Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, koolid, haiglad, parlament, valitsus, ministeeriumid jne. Üldossa kuuluvad normistikud: 1. Haldusõiguse printsiibid 2. Haldusorganisatsioon 3. Haldusmenetlusõigus 4. Haldustäitemenetlus 5. Riigivastutusõigus 6. Halduse kontroll e isikute õiguste kaitse 7. Korrakaitse Haldusõiguse üldosa võib jaotada ka kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa
Fakti NSV okupatsiooni kohta 1940-1941 ja 1944-1991 1940-1941 · Okupeeris Eesti Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel · 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses
Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Louis XIV asub valitsema · Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715). · Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane. · Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama. Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks. · Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud. · Kaotas usuvabaduse 1685. aastal. · Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond
tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine
Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus. SUURBRITANNIA
2. Milliseks hindate võimalust valida volikogu ja komplekteerida valitsus nii, et targalt otsustada neis valdkondades? 3. Kuidas olete rahul avalike teenuste kvaliteediga kohapeal? 4. Millised on probleemid europrojektidega? 5. Millist kasu olete saanud maavalitsusest? Saksa Linnade Liit: Haldusreform on aeganõudev ümberkorraldusprotsess, mis ei tõota kiiret edu ja veelgi vähem on loota lühiajalist kokkuhoidu. See protsess vajab nii volikogude kui haldusaparaadi poolset pidevat toetust kui ka panust sellesse ettevõtmisse. Eberhard Laux 1995, "Mood ja paratamatus haldusuuendustes" 5 16.03.2010 Diskussioon Millised järeldused tegite Geomedia tööst enda jaoks? Millised on ettepanekud haldusreformiks? 6
vältimatu osa. Ta keeldus isa korraldatud kihlusest ühe kohaliku tütarlapsega. Koolivaheajad veetis Hunani maapiirkondades ringi rännates. Konsolideerumisperiood 1949-1952 1952. aastani oli uue võimu peamine jõupingutus suunatud kontrolli kindlustamisele. Õõnestustegevuse eest kaitseks jagati riik 1949. aasta septembris kuueks sõjaväeringkonnaks ning võimu hakkasid teostama sõjaväe ja haldusaparaadi ühisorganid. HKP pürgimus oli näidata Hiinat iseseisva ja sõltumatuna, kuid 1949. aastal tundus külma sõja õhkkonnas, et Hiina peab ,,kalduma ühele poolele", kuna suhted USA-ga polnud just kuigi head, tuli pöörduda liidu otsimise sooviga pigem Nõukogude Liidu poole. Detsembris 1949 lahkus Mao Zedong esimest korda elus Hiinast , et minna Moskvasse Staliniga läbi rääkima. Tulemuseks oli Nõukogude-Hiina liidu ja vastastikuse abi leping.
● Normist kinnipidmine - eelduseks on on õiguspärase normi olemasolu. ● Normi kasutamine. ● Õiguse rakendamine ehk normi subsumeerimine (subsumptsioon - eeldab seda et õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jne; üksikisiku ja halduse vaheline suhtlemine: kodaniku pöördumine
Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamislaine, mis kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906- 1911). Seda kogesid aga eestlased „teise rahvusliku ärkamisena“, kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine – ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. („Teataja“ kinni ja Päts kohtu alla)
Tihtipeale ei kattu valimisringkonna kui terviku ja nn erihuvid (nt parteid on moodustunud tootmissuhete järgi, huvid aga on kujunenud tarbimistavade ja võimaluste järgi) ning seetõttu on poliitikud teatud tüüpi ebakindlas otsustussituatsioonis. Poliitiku teadmistepagas planeerimistegevuse käivitamiseks (tellimiseks) ja selle üle otsustamiseks (kehtestamiseks) sõltub sellest, milline on poliitiku esindatav ringkond, milline on tema enda hariduslik tagapõhi ja kogemus. Võrrelduna haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. Haldusaparaat vastutab poliitilisi otsuseid rakendava organisatsiooni majandamise, järjepidevuse ja töökorras hoidmise eest. Roll seisneb osaliselt olemasolevate juriidiliste aktide järgimises (nt kohaliku omavalitsuse kompetentsi ja vastutuspiiride kohta), osalt aga erialateadmiste ja praktilise kogemuse rakendamises.
parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit. Sellest on eelkõige huvitatud kodanikud. Esiteks tuleb neid kaitsta administratsiooni omavoli ja ebaõigluse eest nng teiseks, maksumaksjatena on nad huvitatud, et ühiskondlikke vahendeid ei raisata, vaid kasutatakse ökonoomselt, et oleks välistatud igasugused kuritarvitused. Kui kontroll teenib ka täitevvõimu enda huve ja seda järgmistest kaalutlustest lähtudes: 1) haldusaparaadi tegevus vajab õiguslikku kindlustamist; 2) kodanikud ja valik arvamus suhtuvad administratsiooni tegevusse siis positiivselt, kui administratsiooni otsuseid on võimlaik vaidlustada ja neid efektiivselt kontrollida. Tehakse vahet internsel(sisemisel) ja eksternsel (välise) kontrolli vahel. Sisene kontroll- on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. Jaguneb kolmeks: Teenistuslik-, riiklik- ja sisekontroll. Teenistuslik järelvalve sisuks on kontroll,
jm) o Otsetoetused pollumajandustootjatele (UPT jne) o Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) o Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) o EL kui ulemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides o Haldus Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tolgid*!) 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. o UHTSUS tulud ja kulud ühes dokumendis o UNIVERSAALSUS keelatud on siduda tulusid kindlate kuludega o SEOTUS JOOKSVA AASTAGA koostatakse üheks finantsaastaks (1.01 31.12) (pikemaajalisem plaan seitse aastat, 2007-2013; 2014-2020) o TASAKAALUPRINTSIIP kulud ei tohi ületada tulusid 24. Rahanduspoliitika funktsioonid
Lääne-Euroopa riikides kujunesid absoluutsed monarhiad arenenud riigiasutuste süsteemi ja rohkearvulise ametnikkonnaga. Haldus oli kõikehõlmav ja tähendas valitseja igakülgset „hoolitsust" oma alamate eest. Valitseja tahe on kõrgeim seadus. Valitseja oli õiguslikult vähe piiratud. Alamad polnud valitseja tegevuse vastu üldjuhul kaitstud põhiõiguste või muude subjektiivsete õigustega. 19. sajandi ja 20. sajandi alguse liberaalne õigusriik Konstitutsioonilised monarhiad, haldusaparaadi tegevust piiratakse seadustega. Halduse sekkumist inimeste ellu ei kiideta heaks. Ei tunnustata sooritus ja katisepõhiõigusi. Tekib haldus tänapäevases tähenduses, st on vaja tegeleda rohkem eraisikute subjektiivsete õigustega riigi vastu ja riigiorganite omavaheliste suhete reguleerimisega. Luuakse eraldi institutsioonina halduskohtud. Tekib haldusõigusteadus. Sotsiaalne õigusriik ja infoühiskond Sotsiaalne õigusriik 20
2) Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) 3) Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude 4) ehitus) 5) Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) 6) EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides 7) Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid*!) Osatähtsused (kulud) 1) Säästev kasv – 47% 2) Otsetoetused – 29% 3) Loodusvarad, maaelu areng – 11% Osatähtsused (tulud) 1) Heaolumaks – 74% 7 2) Traditsioonilised omavahendid – 15% 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid – 10% 23
olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2. suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3. tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid Heaoluriigi ideoloogia Residuaalne mudel
.... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid, mis annavad peamise arengu suuna, kui ka samm-sammulisi otsuseid, mis annavad vajaliku detailsuse, ja põhjuse eelnimetatud arengu suuna muutmiseks. 17. Võrreldes haldusaparaadi ja planeerijatega on poliitiku tegutsemises rohkem diletantlikku probleemi käsitlemist ja teiste poolt ettevalmistatud argumentatsioonile toetumist. 1. Planeerija ei saa ega tohi omada kindlaid poliitilisi tõekspidamisi ja ilmseid väärtushinnanguid. planeerijad ei tohtinud end oma töös segada poliitikaga. 2. Planeerija ei saa ega tohi käituda väärtusneutraalselt, hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi osa ning
esimesel poolel Aleksander III võimuletulekuga (esimene keiser habemega). Eestlased olid algul entusiasmi täis ning käisid kultuuri toetuseks keisrile baltisakslaste vastu palvekirja üle andmas. Sellega tegelikult ise kutsusid vaimud Nikolai Manasseini ja ta revisjoni 1882-83 välja. Selle revisjoniga taheti saada Venemaal materjali, mille põhjal otsustada, kuidas ühtlustada seni eriasendis olevaid Balti provintse Venemaaga. Baltisakslasi puudutas eelkõige haldusaparaadi venestamine. 1885 vene keel asjaajamiskeeleks 1888 vene politseiinstitutsioonid 1889 vene kohtukorralduse kehtestamine 1892 linnaseadus Kultuuriliselt puudutas baltisakslasi vaid TÜ venestamine, muudel puhkudel puudutas venestamine eestlasi. Ajakirjandus venestusajal Venestuse pooldajad Ajaleht ,,Valgus" Jakob Kõrv (1849-1916) ,,Olevik" ja Ado Grenzstein (1849-1916) Venestuse vastane ,,Postimees" ja K. A. Hermann, alates 1896 Tõnisson Haridus ja venestuspoliitika
