Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hagiavaldus maakohtule tsiviilasjas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, kinnisasja, saun, hageja, hagi, renoveeritud, ilmnes, originaal, kamina, ilmnenud, aprillil, hagiavaldus, kinnistusraamatus, ostuhinna, kinnisasi, kantud, nimele, korstnapühkija, hüvitamist, kasutusluba, isikukood, kostja, otstarbe, müügileping, hagiavalduse, ostmiseks, majaga, läbirääkimisi, lepiti, esmalt, niiskuskahjustus, uurimiselja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust
5 K müüs H-le 10.04.2016 kinnistu suurusega 1000 ruutmeetrit, makstes selle eest 100 000 eurot. Kinnistu turuhind müümise ajal oli 120 000 eurot. Kuu aja pärast hakkas H tegema kinnistul haljastust ning mõõtis kinnistu üle. Selgus, et kinnistu suurus ei langenud kokku maakatastris märgitud suurusega ning maatükil tähistatud piiridega. Ülemõõtmisel ilmnes lahknevus 200 ruutmeetri ulatuses. H teatas K-le, et alandab hinda hinna alandamisest 200 ruutmeetri hinna võrra. Hinna alandamise avalduse tegi H 10.10.2016 ja nõudis enammakstu tagastamist. Väiksema kinnistu turuhind müümise ajal oli 60 000 eur. 1. Kas H -l on õigus alandada hinda? Hüpotees: H-l on õigus hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel. (Hinna alandamine ei ole nõue, seetõttu ei saa kirjutada “H-l on õigus nõuda hinna alandamist”) 1. Müügileping (võlasuhe)
seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le. B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise lepingu vorminõuded. A müübki korteri C-le. Kolme kuu pärast müüb C korteri edasi B töökaaslasele, kes maksab 10 000 euro võrra kõrgemat hinda kui B ise oli kavatsenud maksta. Saades töökaaslaselt teada korteri hinnast, leiab B, et on A pahauskse tegevuse tõttu kaotanud hulga raha ning soovib B-lt VÕS-i alusel kahjutasu nõuda. Kas B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist? Kui jah, siis millises summas? AÕS § 119
1 järgi peab olema notariaalselt tõestatud. Ei esine võlasuhte lõppemise aluseid VÕS § 186 mõistes. 2. Rikkumine. Kohustuse sisu – VÕS § 76 lg 1 järgi peab kohustust täitma vastavalt seadusele. VÕS § 77 lg 1 II lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. Maja peab vastama keskmisele kvaliteedile. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüja kohustus oli tagada, et korsten on keskmise kvaliteediga ja ohutu. Kas kohustust on rikutud? – VÕS § 100 järgi on tegu kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 217 lg 1 järgi korsten ei vastanud lepingutingimustele, kuna VÕS § 217 lg 2 järgi: P1 – kokkulepitud omadused puudusid; ei P2 – ei vastanud otstarbele, mida ostja soovis kasutada või otstarbele, milleks
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud. AÕS § 74 kohaldamise seisukohalt pole aga oluline mitte see, kas kaasomanikud on kasutuskorras kokku leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega
- Kas valduse äravõtmine toimus valdaja nõusolekuta? JAH, ühtegi seadusliku alust ei olnud. Kas seadusvastaselt? JAH, Seadusvastaselt, sest reegline saab valduse ära võtta vaid valdaja nõusolekul. 3) AÕS § 41 lg 1- kas O ületas hädakaitsepiire? Vastus:O tegevus oli õiguspärane. Maastikuauto kaasus Kitsal Nõmme tänaval pargib naabrimees N pidevalt kinnisasja üürnik Ü värava ette oma suurt maastikuautot selliselt, et Ü ei saa autoväravast välja sõita. Ü on selle peale maruvihane ja tahab teada, kas ta võib N-i auto jõuga ära vedada? Lahendus: 1) A on valdaja või valduse teenija. + 2) Valdust rikutakse. - § 40 lg 3 valduse rikkumine: valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Asi võetakse ära salaja või jõudu kasutades ehk
ole võimalik. Seevastu aga võivad asjade kogumid olla ühe tervikliku kohustusliku lepingu objektiks, näiteks ostu-müügi või üürileping. II Lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip NB! Asjaõiguste üleandmisel kehtib abstarktsiooniprintsiip - võlaõigusliku kausaaltehingu (causa) ja asjaõigusliku kokkuleppe eristamine. Müügilepinguga kohustub müüja asja üleandmiseks ja ostja tasumiseks, asjaõigusliku lepinguga kohustub müüja omandi üleandmiseks. 1. Lahutamispõhimõte Range vahetegemine, võlaõigusliku (obligatoorse) kohustustehingu ja asjaõigusliku täitmistehingu vahel, on väga oluline. Mõlemad on lepingud, aga erineva sisuga. Ostu tõttu kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
