TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Tallinn 2013 Teooria Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm.
substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes. GOD (süstemaatiline nimetus ,d-glükoos)- O2-oksüdoreduktaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk- flavoproteiin, sisaldab prosteetilise grupina (mittevalgulise komponendina) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. Glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule FAD kaasabil ja selle tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni edasises etapis osaleb POD (süstemaatilise nimetusega doonor: H2O2- oksüdoreduktaas). Samuti on POD koostiselt liitvalk- kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat- H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks
Tallinna Tehnikaülikool Kahjuksm pole asi ikka korras. Kindlasti ei teinud te apelsinimahla uurides 25-kordset lahjendust, vaid 250-kordse. Tehke lõpparvutus 250-kordse lahjendusega. Ja kindlasti leidke kirjandusest internetist andmed, millega oma tulemust võrrelda. 08.06.15. M.Kreen 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Protokoll on koostatud väga lohakalt. Isegi see pole selge, kas uurisite sidruni või apelsinimahla Palun koostage protokoll oma jõududega, ärge laske end eeskujudest eksitada 22.05. M. Kreen Liina Reimann 134537KATB
Tallinna Tehnikaülikool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Biokeemia labori protokoll 2011 Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele , D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juureolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. GOx on liitvalk e flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniinnukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 21.03.2017 16.04.2017 arvestatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides on laialdaselt
destilleeritud vett c) Kolmandasse katseklaasi võtsin 5 ml teisest katseklaasist ja lisasin 5 ml destilleeritud vett 11. Sain glükoosi standardlahusest kolm lahjendust kontsentratsioonidega: a) 0,25 mg/ml b) 0,125 mg/ml c) 0,062 mg/ml 12. Panen statiivi 6 kuiva ja puhast katseklaasi. Tähistasin need: 1, 2a, 2b, 3, 4, 5 NULLPROOV näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni Katseklaas Sooritatud tegevus KATSEKLAAS 1 (NULLPROOV!) Pipeteerisin 1 ml destileeritud vett + 3 ml tööreaktiivi + loksutasin ühtlase kontsentratsiooni saamiseks KATSEKLAAS 2a (PARALLEELPROOV!) Pipeteerisin 1 ml uuritavat lahust + 3 ml tööreaktiivi + loksutasin ühtlase kontsentratsiooni saamiseks
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia praktikum 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil ... ... ... Juhendaja: Malle Kreen 2015 Sissejuhatus Selles praktikumis sooritasin töö teemal glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoois oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus β,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib β,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on
Kui kasutatakse substraadi, mille oksüdeerimisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektofotomeetriliselt. Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: Taandatud substraat + H2O2 Oksüdeeritud substaat + 2 H2O POx-i toimel oksüdeeruva kromgeense substraadina kasutatakse bensidiini derivaate. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat (III), K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusele 410 nm. Reaktsioon kulgeb PO x-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. 2 Fe2+ +H2O2 + 2H+ 2 Fe 3+ +2 H2O Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on olulisene koht tööreaktiivil, mis sisaldab Gox, Pox, kaaliumheksatsüanoferraati (II) ja fosfaatpuhvrit pH 6. Tööreaktiiv oli valmistatud praktikumi juhendaja poolt. Tundmatu lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine
ensümaatilist meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensümm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit hapnikule, mille tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni järgmises etapis osaleb POD, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2012 Teoreetilised alused Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm.
Reaktsiooni pohimotteline skeem on sellinne: POD Taandatud substraat +H2O2 Oksudeeritud substraat + 2H2O (varviline) Kaesolevas toos kasutatakse POD substraadina kaaliumheksatsuanoferraat(II) POD kataluusib selles Fe2+ oksudatsiooni Fe3+ -ks. Millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumtsuanoferraat(III) annab lahusele kollase varvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. POD 2Fe2+ +H2O2 +2H+ 2Fe3+ +2H2O Too kaik. Tooreaktiivi koostis. 25 ml. · 2,5 mg glukoosi oksudaasi · 1,5 mg peroksudaasi · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH=6,0 · K-heksatsuanoferraat(II) 0,1%-list lahust sellises koguses, mis on vajalik kolvi vaba mahu taitmiseks kuni kaelal oleva margini. Uuritav proov.
Värvusetu Värviline Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II), K4[Fe(CN)6], nimetusega kollane veresool. POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 reedutseerimine H2O-ks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III), K3[Fe(CN)6], ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb POx-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH=6 juures. Peroksüdaas 2+ 2 Fe + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Töö käik: Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise ensümaatilise meetodi puhul on keskses rollis tööreaktiiv, mis sisaldab eelkirjeldatud ensüüme GOx ja POx, kromogeenset substraadi K4[Fe(CN)6] ja fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0.
Kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate nagu näiteks diaminobensidiin, tetrametüülbensidiin, samuti 2-tolidiin jt. Antud töös kasutatakse substraadina kaaliumheksatsüanoferraati(II) (K 4[Fe(CN)6]) ehk kollast veresoola. POx katalüüsib raud(II) raud(III)-ks ja vesinikperoksiid redutseerub veeks. Kaaliumheksatsüanoferraat(III) (K3[Fe(CN)6]) ehk punane veresool anna lahusele kollase värvuse, mis on dekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb pH 6 juures. Töö käik Tööreaktiiv on eelnevalt juba valmis tehtud, seega alustan tööd uuritava lahuse ettevalmistamisest. Kuna minu valitud uuritav aine on õunamahl, siis juhendaja näpunäidete järgi teen sellest 100-kordse lahjenduse. Selleks võtan 1 ml mahla ja pipeteerin selle 100 ml mõõtkolbi ning kolvi destilleeritud veega kuni märgini. Segan lahuse korralikult läbi. Et glükoosi kontsentratsiooni proovis kindlaks teha, tuleb koostada kaliibrimisgraafik
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 18.04.2012 09.05.2012 arvestatud: Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse tihti ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Meetod võimaldab määrata
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.3 Teostaja: 2016 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained jm) kasutatatkse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul.
.................................................................................. 7 Arvutused............................................................................................................ 7 Järeldused............................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 9 Sissejuhatus Laboratoorse töö 3.3 teemaks oli glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tegemist oli kvantitatiivse määramisega. Bioloogilise objektina oli kasutusel melon. Järgnevalt on toodud lühikokkuvõte glükoosist ja selle omadustest, samuti katse sooritamiseks vajalik teoreetiline osa ning seejärel katse kirjeldus ja järeldused. Teoreetiline osa Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahariidide sahharoosi ja laktoosi koostisesse. Loomsetes organismides on glükoos
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Töö nr. 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides kasutatakse ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes ning see võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. ,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas katalüüsib ,Dglükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liit- ehk konjugeeritud valk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. GOx-i molekul on dimeerne valk
Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika- loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3.Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust määrama, on sidrunimahl. Proovi saamiseks pressisin kõigepealt sidrunist välja väikese koguse mahla (1-2 ml) ning tegin sellest praktikumi juhendaja soovituste kohaselt 50-kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin 0,5 ml sidrunimahla automaatpipetiga 25ml mõõtkolbi ning täitsin kolvi kriipsuni destilleeritud veega. 2
Katse tulemused: 1) 0-proob 0,059ABS 2) Uuritav lahus 0,173ABS 3) Uuritav lahus 0,170ABS 4) Glükoosi lahus 0,25mg/ml 0,196ABS 5) Glükoosi lahus 0,125mg/ml 0,130ABS 6) Glükoosi lahus 0,62mg/ml 0,106ABS Kaliibrimisgraafik: Leiame saadud sirge võrrandi valemiga: Läbiviidud mõõtmiste alusel sain, et y1=0,170; y2=0,173 ja seega ykesk=0,172. Konsentratsioon, saadud andmete põhjal, võrdub : . Internettist: sidruni mahla tihedus d=1,026 g/cm3. Arvutan glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L-mahla lahjendustegur d-mahla tihedus Järeldus: Katse näitas,et absorptsioon kasvab kontsentratsiooni suurendamisel. Uuritavas lahuses (sidruni mahl) on 1,026% glükoosi.
