muutub ühiskondlik eluhoiak, teisenevad soorollid jms, osadeks on sündivuse ja suremuse langus, rahvastiku vananemine, ränne jne. 19.sajand oli lääne ränderevolutsiooni aeg, sel ajal emigreerusid valged Uude Maailma, maailmasõdade ajal ränne pidurdus, samuti aeglustus pärast sõdu rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu Euroopas, kui samal ajal on rändama hakanud n-ö Kolmas Maailm. 4. Üleilmastumise algus: erinevad tõlgendused. Üldiselt peetakse globaliseerumist hiljuti alanud protsessiks ja võimalusi on palju. Näiteks: 1973.a naftašokile järgnenud neoliberaalse majanduspoliitika domineerimise algus, Aasia Tiigrite ülikiire areng 1970-80ndatel, kommunistliku bloki lagunemine, info-ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamise ja kasutamise algus. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist.
sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Rahvusvahelistumise kontseptsiooni sõnastasid 70ndate teisel poolel kaks Suurbritannia majandusteadlast - Buckley ja Casson. Buckley ja Cassoni teooria kohaselt saavad suured ettevõtted laiendada oma tegevust tervikliku sisemise struktuuriga, välistades konkurentide oskusteabe. 3. millised on rahvusvahelistumise makromajanduslikud aspektid? The degree of internationalization is measured by macroeconomic aggregates, particularly by foreign direct investment (FDI) and international trade. The focus is on the association between FDI and economic growth.
sarnased probleemid ja mured. See väljendub kasvõi massikultuuris, mida levitatakse ja tarbitakse kõikjal maailmas. Hollywoodi filmidel ja Mehhiko seebiooperitel on oma vaatajaskond nii Euroopa kui Aasias, McDonald’s ja Michael Jackson on üleilmselt tuntud kuulsused. Suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Näiteks 2003 aastal Kagu-Aasias puhkenud SARS-i epideemia tõttu vähenes Skandinaavia lennufirmade kasum ja paljud inimesed muutsid puhkuseplaane. Niisiis mõjutab globaliseerumisprotsess nii üksikindiviide kui ka firmasid ja valitsusi. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest: • majanduslik üleilmastumine – tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid (nn multinatsionaalsed suurettevõtted); • kultuuriline üleilmastumine – kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja - väärtused;
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis need tingimused 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001
ülimuslikkusel. otse valitud. Riigi igapäevast täidesaatev kui Riigipeal on vaid Valitsus toimimist juhib ka kohtuvõim. esindusfunktsioo moodustatakse valitsus ja n. Valitsus on parlamendi- seadusloomega parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit)
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
väärtus (seega võetakse eesmärgi saavutamisel arvese selleni jõudmise meetodid). 20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Kultuuripinged võivad põhimõtteliselt esineda viiel kujul. Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida (kaduda) side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon "lõpetab" kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega.
Suurbritannias ja Madalmaades algas tööstuspööre enne raudteede väljaehitamist tänu arenenud veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli kvalitatiivselt kõrgemal tasemel.); · monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest.
kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine.
Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra
kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Mis on avalik-õiguslikud institutsioonid ja miks nad head on: Riigil ei ole võimalik ja ka otstarbekas teostada kõiki avali-õiguslikke haldusülesandeid oma organite kaudu. Sellepärast antakse teatud osa nendest seadusega üle iseseisvatele õigussubjektidele, kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks (näiteks Rahvusraamatukogu, üldkasutatavad rahvaraamatukogud, aga ka raadio ja televisioon, Kultuurkapitali, Keskkonnafond). Oma tegevuses on nad sõltumatud, nad lähtuvad üksnes seaduse nõuetest 8. Kodanikuühiskond (lk.34-37) Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskond, mis hõlmab
muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei
*peaminister koostab valitsuse, mis peab saama presideni heakskiidu Enamasti kuuluvad president ja peaminister ühte parteisse Valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, kuid president saab selle õiguse ära võtta Valitsuse töö eest vastutab peaminister, kuid president osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon *tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid *nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud *täidab tseremoniaalseid kohustusi Valistus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal Valitsuse koosseis ja eluiga sõltuvad parlamendi toetusest *umbusaldushääletus Valitsuse erruminek annab riigipeale võimaluse saata laiali ka parlament
on võimalik reageerida majanduse kõikvõimalikele muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste
muudatustele. Kui enne 1970. aastat muutusid valuutakursid kord aastas või kahe jooksul ning börsidel hinnati aktsiaid ümber kord kvartalis, siis nüüd on valuuta- ja aktsiakursid tänu ülemaailmsele infosüsteemile pidevas muutumises. Infoühiskonna olulisim tulemus on maailma majanduse globaliseerumine. Info liikumise ulatus, kiirus ja kvaliteet lubavad tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoühiskonnas on inimesed märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei
uurimisobjektidega, võib-olla ka terve inimkonnaga. Loeng 3. Sugulus Sugulus + poliitika + majandus Nepotism – poliit- ja/või majandusotsused sugulaste heaks, mida ühiskond heaks ei kiida. Perekapitalism (nt Jaapan, Itaalia) – edukas ettevõtlusvorm. Kes on sugulane? Veresugulus – geneetiline/bioloogiline sugulus. Ka meie kasutame üldistavat terminit sugulane, mõeldes veresugulast, samas ei tähenda see alati tegelikku veresugulast. Sotsiaalne sugulus - Kasuvanemad - Sugulus vaimuga (ghost marriage) (lisaks Sudaanile erivormid ka Hiinas, Indias jne) - Ristivanemad (ajaloos ei tohtinud ristivanemad olla lähisugulased) - Preester kui „isa“ - Pater (sotsiaalne isa, kasuisa) ja genitor (bioloogiline isa, päris isa) Sugulaste klassifikatsioon Sugulase klassifitseerimine: läheduse või olulisuse alusel inimeste sugulusgruppidesse jaotamine moodustab
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
tasakaalustaja, et kirjeldada valitsuse peamist rolli. Sotsiaalsed probleemid. Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid pole võimalik likvideerida. Oluline on aga lõhede arvukus ja suurus. Ajalugu on näidanud, et kui lõhesid on ühiskonnas palju ja ükski nendest ei pääse domineerima, siis on ühiskond stabiilne. Juhul kui üks lõhe tüüp muutub domineerivaks, võib kogu elanikkond jaguneda kahte leeri ja sellisel juhul võib viia kodusõjani. N: Venemaa kodusõda, kus ühed kuulusid punaste, teised valgete hulka. Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Heaoluriik. Heaoluriik - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse,
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Oma kutsevalikutes
poole. Filosoofide ja psühhoanalüütikute Deleuze ja Guatarri kahasse kirjutatud raamatud kuuluvad poststrukturalistliku teooria sellesse voolu, mis väljendab rahulolematust seniste tõlgendusmeetotite ja teadmiste hierarhilise struktuuriga.Nende raamatute üks alusidee käsitleb nn risoomiteooriat.Risoomiteooria on hierarhiliselt ülesehitatud kirjeldussüsteemide kriitika.Hierarhilise ja vertikaalse ülesehitusega skeeme leiame nii keeleteaduses, keemiast kui ajaloost. Suurim nendest vertikaalsetest süsteemidest on Deleuezei ja Guattari hinnangul freudilikust psühhoanalüüsist pärinev Oidipuse kompleks, mille sisu seisneb selles, et erinevad psüühilised protsessid saab taandada traumaatilistele sündmustele, mil laps lahutatakse emast.Ema eemaldumine on Freudi järgi kõigi ihade algupärane põhjus.Deleuze ja Guatarri soovitavad selliste üldistavate ning ühetähenduslike tõlgendusskeemide järgimisest loobuda ja loobuvad ka ise.