tõttu kahjustatud isikul on võimalik leping eksimuse alusel tühistada TsÜS § 92-le tuginedes ja nõuda TsÜS § 101 lõike 1 alusel enda asetamist olukorda, kus ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks sõlmitud. Alternatiivina on võimalik nõuda lepingu täitmist koos teatamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisega VÕS § 14 lõike 2 kaudu VÕS § 115 alusel. Kaupleja teavitamiskohustusega liitub teabe hankimise kohustus nende asjaolude osas, mida kaupleja või teda esindav müüja ise ei tea, kuid mida on tarbijal õigus teada. Selleks peab müüja vajadusel ise hankima tarbija jaoks olulise teabe, võttes ühendust tootjaga või muu pädeva isikuga. Kaupleja peab vajalikku teavet andma ka siis, kui ostja seda ise otseselt ei küsi. Selleks peab kaupleja asjaolusid hindama tarbija positsioonilt vaadates. Krediidiasutus peab enne arvelduskrediidilepingu sõlmimist teavitama tarbijat: 1) krediidi ülempiirist
et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. (3) Kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Prokuura äriõiguslik üldine esindusõigus, mis annab prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud tehingutes. Tal on keeld kinnisasja võõrandada ja koormata ilma vastava õiguse andmiseta prokuuras ja kandeta äriregistris. Teiseks äriõigusliku esindusõiguse liigiks on volitus ettevõtja majandus või kutsetegevusega seotud tehingute tegemiseks. Isik aga kellele on antud volitus teha teise isiku majandus või kutsetegevuses kõiki tavalisi tehinguid ei või eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut. Lepingu sõlmimisel tuleb kindlasti kontrollida kas isikule antud volitus
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
· Loomad Loomi ei loeta asjadeks, kuid neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid.Teisiti on sätestatud omaniku õigused: looma omanik peab oma õiguste kasutamisel järgima loomakaitse erisätteid. ·asjad: vallasasjad, kinnisasjad Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjaks on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. ·õigused: absoluutsed, relatiivsed 2. asjade kogumid, varandus Vallasasjad Asendatavad määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest. Kinnisasjad ei ole asendatavad, sest need on õiguslikult kordumatud. Asendatavad: käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
See aga ei tähenda, et üürileandja võib üüritasu igal ajal oma äranägemise järgi tõsta. VÕS § 299 näeb ette üüri tõstmise eelduse, s.o üürileandja ühepoolne üüri tõstmise õigus kehtib üksnes juhul, kui pooled ei ole seda kokkuleppega välistanud, tulenevalt dispositiivuse põhimõttest. Nagu öeldud, siis VÕS § 299 lg 1 kohaselt eeldatakse, et üürileandja võib tähtajatu üürilepingu korral tõsta üüri järgmiselt: 1) kinnisasja, laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki üürimise puhul iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest; 2) möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise puhul iga kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. VÕS § 299 lg 2 kohaselt peab eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist
(Tarbijakaitseamet, 2017) Võlaõigusseaduses § 53 lg 4 on eraldi välja toodud millistel puhkudel lepingule ei kehti 14-päevane taganemisõigus. (Tarbijakaitseamet, 2017) Müügitingimustes piisab kui välja tuuakse konkreetse e-kauplusega seotud tingimuses, mille puhul ei kehti 14- päevane taganemisõigus. Müügitingimuste koostamisel on oluline kasutada mõisteid ,,garantii" ja ,,müügigarantii" nende õiges tähenduses. (Tarbijakaitseamet, 2017) Garantii on müüja vabatahtlik lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund (VÕS § 230 lg 1). (Riigi Teataja, 2001). Kui kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale ilmneb puudusi, hoolimata garantii olemasolust vastutab müüja müügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS §-le 218 lg 2)
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
kasutamiseks seadusest. Asja suhtes kohaldatakse reeglina asja asukohamaa seadust. Asjaõigus sisaldab eelkõige norme, mis reguleerivad isiku suhet asjasse. Asjaõigusseadus võeti vastu 9.juunil 1993 ja jõustus 1.sept 1993. Asjaõiguse allikad: 1. Põhiallikas:asjaõigusseadus 2. Eesti vabariigi PS 3. TsÜS 4. Asjaõiguse rakendamise seauds 5. Kinnisturaamatuseadus 6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat.
