Kaasasündinud immuunsus on meil juba sündidest peale.See pärandub vanematelt järglastele ning kestab kogu elu.Näide (haigustekitaja kohta) - koertekakk Omandatud immuunsus kujuneb 1)haiguse läbi põdemisel 2)vaktsineerimise tagajärjel.See ei pärandu vanematelt järglastele ning kestab enamasti elu lõpuni.Näide punetised jne. VAKTSINEERIMINE KAITSEB PALJUDE NAKKUSHAIGUSTE EEST Vaktsineerimisel viiakse organimsi vaktsiine.Vaktsiine valmistatakse kas: a)nõrgestatud haigustekitajatest b)surnud haigustekitajatest c)haigustekitajate mürkidest Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehasid kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu.Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja antikehad jäävad teatud ajaks organismi ja tulemuseks on AKTIIVNE immuunsus.Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks
LAPS JA PALAVIK Kadri Joarand Monika Holm Olga Erin Sirje Sinimets MIS ON PALAVIK ? Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. SAGEDASEMAD PALAVIKU PÕHJUSED: Äge keskkõrva põletik Tuulerõuged Äge viirusinfektsioon Sarlakid Neelupõletik ja tonsilliit
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või
võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem. Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist. Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi
nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuuunsus. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus, mis muideks, kestab vähem kui aktiivne immuunsus
Liigtarbimine: Kui naatriumi tarbida liiga palju, suureneb rakuvälise vedeliku kogus ning tekivad tursed. Kesknärvisüsteemi nähud: erutuvuse tõus, lastel kiljuv nutt; teadvusehäired, letargia, krambid, palavik. Liigne naatrium soodustab luude hõrenemist ja tõstab vererõhku. Keedusoola rohke tarvitamine võib tekitada ka hulgiskleroosi ning teisi autoimmuunhaigusi, mille puhul keha ei suuda eristada oma rakke haigustekitajatest Naatriumi liigtarbimise korral on oht, et organismis tekib tema vastandaine kaaliumi puudujääk. Väidetakse, et ajalooliselt ja geneetiliselt on inimkehad kohanenud tarbima umbes 7-800 mg naatriumi päevas (sõltuvalt kehakaalust), moodne toidulaud on nihutanud aga selle piiri umbes 3-4000mg juurde. Seda on 5 korda rohkem. Toitumisspetsialistis räägivad päevaseks soovituslikuks koguseks umbes 2000mg. Tegelemine/vastutamine: Piisava koguse naatriumi tarbimise harjumust ja teadlikust
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või
vormid • Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim) kaudu - AIDS, osad makspõletikud (hepatiidi vormid) • Siirutajatega - puukentsefaliit, marutõbi • Otse kontakt haigega – tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis Viirushaiguste ravi • Viirushaigusi ei saa ravida antibiootikumidega • Organism toodab viiruste vastu antikehi • Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse • Vaktsiin – on aine mida valmistatakse surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest • Kõigi haiguste vastu vaktsiine ei ole Kasutatud kirjandus • http://www.virologyj.com/content/9/1/22/figure/F1 • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech.htm • http://cronodon.com/BioTech/Virus_Tech_3.htm
tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini. Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuunsus. Kui edaspidi inimene nakatub haigustekitajaga, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust väga kergelt. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi, on tulemuseks passiivne immuunsus
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad
Huvitav on see, et inimese kõigi prioonhaiguste, sealjuures nii nakkuslike, pärilike kui ka sporaadiliste juhtude puhul on saadud haiguse ülekandeid katseloomadele. Prioonvalgud on viirustest väiksemad ning väga vastupidavad. Erinevalt teistest haigustekitajatest ei hävi need tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel, ka keetmine, formaliin, alkohol, nukleaas ning erinevad kiirgused ei suuda neid hävitada.Teadaolevat saab prioonvalku muuta mitteaktiivseks vaid kahel viisil: autoklaavi
Ülemine kriitiline piir on 42-44 kraadi. Kui alla 35 hüpotermia, kui üle 44, surm?? Kõrge temperatuuri korral: higistamine, veri koondub naha poole. Madala: kananahk, veri koondub kehas sissepoole . 2)Kõrge temp: varju minek, tuulutamine. Madal: Kokku tõmbumine, riided 8. Kirjelda organismi reaktsiooni haigustekitajale. Millel põhineb omandatud immuunsuse teke? Ning miks öeldakse, et meie immuunvastus tihti hilineb? On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab: 1) Kiire reaktsioon See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks. 2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke
Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet) ja õgirakud (haaravad endasse viirusosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid). - organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsiinidega. Vaktsiin aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Bakterid kõige väiksemad üherakulised organismid, millel on kõik elu tunnused. Neid võib leida loodusest peaaegu kõikjalt. Nende levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid on vastupidavad paljude väliskeskkonna mõjude
odavam toota. Ühe kg loomset päritolu valkude eetilistest tõekspidamistest ning empaatiast tootmiseks võib kuluda kuni 10kg taimset teiste elusolendite vastu. Nende meelest on päritolu valke. vale tarbida toiduks elusolendeid, kes on võimelised tundma valu ja emotsioone. Toidu ohutus kardetakse loomse päritolu toidu võimalikku saastatust haigustekitajatest, Keskkonnakaitselised - loomade pidamine võrreldes taimset päritolu toiduga. tekitab keskkonnakahju, alustades reostustega ning lõpetades kasvuhoonegaaside tootmisega Religioossed paljud idamaade usundid (metaan jne) soovitavad taimset dieeti, kuid ei karista liha söömise pärast. Veganluse eelised Madal energiasisaldus (oluline ülekaalus olevate inimeste puhul).
Kätel olnud bakterid lähevad toidunõule ja hiljem me sööme selle toidunõuga ning bakterid, mis võivad olla meile kahjulikud, satuvad meie organismi. o Toidu hoidmine toatemperatuuril. Toit ei säili toatemperatuuril väga hästi, sest osa bakterite elutegevuse mõjul hakkavad toiduained riknema. 15. Seleta mõisted: vaktsiin, mügarbakterid. Vaktsiin on aine, mida valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Mügarbakterid on liblikõieliste taimede juurtega sümbioosis elavad bakterid, kes seovad õhulämmastikku. 16. Milles seisneb bakterite tähtsus inimesele? Paljud bakterid rikuvad toitu ja seetõttu steriiliseeritakse ja pastööritakse toiduaineid. Meie kehas elavad kahjutud bakterid, kellest meil kasu ega kahju pole, aga on ka vajalikud bakterid, kes sünteesivad vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. Meil on
VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID · FAGOTSÜTOOS -bakterite hävitamine Teostajad peamiselt neutrofiilid (võime liikuda veresoonkonnast kudesse leukodiapedees) · VALGULISE PÄRITOLUGA võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiivid jt.) töötlemine ja hävitamine Teostajad peamiselt monotsüüdid · IMMUNOLOOGILINE KAITSE Teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid (toodavad anti- e. kaitsekehi võõrvalkude vastu) T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 1500 mm3 VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID Kõige tähtsamad valged verelibled, mis aitavad kaitsta keha viiruste, seente ja bakterite ja ka sisevaenlaste- vananenud või muteerunud rakkude eest: neutrofiilid eosinofiilid lümfotsüütid monotsüütid granulotsüütid VERELIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID Koostis: Sisaldavad fosfolipiide (fibrinogeen jt)- tähtsad hüübimisel,
