1. Герой русских былин, совершающий воинские подвиги. 2. перен. Человек очень большой силы, стойкости, отваги. прил. богатырский, -ая, -ое. Богатырские былины. Богатырское сложение (крепкое телосложение). Б. рост (очень высокий). Б. сон (очень крепкий). Lühiuurimus sõna “vägilane” Kokkuvõtte: Ma arvan, et sõna vägilane on tüüpiline vene keele jaoks, kuigi on ka kasutusel eesti keeles. Aga eesti keeles kasutatakse pigem sellise sõna nagu jõumees. Vene keeles on ka rohkem väljendavaid sõnu, sünonüüme ning ülekantud tähendust on ka rohkem. Sõna vägimees on bõliinasüžees(lugulaulud) peategelane-kangelane. Vägilane [Kalevipoeg] tulnud Peipsi kandist ja tahtnud puhata
Jõgeva Põhikool PIRNIPUU Lühiuurimus Henry Hanst 2 a klass Jõgeva 2013 PIRNIPUU: Leht 1. Tiitelleht Leht 2. Sisukord Leht 3. Pirnipuu leht, Pirnipuu õis, Pirnipuu vili, Pirnipuu kasvutingimused Leht 4. Herbaarleht Leht 5. Kasutatud kirjandus Pirnipuu. Lehed on ümmargused või ovaalsed, 3-8 sentimeete- rit. Lehed pealt läikivad ning kasvavad tihedalt. Kuivamisel muutuvad lehed mustaks. Pirnipuu leht. Pirnipuu õitseb mais. Õied valged, umbes 3 sentimeetri läbimõõduga. Tavaliselt 6 kuni 9 õie kaupa. Pirnipuu õis. Viljad on pirnikujulised, ümmargused. Tavaliselt roheli- ne või kollane. Viljad on magusad ja mahlased. Pirnid valmivad septembri või oktoobrikuus....
Lühiuurimus Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus Janne Mägi,Anita Stüff,Samantha Laar Keda me küsitlesime ja miks? Me küsitlesime kümme üheksa aastast poisi, tüdrukud ja kümme täiskasvantud meest ja naist. Küsitlesime nii kuna tahtsime teada erinevusi täiskasvanu suhtlemis viisitel ja laste suhtlemis viisitel. Küsitlesime järgmisi küsimusi: Kas olete: 12 10 8 Tüdruk 6 Poiss 4 2 0 Tüdruk Naised Poisid Mehed Mitu minutid päevas räägite? 8 7 6 5 60min 4 120min 160-240min 3 2 1 0 Tüdrukud Naised Poisid Mehed Millist suhtluskanalit eelistate suhtlemisel: 12 10 8 Silmast silma ...
Sagedus-jaotustabelid Sõna: on ja mis ei toidu kordade arv: 56 47 31 28 17 Diagrammid Chart Title 60 50 40 30 20 10 0 Järeldused Järeldusteks võib öelda, et populaarsemateks sõnadeks olid: "on", "ja", "mis", "ei", "toid Ma sain teada, et tervelt ühe lehekülje peale kasutati sõna "on" 56 korda, ning kuna leh tatistiline lühiuurimus: kui palju kasutatakse mingeid teatud sõnu nad. Seda on hea lihtne teha. a saada mitu korda on mingit kindlat sõna kasutatud. Otsisin välja 20 populaarsemat sõna -kasulikud-toitained-jattes-alles-tuhjad-kalorid aja sul sest suur ning kuid hävitab kerge 13 12 11 8 8 7 6 6
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõe...