sajandil Monaco, kus 1869. aastal keelati otsesed maksud. Seda joont on Monaco tänaseni järginud selle erandiga, et füüsiliste isikute ettevõtlustulu maksustatakse. Just sellepärast on Monacost tänapäeval kujunenud kõrgelt teenivate sportlaste ja artistide pelgupaigaks (Sealsamas : 13). Tänapäevase käibemaksu teke jääb samasse aega kui tulumaksu areng. Selle põhjuseks oli ühiskonna ja riigi areng. Riigid vajasid üha rohkem raha avalike ülesannete täitmiseks ja haldusaparaadi töös hoidmiseks, lisaks tekkis vähehaaval alates 19. sajandist sotsiaalsüsteem. Käibemaksu eellane oli 1916.a. kehtestatud templimaks, mille määr oli 0,5 %. Templimakse oli ka varem kasutatud, kuid maksuobjekt oli piiratud nt. väärtpaberite, vekslite või mängukaartidega. 1919.a. jõustus käibemaksuseadus, milles maksumäär oli 0,5 %. 1920.a. tõsteti maksumäär 1,5 % - le, luksuskaupade puhul oli maksumäär 15%.
Otsetoetused (29%) – põllumajandustootjatele (ÜPT), Maaelu areng (11%) – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus), Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine), EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides, Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud. 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. ÜHTSUS - rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. TÄPSUS - tulud ja kulud võetud sellise
Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati tagakiusama, protestantlikud kirikud suleti. Pool miljonit hugenotti lahkusid Prantsusmaalt protestantlikesse riikidesse, kus nad lahkelt vastu võeti. Kuigi Nantes’i edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali saavutati seeläbi Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XIV-„Riik- see olen mina“ Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi(ametnikud), kus suure osa tööst tegid ära intendaadid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratud ja tagandavad ametnikud Kaotas usuvabaduse- (1685 kaotas Nantes’i edikti) Tema ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik: rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee (palga) ja arenenud diplomaatiaga. Edukat Seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim kuuluvad kõik ühele kuningale ÕUKOND Põhieesmärk oli saada kuningasoositus.
kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise f. , sotsiaalmajanduslikku f. , kultuurilis-kasvatuslikku f. 2. Välisfunktsioonidest on kõige olulisemad kaitsefunktsioon, vastastikkuse koostöö ja abistamise funktsioon. Riigi ülesanne: *korrakaitse *sotsiaalvaldkond kõigi olemiste eest hoolitsemine haldusaparaadi suurenemine. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigi organid: · seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal · täidesaatva riigivõimu organite tegevus on suunatud seadustes ja kõrgemal
Rahanduse materiaalse sisu moodustasid vahetult riigi kätte koondatud ning ettevõtete ja organisatsioonide käsutuses olnud rahalised fondid. Neid rahalisi ressursse kasutati uute ettevõtete rajamise finantseerimiseks, mittetootmissfääri asutuste ja organisatsioonide ülalpidamiseks, elamu- ja kommunaalmajanduskuludeks (lisaks elanikkonna maksetele, mis kõiki kulusid ei katnud), pensionideks jt. sotsiaalkindlustuskuludeks, riigikaitseks ja haldusaparaadi ülalpidamiseks. Ettevõtete töö laiendamise finantseerimise allikaks oli nende kasum. Nõukogude Liidus juhtis ja kontrollis rahandust NSV Liidu Rahandusministeerium koos liiduvabariikide vastavate ministeeriumide ja kohalike nõukogude täitevkomiteede rahandusosakondadega. 15. Märtsist 1946.a. asendati Nõukogude Liidus ja liiduvabariikides rahvakomissariaadid ministeeriumidega. Eesti NSV Rahandusministeeriumile allusid töökorralduse liinis vabariigi alluvusega linnade
• Otsetoetused [29% EL eelarvest] – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) • Maaelu areng [11% EL eelarvest] – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) • Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) • EL kui ülemaailmne partner [6% EL eelarvest] – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides • Haldus [6% eelarvest] – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid!) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu • Täielikkus – tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses • Selgus – tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud • Ühtsus – rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel
Halduskulud 5,3% Muud kulud (reservid ja liitumiseelne abi) 3,7% Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid Kodakondsus, vabadus, turvalisus nt immigrantide toetuseks, varjupaigad, kodanike osaluse edendamine EL kui ülemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides Haldus EL haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. Selgus tulude ja kulude läbipaistvus. Ühtsus rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. Täpsus tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks.
