Pronomeenid (asesõnad) mina LEKSIKAALNE JA GRAMMATILINE TÄHENDUS. Mis on sõna ilusatele leksikaalne ja mis on grammatiline tähendus? Grammatiline on ilusa (om)+te (mitmuse tunnus) +le (lõpp), leksikaalne on kaunis. MORFOLOOGIA PÕHITERMINID sõna, sõnavorm, sõne, morfeem, morf. Sõna on keele vähim terviklik üksus, millel on leksikaalne tähendus. Sõnavormid on ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad grammatilise tähenduse poolest. Sõne on sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morf on morfeemi esinemisjuht MORFIANALÜÜS EHK SEGMENTIMINE. Leia junktuurid ja pane sõnad õigesse lahtrisse: talus, talusse, taludes, taluski, terav, lihav, vägev, edev, mugav, lodev ei ole taabelis Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged
2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb:
EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb:
32. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed: RAAMAT 33. Fusiooniindeks näitab: MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 34. Sünteesiindeks näitab: MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 35. Sõnaraamatusõna ehk: LEKSEEM 36. Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE, SÕNAVORM, SÕNAVORMITÜÜBI REALISATSIOON 37. Millist afiksit märgib A sõnas walk – A? SUFIKS 38. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d)? SÜGELISED, PÜKSID 39. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? MINULE, ENT 40. Inkorporeeriv keel on keel, milles: GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on mõned vormid puudu 16
2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb:
3. Morfoloogia ei uuri SÕNAJÄRJE MÕJU LAUSE TÄHENDUSELE 4. Sõnaraamatusõna ehk LEKSEEM 5. Sisekohakäänded on ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 6. Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 7. Eesti keele algvormid ehk sõnaraamatuvormid on SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16
mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Igas keeles on palju ülearust- see toimib kui keele enesekaitse. · Sapiril oli kaks keele tüüpi:: 1) aktiivse struktuuriga 2) kausatiivsed keeled · Wolf- väidab radikaalsemalt, et keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. Eesti keel ja lingvistiline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Sama kehtib ka sooliste erinevuste kohta Aitäh kuulamast.
*Ta sai arud. 6. Grammatikaliseerumine on pikaajaline protsess, võib rääkida grammatikaliseerumise astmetest (kontiinuumist). Eesti keeles on kasutatut terminit ,,grammatikaliseerumise kalle" (cline). Ebaõnnestunud eestikeelne vaste, parem ja arusaadavam oleks ,,grammatikaliseerumise kulg" vms. Leksikaalne ühik > grammatiline sõna > kliitik > liide Teisisõnu: leksika > süntaks > morfoloogia Kliitik vahepealne iseseisva sõna ja grammatilise tunnuse vahel, n-ö toetub iseseisvale sõnale, nt inglise I'm, prantsuse j'ai. Liikumine toimub vabamatest suhetest rangemate suhete suunas, konkreetsest abstraktse suunas. Näiteid: Kaasaütleva lõpp on arenenud postpositsioonist: N GEN + kaasa > -kaa > -ga (vrd soome N GEN + kanssa) Kaassõnade areng: käändevormide kivistumine. Mõnikord side nimisõnaga on veel tunnetav (abil), kuid mitte alati (maha). Grammatikaliseerumine võib võtta palju aega, nii et ühe
). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks
Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks Analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente Areaalne liigitus jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv märgib objektide hulka (ainsus või mitmus) Aspekt väljendab verbiga väljendatava sündmuse ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon vastandus grammatilise kategooria 2 liikme vahel, 1 markeerimata ja II markeeritud Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju
*täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub *Isikuline: ei ole tunnust *Umbisikuline: -akse, -takse, -a (käi/a/kse), -d (tegel/d/i), -t, -vat, -ta (teh/ta/gu), -da *jaatav kõneliik: tunnust ei ole *eitav kõneliik: (ei, ära, pole) Lõpud: . . . . . . . Grammatilise analüüsi näpunäiteid Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud) Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada) Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse Kui 1) ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui 2)
tunnusteks. Allomorfideks nimetatakse ühe ja sama morfeemi erinevaid variante. Ühe morfeemi allomorfid kannavad kõik seega sama tähendust, erinevad üksteisest aga näiteks häälikulise koosseisu poolest. Eesti keeles on allomorfid näiteks -le (koera/le) ja -lle (ta/lle), mille mõlemaga antakse edasi alaleütlevat käänet. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Morfeemidest pannakse kokku sõnad ja sõnavormid. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus on sõnavormide moodustamist käsitlev vormiõpetuse osa. Morfoloogiline analüüs on sõnavormidest arusaamise käsitlev osa. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon. Sõnavormide moodustamiseks on kaks viisi: aglutinatsioon ja fleksioon.