KAS LEIBADE HALLITAMISE KIIRUS SÕLTUB TEMPERATUURIST? Lühiuurimus Koostaja: Nimi Juhendaja: Nimi Koht, aasta Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
Lühiuurimus Kuressaare Gümnaasium Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940 Koostaja:Kadri Järvalt Klass: 9a Kuressaare,2009 Kunst 1930. aastail Realism Realism on moodne kunst, mis arenes üha suurema abstraktsuse suunas. Kunstinäitustel ja kunstielus tervikuna tervikuna moodustas see aga suhteliselt väikese osa, ülejäänu kuulus traditsioonilisele, rahvale enam arusaadavale kunstile. 1920. aastate lõpul toimus realismi taassünd ka moodsas kunstis. Realism avaldus sel ajal erinevates vormides, millele kunstiteadlased on andnud eri nimetusi. Üheks selliseks oli 1920. aastatel Saksamaal levinud ekspressionistliku tunnetega uusajalikkus. Aastakümne lõpul lisandus sellele selgelt klassivõitluse pitserit kandev sotsiaalne realism. Selle termini all on vaadeldud ka Mehhikos loodud maailmakuulsaid seinam...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismisosakond Teele Jänes Katriin Mats TEADLIKU KÜLASTAJANA PÄRNU JAHTKLUBIS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. TOITLUSTUSETTEVÕTTE PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI KÜLASTUS.....6 2. PÄRNU JAHTKLUBI RESTORANI TEENINDUSE PUUDUJÄÄGID JA ETTEPANEKUD PARENDAMISEKS...................
Joosep Kruusmaa Pärnumaa Kutseharidus keskus PK-09 Joosep Kruusmaa Siseturundus Lühiuurimus Juhendaja: Külli Sorin 2011 1 Joosep Kruusmaa Sisukord Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sisemine turundus............................................................................
******** Gümnaasium Lühiuurimus India 20. sajandil Koostas: ******* 9.b ******* 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Lühiajalugu......................................................................................................................... 4 Sisepoliitika......................................................................................................................... 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 5 Majandus............................................................................................................................ 5 Kultuur ja haridus..................................................................................
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid. Kahe maailm...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismi osakond Karina Lühi, Mare Paavel TEADLIKU KÜLASTAJANA LEHE KOHVIKUS Lühiuurimus Juhendaja: Tiina Tamm Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Autorid otsustasid külastatavaks ettevõtteks valida kohviku, kuna see võimaldab paremini ja hoolikamalt jälgida teenindaja käitumist ja ettevõtet ennast. Kuna Pärnus on kohvikute valik üsna suur, valiti kohvik, mis asub ühe autori elukoha lähedal. Käeoleva töö eesmärk on analüüsida ja hinnata klienditeeninduse kvaliteeti Lehe kohviku näitel
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statist...
Lühiuurimus Argentiina Koostasid: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................lk.1 2. Iseseisva riigi rajamine.....................................lk.2 3. Lühiajalugu.......................................................lk.3 4. Haridus..............................................................lk.4 5. Sisepoliitika ja majanduse areng 19. sajandil...lk.5 6. Majandus...........................................................lk.6 7. Välispoliitika.....................................................lk.7 8. Argentiina sõjad................................................lk.8 9. Kokkuvõte.........................................................lk.9 Sissejuhatus Argentiina on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentiina peamised tuluallikad on...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee.......................................................................................................
Advance- edasi viima, arendama, edutama 8. Advertisement- teadaanne, kuulutus, reklaam 9. Crapshoot- 10. Bias- kallakus, vildakus, viltusus, kalduvus Lk 32 1. Influence- mõju, mõjujõud 2. Lens- lääts, prilliklaas, silmalääts, luup 3. Disort- 4. Refer- tagasi viima, omistama, juhatama, esitama 5. Screwed- vints, pommis 6. Dealership- müügitehingute firma, tehingud 7. Purchase- ost, ostmine, omandama, soetama, ostetud kaup 8. Avoid- vältima, ära hoidma, hoiduma 9. Discourse- jutustus, lühiuurimus, suhtlus, mõtteavaldus 10. Decadent- dekadent, dekadentlik 11. Pile- hunnik, virn, kuhi, riit Lk 33 1. Tapped- raputama 2. Inquirie- uurima, teateid koguma, pärima 3. Banner- lipp, võitluslipp, plakat 4. Redecorate- 5. Identify-samastama, identifitseerima 6. Acorns- tammetõru 7. Bet- kihla vedama,, välja panema 8. Sophisticated- võltsitud, rikutud, elukogenu, elutark Lk 34 1. Prioritize- prioriteet, eelistus 2. Cohsive- 3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir.................................................................
Viimsi Keskkool Trevor Himma; Andri Väljaots Gustav Vasa Lühiuurimus Viimsi 2008 SISUKORD: SISUKORD:.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG.......................................................................... 5 UPPLANDI ALAMAADLIST PÕHJAMAADE KÕRGAADLIKS..........