lümfotsüüdid ja monotsüüdid. Ülesanded: 1)fagotsütoos( bakterite õgimine/hävitamine) teostavad neutrofiilid, kel võime liikuda veresoonkonnast kudedesse. 2)Valgulise päritoluga võõrvalkude töötlemine/hävitamine, teostavad monotsüüdid. 3) Immunoloogiline kaitse, tagavad lümfotsüüdid B ja T. B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu).T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) tervel inimesel 1000 – 1500 mm3; AIDS-i haigel langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 )
haigused haigused EELSOODUMUSEGA haigused (geenid + keskkond) Lapse genotüüpi satuvad 1) Olmetraumad Vastav genotüüp põhjustab retsessiivsed alleelid, mis 2) Haigustekitajatest tingitud tundlikkust teatud määravad päriliku haiguse BAKTERID salmonelloos, keskkonnategurite suhtes. avaldumise, kusjuures vanem ei teetanus, borrelioos, süüfilis. pruugi haigust põdeda, vaid võib VIIRUSED nohu [-> sinusiid], Pärilik rasvtõbi, olla haiguskandja. Sellist tüüpi entsefaliit ABC hepatiit, HIV-nakkus. alkoholism, haigus avaldub alati. PARASIITUSSID solge, laiuss, kõrgvererõhktõbi ehk
suurenevad ka haiguskolde lähedal asuvad lümfisõlmed. Lümfisõlmed asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ● Harkelund asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanul harkelund taandareneb. ● Põrn asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ● Luuüdi tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. ● Õgirakud hävitavad haigustekitajatest baktereid (“söövad ära”) ● Lümfotsüüdid toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke. ● ADENOID, MANDLID, LÜMFISOONED IMMUUNSUS- vastupanuvõime haigusetekitajale ORGANISMI KAITSEBARJÄÄRID- ● nahk ● ripsepiteel ● limamembraan ● mikroobivastsed valgud pisaras jne ● hape ja pepsiin maomahlas ● head bakterid nahal MITTESPETSIIFILINE IMMUUNSÜSTEEM- ● reageerib kohe peale vigastust
siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi) *teha preparaat ikroskoobiga vaatlemiseks *otsida milline patogeen vastab kirjeldusele
Õlipressimise jäätmed rapsikoogid on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. Raps on tuntud ka silo ja haljassöödakultuurina. Raps on olnud juba aastaid nn. tulukultuuriks meie põllumehele, olles kindel sissetulekuallikas saagi turustamisel. Ses suhtes on olnud Soasepa Seemnekaubandus lipulaevaks rapsi eksportimisel. Kahjuks pole rapsi viljeluspinna laiendamine varsti enam oluliselt võimalik, et hoida meie maade saastumist haigustekitajatest, ning seega tuleb väga hoolikalt antud kultuuri kasvatamisel lähtuda agrotehnilistest nõuetest. Rapsist loe lisa meie artiklitest ning haigustest ja kahjuritest vastavast nõuanderubriigist. Soasepa Seemnekaubandus esindab suurep Suviraps Brassica napus L.var.oleifera subvar.annua on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55 65 päeva pärast peale külvi. Aretuseesmärgiks on saada suvirapsi seemnetest inimtoiduks väärtuslikku õli.
Monotsüüdid 7 % Lümfotsüüdid 31 % Leukotsüütide ülesanded Fagotsütoos bakterite hävitamine teostajad peamiselt neutrofiilid, liiguvad veresoonkonnast kudedesse-leukodiapedes. Valgulise päritoluga võõrvalkude(viirused, bakterid, toksiivid jt) töötlemine ja hävitamine. Teostajad peamiselt monotsüüdid. Immunoloogiline kaitse teostajad lümfotsüüdid: B-lümfotsüüdid toodavad anti-e.kaitsekehi võõrvalkude vastu. T-lümfotsüüdid ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud/muutunud rakke. Tervel inimesel 1000-1500. · Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, kahe koja ja kahe vatsakesega. Hüpertroofia südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Pump: süstol südame kokkutõmme ; diastol lihase lõõgastumine. Südame verevarustus pärgarterid. · Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm).