rahu. Nimede parandamine pigem n-ö asjade parandamine, sest asjad muutuvad ja muutuvad ka sõnade tähendused, seega peegeldavad tähendused varasemat asjade seisu mida vittu. 3. Araabia: Sibawaihi grammatika Araabia kultuur sündis islami usuga 7. saj keskel. Tihti öeldakse, et araabia kultuur laenas palju Kreekast, kuid Sibawaihi süntaks ei näita sellest mingeid märke. Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. See on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. Sibwaihi süntaks keskendub rektsioonile, on elemente sellest, mida tänavu peetakse diskursuselingvistikaks, puudub abstraktse lause mõiste. 4. Kreeka 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega.
otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus. b) polügeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis keel maailma eri paigus iseseisvalt. c) monogeneesi teooria- teooria, mille kohaselt tekkis inimkeel üks kord inimkonna ajaloos ühes Aafrika asukonnas. Keel tekkis seega enne kui inimesed rändama hakkasid ja kõik tänapäeva inimesed on selle salga järeltulijad. d) tüpoloogiline liigitamine- keelte liigitamine grammatilise ja sõnalise sarnasuse alusel. e) genealoogiline liigitamine- keelte liigitamine nende päritolu alusel. f) algkeele rekonstrueerimine- algkeelte sõnade taastamine võrdlev-ajaloolise meetodiga nii, et saaks seletada, kuidas algkeele vormidest on keelemuutuse tagajärjel kujunenud tänapäeva sõnad. g) Uurali keelepõõsa teooria- kontaktiteooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi
Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka. Sõna – ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis kuulub kahele tasandile – leksikaalne sõna kannab sisulist tähendust; grammatilise sõna puhul lisanduvad mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud. Formatiiviks nimetatakse ühes sõnavormis sisalduvaid grammatilisi tähendusi. Morf on morfeemist mõnevõrra konkreetsem termin, tähistades strukturaalses lähenemises väikseimat võimalikku fonoloogiliste üksuste järjendit, milleks sõna on võimalik morfeemanalüüsi käigus jagada. Morf – morfeemi konkreetne realisatsioon sõnavormis
Areaalne liigitus: jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika: uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv: grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt: grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon: vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele
Areaalne liigitus - jagab keeled piirkondade järgi, kus neid kõneldakse. Artikulatoorne foneetika - uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Arv - grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu Aspekt grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi Binaarne opositsioon - vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element - kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega Denotatsioon- (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne
matus teineteisest. Ungari keeles esinevad helilised konsonandid. Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad. Ka grammatilise süsteemi alused on sellest perioodist, mida kutsutakse eelungari perioodiks. Järgmist keeleajaloolist perioodi nimetatakse vanaungari perioodiks. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Keskajal võib arvestata juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. (1) Ajalugu
Lühendid on oma täisvormidega võrreldes sekundaarsed, vrd nt TÜ Tartu Ülikool, ja neid võib nimetada sekundaarseteks ortograafilisteks sõnadeks. Sõna staatuse osas on keerulised järgmised näited, mida on nimetatud ahelliitsõnadeks (naised-lapsed nt). Need on lause, fraasi ja sõna piiril olevad nähtused. Ortograafilise sõna (=sõnavormi) määratlus: see on vahe, kirjavahemärgi ja/või lause algusega piiritletud märgijärjend. Grammatilise sõna all mõistetakse fonoloogilist või ortograafilist sõna, mida on tõlgendatud vastavalt keele morfoloogilistele kategooriatele. Grammatilise sõna mõiste on kasulik morfoloogilise analüüsi vahend siis, kui sõnavorm on struktuurilt mitmeti seletatav. (eesti keele viis, ingl cut) Struktuurilise mitmetähenduslikkuse üldterminiks on homonüümia, mis hõlmab nii fonoloogilist mitmetähenduslikkust ehk homofooniat kui ka ortograafilist
tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. · Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. · Laad e aspekt grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) · Eitus ebakaine, purjus, mittekaine Grammatiliste kategooriate väljendamine: (analüütiline, sünteetiline) · Afiksatsioon e aglutinatsioon tüvesid ja lõppe kokkuliitev keel?