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus
Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest. Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse
16. Vallasasja seadusjärgse omandamise viisid (eeldused) 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) 18. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 19. Kinnistusraamatu koosseis 20. Kinnistusregistri koosseis 21. Eelmärke, vastuväite, keelumärke ja märkuse olemus 22. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid 23. Piiratud asjaõiguste järjekoha vanuseprintsiip 24. Kinnisomandi mõiste 25. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 26. Kinnisasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 27. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 28. Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) 32. Reaalservituut (mõiste, tekkimine, lõppemine, teeniva/valitseva kinnisasja omaniku õigused) 33
Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui viis aastat, arvates osaniku ühingust lahkumisest või väljaarvamisest. (3) Kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud konkurentsikeeldu endise osaniku suhtes ja ühingu huvid seda nõuavad, võib kohus ühingu nõudel kehtestada konkurentsikeelu käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtajaks. 4. Täisühing, milles on kolm osanikku, võttis aktsiaseltsilt laenu. Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma, sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei
C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib. Näide2: kahju hüvitamine 1044 lg 3 annab kehavigastuse/tervisekahjustuse puhul võimaluse esitada igal juhul hagi ka deliktiõi- guse alusel. Näide 3: tasu avalik lubamine + leid A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi. B leiab kassi ja toob tagasi. 1. leiutasu võimalik nõuda vastavalt tasu avalikule lubamisele 2. leiutasu näeb ette ka asjaõigusseadus tüüpnäide: ravivead (tervisehoiuteenuse osutamise leping + tervisekahjustus) 4
teist seisukohta defineerida väga lühidalt). 4. Ootamatud ja kõige mõjukamad argumendid tuleks jätta vaidluse lõppu. 5. Jätta endale võimalus väitlus kokku võtta (nn viimase sõna õigus). VÄITLUS KOHTUSAALIS Kas ja millises menetlusetapis toimub kohtuistungil väitlus? Sisulise arutamise näidisskeem: Eelneb eelmenetlus Kohtusse pöörduja kannab ette oma pöördumise sisu (süüdistus, hagi, kaebus vms) Vastaspool annab pöördumisele oma hinnangu (tunnistab süüdi, võtab omaks, vaidleb vastu vms) 1. Uuritakse tõendeid (kuulatakse üle pooled, tunnistajaid, esitatakse kirjalikke tõendeid jms) 2. Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool) 3. Viimane sõna või repliik→Kohus läheb nõu pidama lahendi tegemiseks. LOOGIKAVEAD
kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on menetluse pikku alguseks aeg, hetkest, mil riigil tekib vastutus isiku ees tema õigusi kaitsta ja kuni lõpliku lahendi jõustumisega. Inimõiguste kohus on hoidunud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisis
Kanne on deklaratiivne, sest seaduses ei ole kirjas, et see on konstitutiivne. Juhul, kui kohtule saab teatavaks osaühingu juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle lepinguga esitada? OÜ võiks nõuda lepingu täitmist ja rohkem võimalusi pole. Sellega kaitstakse tsiviilkäivet, et lepingud jääksid maksimaalselt kehtima. 2 kaasus OÜ müüja OÜ ostja vahel sõlmitakse ML ja toimub osa käsutamine. Kas osa käsutamine on osa ülekandmine? Osa on õigus, käsutamine saab rakenduda asjale, aga mitte õigusele. Õigust saab üle kanda. Osa ülekandmine lahendatakse nõude loovutamise sätete järgi. Kas määrus tuleks tühistada? ÄS § 33 lg-d 5, 6. Küsimus on tegelikult selles, kas kande tegemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud või mitte. Seda saab vaadata dokumentide järgi, mis registripidajale esitatud on.
2. ruumiliselt piiritletav . 3. asja peab olema võimalus vallata.(tema üle peab oleme võimalik teostada faktilist võimu ). Loomad ei ole asjad, nende kohta kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Loomi kaitseb loomakaitse seadus. Asjade liigid Asjade liigitamiseks väga erinevad alused. Huvitab asjade liigitus millel õiguslik tähendus. Kõige tähtsam liigitus : · kinnisasjad (piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatus; Kinnisasja kooseisu kuuluvad ka kõik tema olulised osad, mis on maatükiga püsivalt ühendatud. · vallasasjad kõik mis ei ole kinnisasjad Asendatavad Tsüs §51, puuduvad individuaalsed tunnused.(Lepingu täitmise juure oluline). Kokkuleppeliselt võib asendatavale asjale anda asendamatu asja tähenduse. Asendamatud vallasasjad · Äratarvitatavad ja äratarvitamatud asjad:
kohustused. Võlausaldajatele tagatiseks üleandja solidaarne vastutus ettevõtte omandajaga 5 aasta jooksul. · Eristada tuleb ettevõtte omandaja ja võõrandaja vahelist suhet ning võõrandaja võlausaldaja ja omandaja vahelist suhet. Põhilised kriteeriumid, mida kohtupraktikas ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnatakse: ... ettevõtte tüüp; ... kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; ... üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete ja "omanike,, (osanikud, aktsionärid) ringi kattuvus; ... immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine (organisatsiooniline tegur on tavaliselt olnud suurema kaaluga töövaidlustes); ... kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; ... töötajate üleminek; ..
annaabi.ee 