1. looduslike kaitsetõketega (nahk, limaskestad, antikehad jne) 2. organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsineerimisega vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirueosakesi viirus – üliväike bioobjektid, millel on nii elusorganismi tunnuseid kui ka eluta olendi tunnuseid. siirutaja – tõvestaja (bakteri, viiruse) edasiandjat teisele organismile. vaktsiin – aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustatavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet Selguta, millest tuleb nimetus viirus ja miks see on õigustatud? Ladina k. virus, mis tähendab mürki. Õigustatud on see sellepärast, et ka mürk mõjub inimesele halvasti. Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. Erinevad – viirusel ei ole vakuooli, plastiide jne
3)tuulerõuged 3)Saastunud toidu ja joogiveega:1)soolepõletik 2)kõhulahtisus 4)Vere või kehavedeliku kaudu:1)HIV 2)hepatiit 5)Emalt lootele:1)punetised Võimalik loote arengukahjustus 6)Siirutaja vahendusel:1)marutõbi 2)puukentsefaliit 5. Kaitsmine 1)Organismi looduslik kaitsetõke 2)Vaktsiin 6. Vaktsiinid- on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on surmatud või nõrgestatud. Miks inimesed vaktsineerivad? Vaktsineerimisel hakkab organism tootma selle viiruse vastaseid antikehi. Bakterid 7. Ehitus:1) üherakulised 2) kõige väiksemad elusorganismid 3) eeltuumsed organism Paljunemine: paljunevad väga kiiresti 8. Spoore moodustavad siis kui keskkonna tingimused muutuvad ebasoodsaks. 9. Aneroobsed bakterid Aeroobsed bakterid 1
haigustesse uuesti. Gripi ja düsenteeria korral tekib vaid lühiajaline immunsus, seega inimene võib neid mitukorda elus. Kaasasündinud immuunsus on liigispetsiifiline, ei muutu organismi elu jooksul, toimib kiiresti, moodustab esimese kaitseliini, pole piisavalt tõhus. Inimesi tuleb vaktsineerida, et vältida nakkushaiguste laialdast levikut. Vaktsineerimine on vaktsiini viimine organismi.Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest (viirusebakteritest) või nende toksiinidest (mürkidest). Kaitsevõime saavutamiseks peab vaktsineerima korduvalt ja õigete vaheaegade tagant, sellega alustatakse tavaliselt juba varases lapseeas. Inimese immuunsüsteem peaks toimima optimaalselt, sest organismile on kahjulik selle liiga nõrk kui ka liiga aktiivne reageerimine. Kui immuunsüsteem on liiga nõrk, muurub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigusetekitajatele
Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 13. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid. Isomorfne pooldumine – pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine – pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Paljunemiskiirus sõltub
vooluveekogude kaudu, tahtliku kalade või veeorganismide paljundamisega inimese poolt (näiteks kalade asurkonna taastamine) või läbi vesiviljeluse. Võõrliike satub teise veeelukeskkonda samade püügivahendite erinevates vekogudes kasutamise käigus. [18] Võõrliigi sattumine keskkonda on võimalik isegi puhkemajanduse tõttu, näiteks elussöödana ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise 3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19] Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii
Ülesanded: ¤ fagotsütoos – bakterite hävitamine (teostajad peamiselt neutrofillid, neil võime liikuda veresoonkonnast kudedesse: leukodiapedees) ¤ valgulise päritoluga võõrkehade (viirused, bakterid, toksiinide) töötlemine ja lagundamine (teostajad peamiselt monotsüüdid) ¤ Immunoloogiline kaitse (teostajad lümfotsüüdid) - B-lümfotsüüdid (toodavad antikehi võõrvalkude vastu, nn kaitsekehasi) T-lümfotsüüdid (ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud või muutunud rakke) (nt tervel inimesel 1000-1500mm3, AIDSi haigel langenud alla 200 mm3, neil esineb lümfotsüütide vähesus) 10. Vere muutused kehalisel tööl 1.Reaktsiooni (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) 2.Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg%lt kuni 200 mg%-ni 3. Vere viskoossus suureneb 10% või enam. Sõltub higi eritumisest! 4. Müogeenne leukotsütoos: (taastub kaua – nii 2-3 päeva) I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3)-organismi kaitsevõime tõuseb.