3. „Otsekõne,?!“ saatelause + saatelause: „O(o)tsekõne!?.“ nt „Mart,“ täpsustas ema ja lisas: „mida sa mulle öelda tahtsid?“ nt „Mart!“ hüüdis ema ja käsutas: „Vii kohe prügi välja!“ 4. „Otsekõne,!?“ saatelause,. „Otsekõne jätkub.?!“ nt „Armas mees,“ ütles naine, „sa oled mulle kõige kallim.“ nt „Armas mees!“ hüüdis naine. „Sa oled...!“ V KIILLAUSE E KIIL Kiillause on ilma grammatilise seoseta teise lause vahele kiilutud lause, enamasti väljendab suhtumist, teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused.
väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat
Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks ja lõunahiina murderühmaks. Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu. Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud isoleerivate keelte hulka (sõnad on muutumatud ei esine sõnamuutmist ega sõnamoodustust). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel või sõnajärje abil (tegelikult on hiina keeles olemas liitsõnad ja tuletised). Hiina keeles on 4 erineva sagedusega tooni: kõrge toon, kerkiv toon, langev-kerkiv toon ja langev toon (on tavainimesele raske eristada ja võib segadusse ajada). Antud hetkel on hiina keel (Mandarin Chinese) maailmas populaarseim keel. On leitud, et Eesti keel ja Hiina keel võivad olla sarnased 6
Iga sõna on vähemalt üks morfeem. Morfeemid jagunevad vastavalt tähendusele tüvedeks (leksikaalne tähendus), liideteks (muudavad tüve leksikaalset tähendust) ja tunnusteks (grammatiline tähendust). Allomorf – morfeemil võib olla mitu välist kuju. Kui morfeem tähendab üht ja sama, ent esinemiskuju erineb, siis eri kujusid e morfeemivarianti nimetatakse allomorfideks. Sõnavorm – ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad lauses kasutatavuse poolest ehk grammatilise tähenduse poolest. 5. Morfoloogiline analüüs ja süntees. Morfoloogiline analüüs – leitakse sõnavormi tüvi ning lõpud ja neile vastav sõnaliik, kääne või pööre. Kui sõnavorm on mitmeti tõlgendatav, antakse selle kõige tõlgendused. Morfoloogiline süntees ehk vormimoodustus – ülesandeks on genereerida antud sisendsõnast kõik võimalikud muutevormid. 6. Sõnavormide moodustamise viisid. Aglutinatsioon, fleksioon
(nt käi/si/me, maja/ni). Morfeemid jagatakse nende mõistesisust ja funktsioonist lähtudes leksikaalseteks ja grammatilisteks morfeemideks. Tüved ja tuletusliited kuuluvad leksikaalsete morfeemide, tunnused ja lõpud aga grammatiliste morfeemide hulka. 2) Sõna ühelt poolt põhiline, teisalt mitmetähenduslik mõiste. Keele traditsiooniline baasüksus, mis kuulub kahele tasandile leksikaalne sõna kannab sisulist tähendust ja grammatilise sõna puhul lisanduvad mitmed mitteleksikaalsed tähendused, mida kannavad grammatilised tunnused ja lõpud. Nt lugesime = luge- leksikaalne sõna, -si tegevus toimus minevikus, -me tegijaid mitu, kõneleja nende hulgas. Sõna eri tasandid - 1.mees (sõnaraamatu märksõna, lemma). 2.mees, mehe, meest, mehesse... (ühe sõna grammatilised vormid e sõnaraamatusõna konkreetsed esindajad tegelikus tekstis e sõned). 3.mehelik, mehestuma, mehine, meeskond (tuletised
nooruse-eksitusi). 2 Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos? Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust narratiivisituatsioonis jutustaja -"isiku" kohalolekus, mis on muutumatu. Jutustaja saab oma narratiivis olla ainult "esimeses isikus" (v.a Caesar "Kommentaarides"). Romaanikirjanik ei pea valima kahe grammatilise vormi, vaid kahe narratiiviseisukoha vahel: kas panna lugu jutustama üks tegelaskuju või väljaspool asetsev "jutustaja". ,,Esimese pöörde verb" narratiivis viitab seetõttu kahele eri situatsioonile: jutustaja enda nimetamisele (nt Vergilius); tegelasele (nt Crusoe). Eristatakse niisiis kaht tüüpi narratiivi: 1) heterodiegeetiline - jutustaja puudub loost 2) homodiegeetiline - jutustaja on esindatud tegelasena
Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem `silm', vér `veri', szarv`sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad.
Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ebaolulisest • Oskab edasi arendada oma mõtteid • Loeb mõned sõnad kokku • Tunneb tähti • Teab arvude 1-10 järjestust
ÕELDIS NÕUAB KOMA! nt Ma ütlesin talle sama tooniga, nagu isa oli käskinud. // Ema ei teadnud, kui talle valetasin. 24. Põimlauses kasutatakse palju side-ja liitsõnu. nt Sest et, olgugi et jne // Olgugi et hilinesin, astusin ma siiski klassi. VII SEGALIITLAUSE -rindlause+põimlause SELLES LAUSES ON TIHTI KOMA JA JA NING EES. nt Ema ei teadnud, et õhtul külaline tuleb, sest keegi pole talle õelnud, ja otsustas õhtul kinno minna. VIII KIILAUSE - ilma grammatilise seoseta teise lause sisse kiilitatud lause, seletab või rõhutab midagi. 25. Mõttekriipsudega eraldamine. nt Räägitakse, et eile - ma ei tea, kas see vastab tõele - andis ta lahkumisavalduse. 26. Komadega eraldamine. nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. 27. Sulgudega eraldamine. nt Göthe (loe: gööte"´) on saksa kirjanik. NB! ÖELDIS! 1. -nud vormi võib lauses olla kolmes rollis 1.1 Täiend. nt Minu pihta pörutanud pall ehmatas kõiki. 1
muutumine. Fusiooni puhul on morfeemide piirid hajusad. Kumulatsiooni puhul on ühes morfeemis mitu tähendust ja muutumise puhul võib olenevalt ümbrusest ühe tähenduse väljendamiseks olla mitu erinevat morfeemi kuju. NT eitussufiksid hixkarya keeles. Sünteetilises väljendusviisis liituvad morfeemid sõnade lõppu, näiteks eesti keeles. Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu, näiteks inglise keeles. Reduplikatsioonis kasutatakse grammatilise tähenduse väljendamiseks tüvekordust. Nt läki-läki. On ka keeli, kus kasutatakse reduplikatsiooni mitmuse väljendamiseks. Mis on klusiiv? Klusiiv on keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie mina ja sina vs eksklusiivne meie mina ja tema. Välistatakse kuulaja. Kirjelda keeleuniversaale. Keeleuniversaalid on nähtused, mis peavad esinema kõikides maailma keeltes.
maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on täpsem Keeleline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused Keel ja mõtlemine · Kultuuriliselt tähtsate nähtuste, objektide jaoks leidub keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu · Kultuuriliselt ebaoluliste nähtuste ja objektide jaoks leidub vaid üldnimetus või paar erinevat sõna ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks, eskimotel on seevastu mitu erinevat sõna (lumi, mis on
). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr. Põhiprobleemid: · physei thesei vastandus. Kas keel on looduslik või inimeste loodud ja kokkuleppeline? Physei pooldajad: keel on jumalate poolt antud, laps õpib keele loomulikult. Thesei pooldajad: keel püsib normide alusel, ta on välja mõeldud ning kombestiku alla käiv, kokkuleppeline.
tüvevaheldusi (nt astmevaheldust, tüve¬vokaali teisendust ja kujuvaheldust), mis väljendavad grammatilisi tähendusi või kaasnevad vormimoodustusega. Kõigist eesti käänd- ja pöördsõnadest ei moodustata vorme ühtmoodi, vaid need jagunevad erinevate muutuvate sõnade rühmadesse ehk muuttüüpidesse, nt sepp-tüüp, õpik-tüüp ja hein-tüüp. Ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks õde, õe, õesse, õed, õdede on ühe sõna eri vormid, sest neis kõigis säilib sõnatähendus `kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus)
Grammatiline tõlgendamine Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Grammatilises tõlgendamises omab iga koma ja punkt tähtsust. Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lõikele 1 antud tõlgendus: „Sõnade „ja“ ning „teised“ asend KVTS § 164 lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna „teised“ ka sõnale „ja“ eelnevas lauseosas sisalduvat loendit, muutes viimase avatud loendiks.