Uurimisreferaadi maht ulatub 8-15 leheküljeni. Aineõppe käigus, õppetundideks koostatavate referaatide maht võib olla väiksem. Orienteeruv lehekülgede arv lepitakse kokku vastava aine õpetajaga. Referaadi puhul on väga oluline kinni pidada refereerimise, tsiteerimise ja viitamise nõuetest. Puududa ei tohi kasutatud kirjanduse ja allikmaterjalide loetelu. 4 1.2 Teadusartikkel Teadusartikkel on lühiuurimus, mis on kavandatud ajakirjas või kogumikus avaldamiseks. Artikli pikkus sõltub uuritavast probleemist, autori suutlikkusest süvitsi minna, ent ka avaldamiskohast. Teadusartikli maht võib ulatuda paarist leheküljest mitmekümneni. 1.3 Uurimus Uurimus on teadustöö, milles põhiülesandeks on uudse informatsiooni pakkumine: teatava probleemi lahendus või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale.
HERNHUUTLUSE MÕJUD EESTI KIRIKU- JA KULTUURILOOLE Lühiuurimus Sissejuhatus 1720. aastatel sai Saksamaal alguse usu uuendusliikumine, mis rõhutas kõigi kristlaste vendlust, tõeliselt vagasid eluviise, südameheadust ning pühendumist Jumala teenimisele. Liikumist hakati selle sünnikoha järgi nimetama hernhuutluseks. Liikumine laienes üsna jõudsalt tungides luterlikele ja luterlusele lähedaste konfessioonidega naaberaladele (Sveits, Holland, Inglismaa, Skandinaavia maad)1 1730. aastal jõuavad hernhuutlased Balti
...................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ........................................................................10 LISAD LISA 1. Lühiuurimus III kooliastmes Sirje Nootre........................................12 LISA 2. Uurimistöö juhendamine põhikoolis Kadri Sõrmus .............................14 LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses Ivika Hein........... .20 LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala ......................................... .22 LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks Anu Toots ..................................31 LISA 6
4) Kas uurimismaterjalist piisab järelduste tegemiseks? 5) Kas tekst on sisule vastavlt loogiline, selge ja mõistmise huvides piisavalt üksikasjaline? 6) Kas teksti esitamise struktuur vastab väljaande tavadele ja kas alapealkirjad on omal kohal? 7) Kas skeemid ja tabelid on loogiliselt koostatud ning üldse vajalikud? 8) Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad? 9) Kas artikli keeleline külg on laitmatu? (2004: 249250) ESSEE Essee ehk lühiuurimus. Nende põhjal saab otsustada, kas õppija valitseb nii sisult kui keeleliselt ainetervikut, millest ta oma lühiuurmiuse teeb. Viiteid märgitakse normaalsel viisil ja viiteallikate nimistu koostatakse vastavalt juhtnööridele. Mida oodatakse esseelt? 1) Teemakäsitlus olgu ülesannetele vastav. Kirjutis peaks vastama pealkirjas olevale küsimusele. Kirjutaja osutab, et valitseb teematervikut, oskab keskenduda olulistele ning suudab käsiteldavat piiritleda.
nimetust ainult need kirjutised, mis järgivad oma mõttearenduses ja ülesehituses aegade jooksul väljakujunenud taotlusi ja reegleid. Esseedeks nimetatavate kirjutiste sisuline ja vormiline mitmekesisus seab üliõpilase küsimuse ette, missuguste nõuetega ta peab kasvatusteadusliku essee kirjutamisel arvestama. 1 8 Kasvatusteaduslik essee arvestustööna on üliõpilase poolt kirjutatud lühiuurimus mingist kasvatusteaduste ainevalda kuuluvast probleemist, milles tuginetakse loetud tekstidele, loengutel käsitletule või isiklikule kogemusele. Eesmärk Essee kirjutamine on tõhus vahend üliõpilaste ainealase teadlikkuse ning teadusliku mõtte- ja väljendusviisi arenemiseks. Hindamiseks esitatud essee põhjal saab hinnata aine valdamist üliõpilase poolt, tema teadustöö kirjutamiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid. Essee kirjutamine eeldab, et üliõpilane:
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