· Viiruste osa inimese elus- *viirus püsib mitteaktiivsena aastakümneid, organismi nõrgenemisel muutub aktiivseks ja tekitab haigusi (ohatis) *nakatunud rakk toodab viirusosakesi, kujuneb haigus ja peremees kas terveneb või sureb (gripp). *rakud toodavad pidevalt viirusosakesi, organismi kaitsesüsteemid ei suuda viirust hävitada, tekib krooniline haigus (AIDS). · Vaktsiin- vaktsiin on surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest valmistatud ja neid viikase organismi, et vältida nakkushaiguste massilist levikut. Viirusi kasutatakse vaktsiinide tootmisel, põllumajanduses, meditsiinis ja biotõrjes. Algloomad 11.teab algloomade ehitust ja talitluse iseärasusi ning paljunemisviise, toob näiteid algloomade osa kohta looduses ning inimese elus · Algloomade ehitus- algloomad on päristuumsed (eukarüootsed) organismid. Keha
oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid - suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva
pärmseeneinfektsioon. ,, Tänu pärmseeen vohamisele ja elutegevusest tekkivatele toksiinidele tekivad pärmseene sündroomi sümptomid: alguses tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimise häired nagu gaasid, kõhukinnisus jne. Seda nimetatakse primaarseks pärmseene sündroomiks. Selline olukord tekib kõige sagedamini peale antibiootikumide kasutamist, mida tarvitatakse tänapäeval liiga kergekäeliselt. Kuna antibiootikumid tapavad peale haigustekitajatest bakterite (kuskil kehas) ka soolestiku head bakterid ja esimeses järjekorras just piimhappebakterid, siis tekib nii cockidel, colidel kui ka pärmseenel võimalus pidurdamatult paljuneda, sest neile tavalised antibiootikumid ei mõju. Pärmseenele mõjuvad ainult väga kanged ja spetsiifilised antibiootikumid ja üldjuhul arstid neid enne analüüside tegemist välja ei kirjuta, kuna nende kõrvaltoimed on organismile väga koormavad ning ohtlikud. Seega
BAKTERID,VIIRUSED Bakterite ja viiruste erinevused: Viirused Bakterid 1. Paljunevad elusates rakkudes 1. Paljunevad pooldudes 2. Viirustel puudub rakuline ehitus 2. Bakterid pn ainuraksed Baktereid kasutakse-toiduainete valmistamiseks Viirusi kasutatakse-vaktsiinides Inimese organismis on vaja elavaid paktereid 1) lõhutavad toitaineid 2) sünteesivad vitamiine Vaktsiin-haigustekitajatest valmistaud ained, mille viimine organismi hoiab ära sellesse haigusesse haigestumise Viiruste osatähtsus looduses ja inimese elus: looduses Inimese elus ALGLOOMAD Algloomad osatähtsus inmeste ja looduses: looduses Inmese elus · Toiduks suurematele · On olulised maakera geoloogilise organismidele(kalad) mineviku uurimisel
haigustekitajaid. Asuvad kaelal, kaenla all, vaagnaõõnes, kõhuõõnes ja kubemes. ..asub rinnaku taga ning seal valmivad osa lümfotsüütidest. Täiskasvanutel taandareneb. ..asub kõhuõõnes ning hävitab haigustekitajaid, puhastab organismi mürkainetest ning lagundab punaseid vererakke. ..tüvirakkudest valmistatakse lümfotsüüte. .. hävitavad haigustekitajatest baktereid ("söövad ära"). .. toodavad antikehi ning tapavad organismi viirusnakatunuid rakke. 38 7 Hingamiselundkond 7.1 Hingamiselundid Järjesta hingamiselundid õiges järjekorras. Märgi joonisele bronhid, hingetoru ja ninaõõs. Hingetoru ehk trahhea Neel Kõri Kopsud Ninaõõs Bronhid ehk kopsutorud 7.2 Hingamine Seleta kuidas inimene hingab. Pilt on toodud abiks. ______________________________________
- vere või teiste kehavedelike kaudu (HIV, hepatiit) - emalt lootele (HIV, punetised) - siirutajate vahendusel (marutõbi, puukentsefaliit) 29 Viiruste vastu saab ennast kaitsa, lastes ennast vaktsineerida. Vaktsiinid on niisugused ained, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. BAKTERID Bakterid on üherakulised, kõige väiksemad elusorganismid. eeltuumsed organismid st et nende rakkudes pole tuuma. Bakterid paljunevad pooldudes. Toitumiselt jagatakse bakterid autotroofideks (valmistavad ise orgaanilist ainet) ja heterotroofideks (toituvad orgaanilistest ainetest). Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku. Anaeroobsed bakterid eluks hapnikku ei vaja. Bakterite osa inimeste elus:
piirkondades (a-e): a) närvisüsteem - marutõbi, puukentsefaliit, ajukelmepõletik, lastehalvatus; b) hingamisteed - viiruslik nohu, gripp; c) nahk - tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised; d) maks - viiruslik maksapõletik; e) seedekulgla - viiruslik kõhulahtisus. Kuidas viirushaigustest hoiduda? Üks viis ära hoida viirushaigustesse nakatumist on vaktsineerimine. Organismi viiakse vaktsiinid näiteks süstides. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Uusim tehnoloogia kasutab vaktsiinides kunstlikult valmistatud molekule, millest viirused koosnevad. Vaktsineerimisel hakkab inimese organism tootma selle viiruse vastaseid erilisi valke (antikehi). Kui vaktsineeritud inimene nakatub vastava viirusega, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust kergelt. Et organismil tekiks püsiv kaitsevõime, on vaja vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade järel
§ Puudub tuumamembraan. § Nukleoid ei pooldu mitoosiga. § Kaheahelaline, helikaalne ja hästi keerdunud DNA molekul § Plasmiidid - väikesed tsirkulaarsed DNA molekulid, paiknevad tsütoplasmas genoomist sõltumatult Eosed § Nimetata ka spoorideks, endospoorideks. Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. §
varasel uusajal samme nende pidurdamiseks. Kui inimesed aga lihtsalt asetsesid pideva (endeemilise) kõrge suremuse tingimustes, siis sellega reeglina lepiti, nagu nt vaesusegagi. Pigem tegeldi mõnede toonaste humanistide poolt kõikvõimalike utoopiate väljamõtlemisega, millede puhul ilmneb, et hädade põhjuseks peeti inimeste endi rumalust, ehk teisisõnu polnud selge sotsiaalsete protsesside olulisus ja nende analüüs haiguste levikus, ammugi siis arusaam haigustekitajatest. Viimaseid käsitleti valdavalt nn miasmide teooria raames (mis tähendas siiski ka positiivsete sammude kasutuselevõttu, nt laipade matmist kiirkorras taudide ajal, aga ka soode kuivendamist juba aastasadu tagasi, eesmärgiga vältida sealsete ,,aurude" levimist, kanalisatsiooni jms teket on juba mainitud). 18. sajandil hakkasid aga kujunema olud, mis viisid uue meditsiinikorralduse, sj tervishoiusüsteemi tekke ja riigi üha suurema sekkumiseni kodanikega seotud sanitaaroludesse
64 3 tooraine maht 10 … 20 korda, mistõttu perliidi mahukaaluks kujuneb 80 … 180 kg /m . Perliit parandab kasvupinnase õhurežiimi ning niiskustasakaalu ning avaldab seega soodsat mõju taimejuurte varustatusele õhu ning veega. Reaktsioonilt on perliit neutraalne. Ta on vaba ka haigustekitajatest ning kahjuritest. Osakeste läbimõõdu poolest on perliit võrreldav liivaga. Siiski ei sobi perliit lisandiks turbapõhistesse kasvupinnastesse, kuna tulenevalt väikesest mahukaalust ei segune ta turbaga kuigi ühtlaselt. 2) Vermikuliit Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas pehme läikiv kivim, mida kasutatakse mullasegudes niiskuse hoidmiseks ja õhustatuse parandamiseks. Vermikuliit tõstab mõnevõrra kasvupinnase aluselisust, mistõttu väheneb lupjamistarve
anum Sharp-safe). Sellised anumad peavad vastama nõutavatele normidele (vedelikukindlad, suletavad, läbipaistmatud, torkekindlad). Ärge kunagi laske kogumisanumal üle täituda ning ärge hakake kogumisanumat mujale ümber kallama või tühjendama. Samuti ei tohi anumast midagi välja võtma hakata ega sinna jõuga sisse suruda. Desinfitseerimine ja puhastamine Kiirabiteenistuses on desinfitseerimise ja puhastamise eesmärgiks hoida töövahendid haigustekitajatest vabad. Õigesti valitud desinfitseerimisvahend, mida kasutatakse õigesti (nõutavas koguses ja nõutava toimeajaga), põhjustab haigustekitajate jääva inaktiivseks muutumise või suremise. Et personalil oleks lihtsam paljude erinevate instrumentide ja pindade desinfitseerimiseks sobivad võtted valida, peaks igas kiirabikeskuses olema hügieeni- ja puhastusplaan. Taolisest plaanist on kasu ka kvaliteedi tagamisel. Samuti peaks igas kiirabi
annaabi.ee 