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2)
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2)
25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Kirja liigid????????????? Tähestikud- ladina tähestik, kreeka tähestik?????????? 32. Morfoloogia, morfosüntaks Morfoloogia- vormiõpetus; uurib morfeemide moodustamist ja nende ühendamist sõnadeks. Morfosüntaks- ???????????????? 33. Morfeemianalüüs, glossimine Morfeemianalüüs- morfoloogiline segmentimine. Glossimine- grammatilise info lisamine. 34. Morfeem, morf, allomorf Morfeem- väikseim tähendusega keeleüksus. (nt majades=3 morfeemi: 1. maja + 2. -de + 3. -s) Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf- morfeemi variant (nt eesti keeles -t, lõuna -t ja õuna (0)) 35. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega. Seotud morfeemide liigid: 1) Afiksid - sufiksid - infiksid - prefiksid 2)
ebausklik, päikseline, põrgulik, taevane · Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või konstruktsioonide segiajamise tagajärjel: veskikivi>veski, suits+udu>sudu, kaitsepolitsei>kapo · Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv, veenma · Reduplikatsioon sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- või morfeemikordus: susapusa, sigrimigri · Deskkriptsioon: kriiks, kääks, mürts, pauh, solisema, vulisema, kohama, mühama. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust: esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi, omadusi, suhteid, seoseid: tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles
Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper
LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt. Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias. Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki: 1
IGASUGUNE TEADMINE ON RAJATUD MÄRKIDELE. SEMIOOTIKA ON EELTEADUS, ILMA EI SAA MIDAGI. Suri, arvates, et keegi teda ei mäleta. Charles Morris. – Pierce’i ideede populariseerimine. Õpetas semiootikat ameerika ülikoolides. Keeleteadus: Ferdinand de Saussure. Luges keelteülikoolis üldkeeleteaduste kursust. Keeleteadus 15. Saj saksa Võrdlev Täppisteadus Uus keeleteadus oli seotud grammatilise maailmavaatega. 1816 F. Bopp ja 1818 Rasmus Rask. Vennad Grimmid(vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased. Ja folkloristid. Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele. Kentum ↔satom 3. Loeng 16. September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma Märgid, tähendused, väärtused
Abipolitseinikuseadus näeb ette abipolitseinikule õiguse seaduserikkuja vahistada ning transportide ülekuulamiseks ning asjaolude selgitamiseks jaoskonda. Abipolitseinik tabab Klaara tegevuselt, mis tundub abipolitseinikule kahtlasena. Ta küll ei näe otsest õigusrikkumist, kuid kardab, et see võidakse toime panna. Selleks otsustab ta Klaara vahistada ning transportida jaoskonda asjaolude selgitamiseks. Kas abipolitseinik tegutses õiguspäraselt? Ei. Grammatilise tõlgenduse järgi, ei tegutsenud abipolitseinik õiguspäraselt. 3. Lahenda vaidlus Aasta 2009. Magdaleena on jõudnud pensioniikka ja soovib hakata pensioni saama. Selleks pöördub ta pädeva institutsiooni Pensioniameti poole. Enda isiku tuvastamiseks esitab Magdaleena haigekassakaardi, kuna ta pass on just aegunud ja uut ei ole olnud veel mahti teha. Pensioniameti töötaja keeldub haigekassakaardi alusel pensioni välja maksmast, kuna tegu ei ole
Presumptiivse üldistuse puhul võib mängus olla hiiglaslik korrastamata andmemass, millele viidatakse lihtsate siltidega, aga meil pole aimugi, kas suhe on ühe või teise võimaluse kasuks. II Analüüsi Hallapi soovituste põhjal Indrek Neivelti arvamusartiklit "Majanduskriisi kiituseks". A) Rekonstrueeri teksti argument (st. kõik järeldused koos eeldustega) – abiks on Hallapi teksti punkt 5. Seda tehes: otsi indikaatorsõnu, katseta kustutamise, grammatilise teisendamise ning lisamise meetodeid. Kirjuta välja või kopeeri oma kokkuvõttesse ainult argumendi osa. Autori põhitees on järgmine: „Majanduskriisil on tõeliselt häid külgi, mida esialgses ähmis lihtsalt ei nähta või ei taheta tunnistada.“ Ta argumenteerib seda järgmiselt: (Peidetud) eeldus 1: Majanduskriisiga kaasneb tööpuudus. Eeldus 2: Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise.
