Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hagi rakendamine üürniku ja võlgniku vahel.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hagi, üürileandja, üürnik, õigusõpetus, mainor, aegumine, üürileping, kellaajal, hommikulKlassitöö nr.5 Hagi aegumine. Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.- Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse? TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25
nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.). Esitame kohtusse isikulise hagi Felixi vastu Erose õiguste kaitseks. In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE. Isikuline hagi on see, mille alusel me mingi isikuga kohtus käime; st selle isikuga, kellel on meie ees kohustus kas lepingust või deliktist tulenevalt, st kellelt me soovime, et ta PEAB midagi kas ANDMA, TEGEMA või KOHUSTUST TÄITMA (G. 4, 2).
4.3.8 tegema Üüriobjekti säilitamiseks õigeaegselt kapitaalremonti, teavitades sellest Üürnikku kirjalikult vähemalt [päevade arv sõnadega] ([päevade arv numbritega]) päeva ette. Üürnik võib nõuda kapitaalremondi tegemist, kui Üüriobjekt on saanud Üürnikust mittetingitud asjaoludel oluliselt kahjustatud; 4.3.9 Üürileandja ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida üürnik hoiab Üüriobjektil või hoones, kus Üüriobjekt asub, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest. 4.4 Üürnik on kohustatud: 4.4.1 kasutama Üüriobjekti hoolikalt ja vastavalt Üüriobjekti sihtotstarbele; 4.4.2 hoidma Üüriobjekti korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema sellele hooldusremonti; 4.4
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käeso
hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik? 1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin 2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha 4. Õigussuhte sisu: Urmo ja Kaarle Urmol on kohustus raha üle anda; õigus saada auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto. 5
lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning vastava kokkuleppe olemasolul kohaldatakse seaduses sätestatut. VÕS kohaselt on eluruum kas elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Elamuna tuleb mõista kas siis elamiseks mõeldud hoonet või selle osa. Seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vormi, seega võib sõlmida seda vormivabalt. NB! VÕS § 274 kohaselt loetakse üürileping tähtajaga üle 1 aasta sõlmituks tähtajatult kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama eluruumi üürnikule üleandmisest alates. Üürilepingu poolte põhilisteks kohustusteks on üheltpoolt üürileandja kohustus anda üürniku kasutusse asi ja teiselt poolt üürniku kohustus maksta selle eest tasu. Kui on saavutatud kokkulepe üleantava asja suhtes, siis võime öelda, et on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes küsimustes
ostu-müügilepingut, aga sõlmis rendilepingut. Töötajaga oli sõlmitud tähtajatu tööleping.Tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt- sellest etteteatamata,ka ei soovinud tööandja maksta lepingu ülesütlemisel hüvist.Töötaja leidis,et erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks ei olnud põhjust ja ta otsustas ülesütlemise vaidlustada. Töötaja sai teada töölepingu ülesütlemisest 6.jaan. 2014. Millal-st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval hagi aegub? Vastavalt TLS § 105. Ülesütlemise tühisusele tuginemine l 1 Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. See tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema alates 6. jaanuarist 2014 ja hagi aegub 5. veebruaril 2014. aastal. Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a
Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping
teisiti. Ehk, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud on kinnisasja osa. Par 51. Asendatav asi § 51. Asendatav asi muld,vesi,raha (1) Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. (2)Poolte tahtel võib asendatavale asjale anda poolte suhtes asendamatu-tool jms(individuaaltunnustega) asja omaduse, samuti vastupidi. Sellest sõltub lepingu tüvi.. üürileping jnejne sõltub sellest. Kui ma laenan midagi ja tahan tagasi saada täpselt sama asja, siis on see asendamatu. Laenulepingu puhul on nt asendatav asi, rahaline väärtus... § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa
4.2. Üürnik kohustub tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse sissemaksena jooksva kuu 5-10 kuupäevaks alates lepingu allkirjastamise momendist. 5-10 . 4.3. Kui tasutud summa on väiksem kui punktis 4.1 toodud summa, loetakse üür maksmata jäetuks. , . 4.1 , . 4.4. Käesoleva lepingu p. 4.1 alusel makstava üüri sisse ei kuulu tasu kommunaalteenuste kasutamise eest, mille üürnik kohustub tasuma igakuiselt lisaks Üüritasule vastavalt Üürileandja poolt esitatavatele arvetele (KÜ ja Eesti Energia). , . 4.1 , , , (KÜ, Eesti Energia). 4.5. Kommunaalteenuste kasutamise eest kohustub Üürnik tasuma igakuiselt 7 kalendripäeva jooksul vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvetele. 7 . 4.6.Üürnik maksab Üürileandjale tagatisraha suuruses ____ (____________________)
7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Vaja on kohtu luba, et teha olulisimaid lapse varaga seotud tehinguid. 7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane? Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget. 8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal (osakond), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, kui töö on tehtud ebakvaliteetselt tehtudning tähtaegadest pole kinni peetud. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kui ekspertiis tuvastab ebakvaliteetselt tehtud töö, siis jah. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kui asi oluliselt muutub,siis me loeme seda asja oluliseks osaks. 224. Kas asi ja selle olulised osad saavad olla eri isikute omandis? EI. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (Kui üürnik paneb tapeedi seina, muutub see asja oluliseks osaks ja omanikuks saab üürileandja. / Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu ) 225. Mis on ehitise olulised osad? Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 226. Kas ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi on ehitise oluline osa?