ära kontakte teiste EL-i institutsioonidega, et oma arvamust kuuldavaks teha. Nagu ülal mainitud, väljastab arvamusi erinevate EL-i teemade kohta. EESC on nõuandev organ, kellel pole reaalset mõjuvõimu. Selle moodustavad president, kaks asepresidenti ja liikmete büroo. Kõik liikmed määratakse isikuliselt ning mitte organisatsiooni delegaatidena. Kuna enamik liikmeid on lähedalt seotud erinevate organisatsioonidega, on vältimatu, et nad ei esinda oma organisatsiooni huve. EESC liikmete nominatsioonid on esitatud liikmesriikide valitsuste poolt ning formaalselt määratud Ministrite Nõukogu poolt. Tööaeg on 4 aastat ning seda on võimalik pikendada. Regioonide komitee Liikmeskonna ja liikmeks saamise poolest sarnane EESC-le, liikmed määratakse 4-aastaseks perioodiks Ministrite Nõukogu poolt. Koosneb regionaalsete ja kohalike omavalitsuste esindajatest. 56-liikmeline liikmete
tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) on ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega (uute ettevõtete rajamisega) seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni ning tasustamisja motiveerimismeetodeid juba olemasoleva väljakujunenud organisatsiooni tegevusse. Siseettevõtjaks (intrapreneur) on suurema organisatsiooni töötaja, kellele antakse vabadus ja rahaline toetus uute toodete, teenuste, süsteemide jne loomiseks ning ei pea järgima ettevõtte tavapäraseid rutiine ja reegleid. Seega üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. 1. Palgatööd asendav ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase
nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg, Monaco, Kuveit Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia. Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd väärse positsiooni Eesti ühiskonnas. 3.Kindlustada vähemusrahvuste poliitika usaldusväärse teabe ja sotsiaaluuringute süsteemiga. KESKKONNAPOLIITIKA 1.Rahva tervisenäitajate parandamiseks loome süsteemi keskkonnast tulenevate ohu tegurite väljaselgitamiseks ning nendest põhjustatud riskide minimeerimiseks. 2.Meie metsanduspoliitika eesmärk on metsade säästlik kasutamine, tagamaks nende bioloogilist mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust praegu ja tulevikus. Selleks tuleb tõhustada metsajärelevalvet ning rakendada metsavarude taastamise tagatisraha põhimõtet. 3.Tasakaalustatud arenguks ja inimese tervise ning looduskeskkonna kaitseks tuleb jõuda
--- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse! Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta. ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti Oma mõjujõu tõttu on enamik programmidega haaratuid keskmise või kõrgema sissetulekuga Jõukamate kodanike pikem eluiga võimaldab neil kauem programmidest osa saada Maksustatavate sissetulekute lagi nivelleerib vaeste ja rikaste panuse erinevusi (ei
Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. Tegutsedes monopolina on nüüd võimalik saada ka monopoli kasumit. Kartellilepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule. Enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada. Selliseks kaubaks on näiteks bensiin. 11. Piirkulu ja piirtulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Loeng 8: Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale? Innovatsioonisüsteemi on võimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt ja ühiselt panustavad uute tehnoloogiate arendamisse ja levitamisse. Omavahel tihedalt seotud institutsioonide süsteemis luuakse ja vahetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke teadmisi ja oskusi ning see süsteem moodustab valitsusele raamistiku innovatsioonipoliitikate kujundamiseks. Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor, aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel. Innovatsioonisüsteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on:
mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad. 1. Mõjukad inimesed Muutused olenevad inimestest. Teatud inimestel on selliseid isikuomadusi ja nad võtavad enesele rolle, mis võimaldavad neil muutuste protsessis veenvad ja mõjukad olla. Mõelge, millised on mõjukad inimesed teie elus. Mis neid teistest eristab? Olles selle küsimuse esitanud ja võimaluste üle mõtisklenud,, koostasin ma mitu erinevat kirjeldust
Kuulub eelkõige keeleteaduste alla. Presuppositsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada. H. P. Crice vestlust juhtivad maksiimid: anna nii palju infot kui on vaja; anna ainult olulist infot. Sotsiaalsed võrgustikud Selle all peetakse silmas inimsuhteid. Seda uurib kaks lähenemist: Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistus (kes tahab kellega suhelda Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist (kes kellega tegelikult suhtleb). Sotsiaalse võrgustiku keskel asuvad inimesed omavad rohkem võimu ja neil on rohkem tutvusi. Sotsiomeetria. Rajaja Jacob Moreno. Uurib enamasti inimestevahelisi suhteid mingisuguses grupis. Uurija läheb mingisse gruppi ja teeb seal sotsiomeetilise küsitluse: iga grupi liikmed peavad ütlema kui palju talle meeldivad teised grupi liikmed, või kui palju ta tahab teistega suhelda. Selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