Leksikoloogia uurib sõnade tähendust ehk sõnasemantikat, sõnade päritolu ehk etümoloogiat, sõnade stiilivarjundeid, sõnade omavahelisi tähenduslikke suhteid (sünonüüme, antonüüme, homonüüme), sõnade püsiühendeid ehk fraseologisme.Nii grammatika kui ka leksikoloogia uurivad õigupoolest keeleüksuse vormi vahekorda tähendusega. Keeleteaduse haru, mis seab selle vahekorra uurimisel esiplaanile tähenduse (kas leksikaalse või grammatilise) nimetatakse tähendusõpetuseks ehk semantikaks. Keeleteadusehk lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. 20. saj domneeris keele olemuse kohta Saussure'i keelesüsteemi autonoomsuse tees keelesüsteem ja keelekasutus on autonoomses lähenemises üksteisest lahutatud; keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne
kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. •Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. •Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev) •Eitus – ebakaine, purjus, mittekaine 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Süntaktilised seosed: 1. Tasandilised seosed :
sõnadeks. 23. Morfeemianalüüs morfoloogiline segmentimine. 24. Morfeem, morf, allomorf Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. Morf on morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles. Allomorf on morfeemi variant. 25. Vaba ja seotud morfeem Vaba morfeem võib esineda iseseisva sõnavormina. Seotud morfeem saab esineda ainult koos teiste morfeemidega või sõnadega. Seotudmorfeem on enamasti grammatilise tähendusega. 26. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 27. Glossimine grammatilise info lisamine. 28
Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - on grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - . . . vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel kord verbivormina - «Sina tuled linna» -, kord substantiivivormina (nimisõnavormina) - «Linna tuled paistavad kaugele». Morfeem on keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune
.. Sest iga seadus peab ellu astuma, mis on kõigepealt võimalik ainult selle vaimse mõistmise abil....". Savigny määratleb tõlgendamist üldiselt kui seadusele omase vaimu rekonstrueerimist. Selleks tuleb end mõttes asetada seadusandja seisukohale ja tema tegevust iseeneses kunstlikult korrata, seega seadust mõttes uuesti tekkida lasta. Savigny järgi eristatakse tõlgendamise nelja elementi: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline (kvart): 1) grammatilise elemendi esemeks on sõna, mis vahendab üleminekut 9 10 seadusandja mõtlemisest meie mõtlemisse. Seega seisneb see seadusandja poolt kasutatud keeleseaduste esiletoomises; 2) loogiline element lähtub mõtte liigendamisest, seega selle üksikute osade vahelisest loogilisest suhtest; 3) ajaloolise elemendi esemeks on selle seaduse väljaandmise ajal antud õigussuhte õigusreeglitega määratud seisund
Kes peaks selle peendra ära rohima? 2. Paranda mitmuse omastav, kus vaja Näitlikute, madalikke, heasoovlikute, jändrikute, asemike, kõverikude, koorikute, nelikute, kaeblikute, maastikke, liustikute, eelikkude, petlikute, oivikute 3. Paranda mitmuse osastav, kus vaja Kuivikuid, kaheksandikke, riiklikuid, toorikuid, sõbralike, petlikuid, pimikuid, mõtlikuid, ämblikuid, pahklike II. Kirjavahemärkide kasutamine 1. Kasuta õigeid kirjavahemärke, lisa allajoonitud grammatilise nähtuse kohta käiv reegel. 1. Sel aastal on mardipäev teisipäeval 20 veebruaril. ......................................................................................................... 2. Sinna lähedale oli kerkinud juba mitu ilusat kõrget hoonet. ......................................................................................................... 3. Kalevipoja üks heategusid oli kolme neitsi vangis hoitud põrgupiigade päästmine. .............
annaabi.ee 