- Finantsõigus Haldusõiguse määratlemine Haldusõigus kuulub objektiivse õiguse alla. Haldusõiguse kui avaliku õiguse haru määratlemisel on erinevad koolkonnad kasutanud erinevaid meetodeid. Näiteks prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: - On haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikutevahelisi suhteid; - Riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president jne). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus. - Riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust.
Sissetungiks Eestisse oli koondatud 160.000 meest 600 tanki toetusel . Kogu Balti õhuruumi sulges operatsiooni ajaks Eesti,Läti ja Leedu vastu 5 lennuväediviisi 1150 lennukiga ja merelt eristas operatsiooniteatri Balti laevastik . NKVD sai enne sissetungi käsu , olla valmis vastu võtma 58.000 sõjavangi . Vahetult pärast maa okupeerimist juunis 1940 oli Eesti alal 130.000 N.Liidu sõjaväelast , julgeolekutöötajat ja nn. spetsialisti , keda rakendati uue haldusaparaadi loomiseks . SÕJA PUUDUTUS Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa , puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama . Oli ekslikke õhurünnakuid Eesti objektide vastu . Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu
olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul 3.tagamaks kodanikele nende sotsiaalsest kuuluvusest või klassist sõltumata teatud kokkulepitud hulk kindla kvaliteediga sotsiaalteenuseid Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi: 1.Residuaalne mudel –( Residuaalne
Kasvav Vene hädaoht ja 1558. aastal alanud Liivi sõda sundisid Leedut mõtlema sidemete tugevdamisele Poolaga. 1569. aastal sõlmiti Lublinis unioonilepingu. Poola kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist sai ühine riik (Rzeszpospolita). Uuel riigil oli üks valtiav kuningas, ühine Varssavis kogunev maapäev (seim) ja tegutsev valitsus (Senat). Ühtne välispoliitika ja raha. Poolakatel oli õigus omandada maad ka Leedus. Leedu säilitas: oma õigussüsteemi, haldusaparaadi, sõjaväe, riigikassa ja riigivapi. Lublini uniooni tulemused: Leedu kaotas 1/3 aladest Poolale Reformatsioon ja vastureformatsioon Leedus - 1544. aastal rajati Köningsbergi ülikool, millest sai Leedu luterliku kultuuri keskus. 1547. aastal luterlane Martinas Mazvydas andis välja esimese leedukeelse raamatu ehk katekismuse. Poola kuningas Sigismund II August, oli protestantismi suhtes tolerantsem kui ta isa. Sigismund jäi
Kaudne tunnust: tunnustus teise riigi käitumise anal-st; nt diplom suhete sisseseadm, õnnitlused. Tingimuslik tunnust: tunnust kui ting on täidetud; nt inimõiguste või vähemuste kaitse. Kollektiivne tunnust: tunnust on rv-ne otsus, mis on vastu võetud rv-se org poolt. Tunnust tagasivõtm: võimalik de facto puhul. Mittetunnust e Stimsoni doktriin: õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situats-st, st sündida rv õ-se vastaselt. Valitsuse tunnust: tingimused nagu efektiivne haldusaparaadi juhtim (efektiivse kontr doktr), kestvus, elanike suure osa toetus. Estrada doktr: valitsust ei tunnustata, kuna muutus on siseriiklik asi ega puutu rv-sse õ-sse. Legitiimsuse doktr: mittekonstitus-lt või vägivaldsel teel võimule tulnud valitsusi ei või tunnust seniajani, kuni valitsuse muutus on rahva poolt heaks kiidetud. Tunnust õiguslikud tj-d: Rv-sed tj-d: riigi poliitiline eksist on sõltumatu tema tunnust-st teiste riikide poolt.