Eriti kehtib see meie suhteliselt karmis kliimas. Eestis reguleerib praegu elamispinna üürimist elamuseadus. Elamuseaduse keskne mõiste on eluruum. Seaduse kohaselt on eluruum elamiseks mõeldud omaette maja või korter. Valitsus on kehtestanud elamiseks kasutatavatele eluruumidele kindlad nõuded ning eluruumide üle peetakse arvestust. Eluruumide kasutamise õiguslikuks aluseks võib olla 1) omand eluruumile; 2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa seda endale veel lubada ja peavad endale üürima elamispinna. Kui välja arvata suulised pisitehingud, siis on üürileping üks kõige olulisemaid lepinguliike, millest pidevalt sõltub paljude inimeste igapäevaelu. Üürilepingu olulisuse tõttu on riik esitanud sellele elamuseaduses kindlad nõuded. Samasugused põhjalikud seadused reguleerivad üürileandja ja üürniku suhteid ka paljudes teistes maades.
3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Üürileandjal on õigus kontrollida Eluruumi ja Sisustuse sihipärast kasutamist, samuti muude Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teha Üürnikule rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. 3.2. Üürileandja kohustub: 3.2.1. võimaldama Üürnikul kasutada Eluruumi ja Sisustust vastavalt Lepingule; 3.2.2. tasuma õigeaegselt ja täies ulatuses vastavatele teenusepakkujatele Kõrvalkulude eest juhul, kui seda ei tee üürnik, tagamaks Üürnikule vastavate teenuste kättesaadavuse; 3.2.3. kandma Eluruumi ja Sisustusega seonduvad remondikulud, kui nende kandmise vajaduse ei ole põhjustanud Üürnik. 3.3. Üürnikul on õigus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi või töövõimetuid vanemaid. Teiste isikute majutamiseks Eluruumi on vajalik Üürileandja kirjalik nõusolek. 3.4. Üürnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis või Sisustuse osas parendusi või muudatusi üksnes Üürileandja eelneval
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Kui eestkostja sai nõusoleku maja müügiks siis on tehing korrektne, kui ei saanud kohtu luba siis ei ole. 7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane? Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget. 8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal(osakond), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kõigepealt toimub asjaolude uurimine. Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja ebakvaliteetsete töödega rikkunud töövõtulepingu tingimusi, siis kuulub hagi
7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu? Kui eestkostja sai nõusoleku maja müügiks siis on tehing korrektne, kui ei saanud kohtu luba siis ei ole. 7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane? Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget. 8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal(osakond), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kõigepealt toimub asjaolude uurimine. Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja
2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime) 4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus 5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte Lisaks seondub eenimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte. Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte. Kaasus 1 Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab, et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit. § 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude
Kodune ülesanne Vasta küsimustele oma sõnadega, viita seaduse sättele ja too juurde ka näiteid (üks, kaks). 1. Mis on õigussüsteem ja õigusharu? Õigussüsteem on väljakujunenud õiguse teaduslik struktuur, õigusharude kaupa, selle jagunemine mingisuguseks loogiliseks süsteemiks. Näiteks jaguneb õigus avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Õigusharu on osa või kogum õigussüsteemist, mis korraldab mingisuguse kitsa ala või rühma õigussuhteid. Näiteks haldusõigus, mis reguleerib ametivõimude tegevust. 2. Nimeta 2 eraõiguse ja 3 avaliku õiguse õigusharu? Eraõigus on see osa õigusest, mis reguleerib eraisikutevahelisi õigussuhteid, näiteks pärimisõigus ja perekonnaõigus. Avaliku õiguse osapooleks on riik, kes on alati jõupositsioonil (sest loob ju seadusi, kehtestab ja kontrollib nende täitmist jne), näitena võib tuua kriminaalõiguse (riik kehtestab seadustega piirid, mis on ühiskondlikult aksepteeritavaks k
Kinnisasjal saab olla 1 omanik. 53 prgh. § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kui asi oluliselt muutub,siis me loeme seda asja oluliseks osaks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui üürnik paneb tapeedi seina, muutub see asja oluliseks osaks ja omanikuks saab üürileandja. § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