4 1 ml glükoosilahust (0,25 mg/ml) 5 1 ml glükoosilahust (0,125 mg/ml) 6 1 ml glükoosilahust (0,062 mg/ml) Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Pärast tööreaktivi lisamiseks väärvus muutus kollakaks igas kasteklaasis. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Pärast reaktsiooni läbiviimist koostan kaliibrimisgraafiku ja selle abil leian glükoosisisaldust sidruimahlas. Kolv Optiline tihedus (ABS) Opt. tihedus 0 proov 0 proov 0,047 Sidrunimahl 0,083 0,036 KeskmineD väärtus? Sidrunimahl 0,091 0,044 Glükoosilahus 0,25 0,203 0,156 Glükoosilahus 0,125 0,114 0,067 Glükoosilahus 0,062 0,079 0,032
TÖÖ 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek Teooria Glükoosisisalduse määramiseks kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilsusele -D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus -D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja
Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.5. Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tallinn 2010 3. BIOKATALÜÜS 3.5 GLÜKOOSI SISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosi sisalduse määramiseks kasutatakse meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GODi spetsiifilisus substraadi suhtes annab võimaluse määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Seejärel osaleb POD, katalüüsides spetsiifiliste
kasutamisel. GOx on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes, mis võimaldab meetodit kasutada ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOx sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit hapnikule, mille tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. OH OH H O OH H O H GOD H OH H + O2 OH H O + H2O 2 HO H (FAD -> FADH2) HO
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.5. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: YAGB21 Liidia Nazarova 082550 Palun teha parandused. Tulemus sellega küll oluliselt ei muutu, kuid arvutuskäik peab siiski õige olema. M.K. 08.03.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb
GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Kasutatavad ained 3 viinamarja mahl, tööreaktiiv: Glükoosi oksüdaas(GOD), peroksüdaas(POD), K4[Fe(CN)6] 0,1 % vesilahus, 0,1 M Fosfaatpuhvrit ph 6. Kemism Glükoosi lahusele lisati tööreaktiivi, kus sisalduv GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GODis sisalduv flaviinadeniindinukleotiid abil oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja vesinikperoksiidiks. Edasi katalüüsib POD kromogeense substraadi kollase veresoola oksüdeerumist. PODi toimel oksüdeerub kollases vere soolas sisalduv Fe+2 Fe+3ks., millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerumine veeks. Tekkiv punane veresool annab lahusele hele kollaka värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Töökäik Kolmest etteantud viinamarjast uhmerdati välja 1ml klaari mahla. Saadud mahl lahjendati destileeritud veega 250 mlni. Õppejõult saadud glükoosi lahusest tehti kolm 4 kordset lahjendust. Esimesse katsekl
Biokeeemia laboratoorne töö No 2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla Õppejõude märkused: Glükoosi sisalduse määrmine. Kas kasutasite korrigeeritud optilise tiheduse väärtusi, millest on kontrollproovi OD maha arvatud? Sellisel juhul peaks graafikul olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. St et taas tuleb kasutada matemaatilisi manipulatsioone ning punktiparvest too sirge läbi tõmmata.
1. Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümde glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel, reaktsiooniproduktideks vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liitvalk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise osana flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit,
Peroksüdaasi reaktsioonil võib kasutada substraadina kaaliumheksatsüanoferraati (II) (see on kollane veresool). POx katalüüsib Fe2+ oksüdatsiooni Fe3+-ks, millega kaasneb vesinikperoksiidi redutseerumine veeks. Tekib kaaliumheksatsüanoferraat (III) (see on punane veresool), mis annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. Minu konkreetne tööülesanne oli glükoosisisalduse määramine sidrunimahlas, POx substraadina kasutasime kaaliumheksatsüanoferraati (II). Töö käik Tööreaktiiv Tööreaktiiv sisaldas 2,5 mg GOx, 1,5 mg POx, 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0 ning ülejäänud 0,1% kaaliumheksatsüanoferraati (II), et täita 25 ml mõõtekolb. Mina töötasin juba ettevalmistatud tööreaktiiviga. Uuritava lahuse ettevalmistamine Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õppeaine YKL0063 Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti
m - mee kaalutis, mg Esimene kolb : 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Teine kolb : 1. 0,725 D 2. 0,725 D Invertsuhkru hulk : 10,2 mg x = 100 * 10,2 * 100/ 1500 = 68,03 % Kahe kolvi keskmine redutseerivate suhkrute sisaldus : (65,3 + 68,03)/2 = 66,65 % Järeldused Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale : 1) fruktoosi- ja glükoosisisaldus õiemees vähemalt 60 grammi 100 grammi kohta; lehemees ja lehemee ning õiemee segus vähemalt 45 grammi 100 grammi kohta. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest sain redutseerivate suhkrute sisalduseks mees 66,65 %. Mee vabade hapete sisaldus Töö käik Kaalusin 10,02 g mett ja lahustasin selle 75 ml dest. vees. Tiitrisin 0,1n naatriumhüdroksiidiga (NaOH), indikaatoriks fenoolftaleiin. Tiitrimine pidi toimuma 2 minuti jooksul pH-ni 8,3.
Katse viga võis tulla ebatäpsel tiitrimisel või selles, et toores lillkapsas oli ka hoitud valguse käes. Mee kvaliteedinäitajad Teooria · Mesilased valmistavad mett põhilislt õistaimede nektarist, lisades ensüüme ja bakteritsiidseid õhendeid. · Mee põhiliigid: õiemesi, lehemesi ja mesikastemesi. · Mesi sisalbad 80% süsivesikuid,millest omakorda 85-90% moodustavad fruktoos ja glükoos. · Mee niiskusesisaldus on tavaliselt 15-20%. · Vabade hapete sisaldus kuni 50 milligramm-ekvivalenti/1000g. Mee niiskusesisaldus Töö käik 1. Katse tegemisel kasutasin ,,Medus" pärnaõiemett. 2. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. 3. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. 4. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
