - Simple Network Management Protocol - Interneti protokollistandard STD, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jm halduseks. Cluster - Klaster on serveritest ja muudest ressurssidest koosnev rühm, mis funktsioneerib ühe tervikliku süsteemina ja võimaldab hõlpsat juurdepääsu, mõnel juhul ka koormuse tasakaalustamist ja paralleeltöötlust. iSCSI - internet small computer interface - võrguprotokoll, mis võimaldab kasutada SCSI protokolli TCP/IP võrkudes. iSCSI on transpordikihi protokoll ning sellega paralleelselt on transpordikihi protokollidest kasutusel ka
objektid, mille info kongutakse infobaasi. Standardid: CMIP (Common Management Information Protocol) ja SNMP (Simple Network Management Protocol). ==> SNMP - lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. 40 SNMP koosneb neljast osast: 1) management infobaas (kogutakse võrgu haldamise infot); 2) haldamise informatsiooni struktuur (management'i infobaasi objektide defineerimise keel); 3) SNMP protokoll (request/response mode; trap mode), millega vahetatakse kogutud haldamisinfot; 4) turvalisus ja administratsioon (krüpteerimine, autentimine..). Kogu info on hierarhiliselt hajutatud
objektid, mille info kongutakse infobaasi. Standardid: CMIP (Common Management Information Protocol) ja SNMP (Simple Network Management Protocol). ==> SNMP - lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. SNMP koosneb neljast osast: 1) management infobaas (kogutakse võrgu haldamise infot); 2) haldamise informatsiooni struktuur (management'i infobaasi objektide defineerimise keel); 3) SNMP protokoll (request/response mode; trap mode), millega vahetatakse kogutud haldamisinfot; 4) turvalisus ja administratsioon (krüpteerimine, autentimine..). Kogu info on hierarhiliselt hajutatud. Informatsiooni saamiseks ja edastamiseks liiguvad SNMP paketid võrgukese ja selle pealiku vahel
Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. Avaliku halduse ülesanded 5 - Avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluskontroll) KORRAHALDUS - Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elamistingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse) SOODUSTAV HALDUS - Kogu sotsiaalse, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arendamine ja juhtimine. Seda nimetatakse ka suunavaks halduseks. - Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksud, tariifid). Majandav haldus. - Personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine. Varustamishaldus. Avaliku halduse liigid Avaliku halduse liike saab eristada erinevate kriteeriumite järgi: - Eseme alusel. Lähtub suhete spetsiifikast, mis võimaldab teatud kriteeriumite alusel eristada üht või teist valdkonda. Lähtena võib nimetada järgnevaid AH liike:
Standardid: CMIP (Common Management Information Protocol) ja SNMP (Simple Network Management Protocol). ==> SNMP - lihtne võrguhalduse protokoll - Interneti protokollistandard STD 15, RFC 1157 sõlmede haldamiseks IP võrgus. SNMP ei piirdu ainult TCP/IP võrguga, seda saab kasutada ka igasuguste võrguga ühenduses olevate seadmete nagu arvutid, marsruuterid, jaoturid jms halduseks. SNMP koosneb neljast osast: 1) management infobaas (kogutakse võrgu haldamise infot); 2) haldamise informatsiooni struktuur (management’i infobaasi objektide defineerimise keel); 3) SNMP protokoll (request/response mode; trap mode), millega vahetatakse kogutud haldamisinfot; 4) turvalisus ja administratsioon (krüpteerimine, autentimine..). Kogu info on hierarhiliselt hajutatud
transaktsioonijärgseteks faktoriteks. Transaktsiooni all peetakse sän silmas ajatsüklit kliendi tellimuse laekumisest kuni tellitud kauba kohaletoimetamiseni. CRM -- kliendisuhete haldus, kliendihaldus. Integreeritud infosüsteem, mida kasutatakse firma müügieelse ja müügijärgse tegevuse planeerimiseks ja juhtimiseks. Kuigi see pole alati nii, võib öelda, et CRM ei hõlma turundust ning seda võib nimetada firmasuhete halduseks ilma turunduskomponendita. CRM kasvas välja müügi automatiseerimisest ning see termin muutus lööksõnaks sajandivahetuse e-kommertsi buumi ajal. CRM-I selge eesmärk on anda kliendile suhelda firmaga kõikide suhtluskanalite kaudu (web, telefon, e-post, faks, jms) ning saada garanteeritud kvaliteediga teenust ning ühtlasi hoida kokku firma kulusid. Kõigi tegevuste integreerimine tähendab siin seda, et näiteks telefoni teel antud tellimust saab jälgida veebis ja vastupidi (www.vallaste
lõplikkus ja kestus olema selgelt esitatud ning rakendus ise paigutatud kultuuriüksuse üldise tegevuse konteksti. Eesmärgi nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) täitmine on tähtis nii palju, kui palju sellest sõltub veebirakenduse märgatavus. Kultuuriveebi missiooni hoolika hindamise põhjal tuleb see oskuslikult paigutada õigetesse teemavõrkudesse, mis aitab kaasa selle propageerimisele ja arengule. Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) on halduseks ja kaitseks mõeldud kultuuriveebis väga oluline. Selle kvaliteet sõltub rakenduse kompositsiooni selgusest, mida on võimalik saavutada informatsiooni tõhusa korralduse ja linkide aruka valiku kaudu, ning informatsiooni pidevast ajakohastamisest. Eriti kasulik oleks luua teemaotsingu võimalus. Eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) täitmine on mõnes mõttes käsitletava kategooria veebirakenduse olemasolu eeldus. Kultuuri haldamise ja kaitsega tegelevate
Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega
Nagu juba märgitud, peetakse võimude lahususe printsiibi puhul traditsiooniliselt silmas võimude kolmikjaotust. Need on seadusandlik, täidesaatev e. haldus- ja kohtuvõim. Kirjanduses võib leida aga ka teisi käsitlusi. Näiteks tuntud Eesti haldusõigusteadlane A.T. Kliimann on lähtunud kaksikjaotusest. Esiteks eraldab ta legislatsiooni (seadusandluse) ja eksekutsiooni (täidesaatmise) ja teiseks jaotab ta viimase omakorda administratsiooniks (halduseks) ning jurisdiktsiooniks (õigusemõistmiseks). Vahetegemisel nimetatud võimude erinevate liigituste vahel on eelkõige teoreetiline tähendus. Kaasaegses õigusalases kirjanduses on jäädud valdavalt klassikalise kolmikjaotuse juurde. 2. Seadusandlus, haldus ja õigusemõistmine: avalik haldus formaalses mõttes Võimude lahususe teooria rajajateks loetakse John Locke`i ja Charles de Montesquieu`d. Nimetatud teooria on oma arengus olnud lahutamatult seotud õigusriigi ideega
Ning edasi mõned andmed sisse. Esialgu pole kassid tabelis kuidagi sootunnustega seotud. Viimased on lihtsalt eraldiseisvalt kirjeldatud, aga neid ei kasutata kusagil. Tüüpiliseks tabelite sidumise mooduseks on põhitabelisse koodiga tulba lisamine. Ehk siis praegusel juhul sobib kasside tabelisse kassi soo jaoks eraldi tulp. Tabeli tulpade halduseks tuleb Database Exploreri juures parema hiireklahviga avada tabeli definitsioon ehk kirjeldus. Sinna siis lisame kassi soo idendifitseerimiseks soo id ehk kokkukirjutatuna tulba nimega sooid. Kuna kassidel siiamaani veel sugu pole, id-tulpa pole aga viisakas tühjaks jätta, sel juhul tuleb siia panna algul vaikimisi väärtus
annaabi.ee 