2. Nõude maksmapanekut piirav vastuväide- nõue eksisteerib õiguslikult ent puudub õigus sundida kohustatud isikut teatud viisil käituma 4. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Teostamine- isikule kuuluvate õiguste kasutamine isiku enda poolt või riikliku õiguskaitse abil, sisusse kuuluva õigustuse realiseermine Kaitse- võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset Õiguste teostamise ajalised piirid 1. Tähtajaline õigus ja aegumine- nt üürileping, tööleping. Õigus ei saa ajaliselt piiramatult kehtida. Aegumine tähendab nõudeõiguse teostamise õiguse kadumist teatud aja möödumisel 2. Õigustlõpetavad tähtajad- tähtaja saabumisel nõuet enam maksma panna ei saa 3. Nõudest teatamise tähtajad 4. Vastutust ajaliselt piiravad tähtajad- nõude esitamine välistatud, sest võlgniku vastutus on seaduse järgi tähtaja möödumise tõttu lõppenud 5
kindlustuslepingu osaks? 2. Kas VÕS § 37 lg 3 järgi saavad kindlustuslepingu osaks olla üksnes tüüptingimused, mis on mõistlikule kindlustusvõtjale nii sisult, väljendusviisilt kui ka esituslaadilt eeldatavasti arusaadavad? 3. Kas kindlustusriski oluliselt kitsendav tüüptingimus on iseenesest vastuolus hea usu põhimõttega? Auto vargus eelnevalt võtmete kadumisega. Salva kindlustus loobus hüvitada kahju. 20. Ringkonnakohus kohaldas hagi rahuldamisel õigesti VÕS § 37 lg-t 3, mille kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Viidatud säte välistab lepingutingimuste hulgast tüüptingimuse kahel juhul - kui tüüptingimus on sedavõrd ebatavaline, et
......2124 8. Tehingu kehtetus..............................................................................................2527 9. Tingimuslik tehing............................................................................................2728 10. Esindamine......................................................................................................2932 11. Tähtaeg ja tähtpäev..........................................................................................33 12. Hagi aegumine.................................................................................................3435 2 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE _____________________________________________________________________________________ EKSAMI küsimus: mis on tsiviilõigus?
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1
kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on menetluse pikku alguseks aeg, hetkest, mil riigil tekib vastutus isiku ees tema õigusi kaitsta ja kuni lõpliku lahendi jõustumisega. Inimõiguste kohus on hoidunud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisis
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas
(nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Ehituse osad - Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Oluline osa – koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha)
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
▪ asendamise kulud ebamõistlikud ◦ Asja parandamise nõude eeldused: ▪ müüja õigus asendada ▪ parandamise kulud ebamõistlikud ◦ Parandamiskulude hüvitamine §222 lg5 • Lepingust taganemise õigus §116, §223 • Ostja kahju hüvitamise nõue §115 • Hinna alandamise õigus §112, §224 4. Müüja vastutuse ajalised piirangud • Müügilepingust tulenevad ostja nõuete aegumine ◦ Aegumistähtaeg TsÜS §146 ◦ Aegumise algus TsÜS §147, oluline erand VÕS §227 • Müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete aegumistähtajast tuleb eristada tähtaega, mille jooksul ilmnenud asja puuduste eest müüja vastutab §218 lg2 1.lause Kasutuslepingud Üürileping • Üürilepingu mõiste §271 • Üürileping sarnaneb rendilepinguga, mõiste osas vt §339 • Üüri- ja rendilepingu erinevused: ◦ Erisused objekti osas:
Ärinime valikul tuleb arvestada kaubamärkidega, st, et kui kellelegi on kaubamärk, siis teine ei tohi seda oma ärinimes kasutada. Sõnaselge nõusolek puudub, st tuleb tõlgendada tahteavaldusi. Tegi tahteavalduse nagu asutamislepingus on ettenähtud, st kas nõusolek hõlmab ka seda, et asutab ühingu temale kuuluva kaubamärgiga. JAH. A peaks minema kohtusse ja esitama avalduse sundlõpetamiseks (hagita menetlus). 12.03.2018 seminar III Ühingute organite otsused 4 kaasus Kas hagi on võimalik sellistel asjaoludel rahuldada? Kontroll: „milline oleks olnud 1 päev, millal saaks koosolekut toimuda?“ Päevakorras majandusaasta aruande kinnitamine, 60 aktsionäri. Ajatelg: 22.05 teade posti ja ajalehte, 30.05 koosolek + otsus, 01.10 hagi Rikkumise tuvastamine: Tähtajanõuete rikkumine teadete saatmisel toob kaasa otsuse tühisuse. Alati tuleb kontrollida teatamisenõuded üle, olenemata sellest, mida klient räägib
annaabi.ee 