2. Spetsiaalne tunnus ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikkest. Haldusõiguse määratlemiseks on 2 meetodit: 9 Negatiivne e välistav meetod haldusõigus on see osa avalikust õigusest, mis ei kujuta endast riigi-, konstitutsiooni- ega protsessiõigust. Ülejäänud õigusnormid kuuluvad haldusõigusesse. Haldusõigus reguleerib riigi ja haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist ning tema suhet kodanikega, ei reguleeri erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid. Riigivõimu volituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust e ettevõtlust. Nt 1. K. Gönig on määratlenud haldus õigust, kui avalikku õigust, mis pole riigi-, konstitutsiooni- või protsessiõigus. 2. G. Braibant arvab, et pole võimalik defineerida positiivselt
2 viisi - Riigikogu rahvahääletus (PS § 105) Tavaõigus Pikaajaline Kõik oleks veendunud Peab olema kujunenud teatav norm (peab olema seadusesarnaselt reguleeritud Kohtunikuõigus Sekundaarne tähendus (lünk õiguskorras) Formaalselt ei ole kohtud, isikud, haldusorganid seotud 51-52. Avalik haldus - riigi materiaalne tegevus Vajalik eeltingimus haldusorganisatsioon (haldusaparaat) Haldusaparaadi korraldus sõltub ülesannete ulatusest Õigusvõime Ei piisa ainult õigusnormidest, mis haldust õigustab ja kohustab, vaid vaja täpselt määratleda need subjektid, kes on nende õiguste ja kohustuste kandjateks. Teatud organisatsioonidele omistatakse õigusvõime Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel . Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-
-Rootsi aja hea maine eestlaste hulgas põhineb 1680-1690ndate arengutele. I Eestimaa hertsogkond(1629-1700) Halduse uuendused(periood 1561-1629 ja baasstruktuurid) 1. Keskvõim: Kuninga esindajast kubernerist sa kindralkuberner(1673) · Suured õigused provintsis: 1.A. Sõjalised: garnisonide vägede ülemjuhataja(sõdurid pärit Soomest-Rootsist) 1.B. Riigihalduses: haldusaparaadi juht ja kõrgeim seaduste rakendamise võim ja nimetas ametnikud(kes enamatasu pärit Soomest-Rootsist) 1.C. Lisavolitused: vasututas Eestimaa majanduse ja kultuuri igakülgse arengu eest. 2. Aadli omavalitsussüsteem muutusteta: säilis läbi kogu perioodi. 3. Kohtuvõim:
sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid; 2) riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president jne.). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus; 3) riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud
sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus. Tema käsitluse kohaselt: 1) on haldusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib riigi haldusaparaadi organiseerimist ja funktsioneerimist, tema suhet kodanikega, kuid ei reguleeri vahetult erategevust ja üksikisikute vahelisi suhteid; 2) riigihaldusest tuleb sealjuures eraldada teatud riikliku tegevuse liigid, mis ei kuulu haldusõigusliku kontrolli alla (valitsus, president jne.). Halduse hulka ei kuulu ka kohtutegevus; 3) riigivõimuvolituste teostamisel ei tohi ära segada haldust ja tootmistegevust. Riiklikud
mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku ärkamisena", kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. (,,Teataja" kinni ja Päts kohtu alla)
tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis relvajõudude käsutusõiguse vaid monarhile. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis maksusüsteemi ümberkorraldamist ning senisest märksa keerulisema haldusaparaadi väljakujundamist, mis tõid kaasa võimu bürokratiseerumise ning ametnikkonna kui uue ja mõjuka ühiskonnakihi tekke. Majanduspoliitiliselt toetus absolutistlik riigivõim merkantilismile ( Varauusaja ühiskond). Lisaks riiklikult juhitavale majandusele, tsentraliseeritud valitsusaparaadile ja alalisele sõjaväele toetus absolutism rangelt kontrollitavale rahvuskirikule. Murdes senise keskajast pärineva feodaal-seisusliku korralduse, avas absolutism tee modernsele kodanlikule ühiskonnale
annaabi.ee 
