Kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale peaaegu tühine. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korilusest ja küttimisest loodusele tekkinud kahju. Kui algselt oli loomulik iive tasakaalus, siis nüüdisajal on inimpopulatsiooni astmeline kasv seda muutnud ning ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Meid ümbritev keskkond on loomult isereguleeruv, kuid viimastel aastakümnetel on selle üle võimust hakanud võtma globaalprobleemid, mille tõttu on loodusel täielik õigus näidata meile näpuga ja heita süüdistav pilk. Kas ja miks on üldse tähtis muretseda maailma saatuse üle? Tihti arvame, et endalgi on muresid piisavalt ning lihtne oleks seda küsimust ignoreerida. Meile loetakse pidevalt peale sõnu, kuidas ja mille pärast peaksime tegutsema parema tuleviku nimel. Õpetusi tule...
Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ooke...
Üks tänapäeva muinasjutt Ameerikas, Georgia lähistel elas kord üks 13-aastane tüdruk, kelle nimeks pandi Nathalie. Ta oli juba väiksest saati unistanud tantsust ja muusikast, kuid tema isa ja pahaloomuline võõrasema, kellel olid Nathalie vanused kaksikud, olid mõlemad reaalainete õpetajad ning sundisid ka pisikest tüdrukut tohutu matemaatikaõpiku taha istuma. Ta vihkas seda. Mitte ükski mürk ei suudaks väljendada seda piina, mida tundis õrnatundeline Nathalie arusaamatuid valemeid silmitsedes. Kaksikud Thom ja Bill olid aga, vastupidiselt oma "kasutule" õele, juba eelkoolist saati teada- tuntud tegijad selles vallas. 7-aastaselt olid nad näidanud oma klassijuhatajale, kes koolis tõeline tegija on; 9-aastaselt näidati direktorile koha kätte; 10-aastaselt ajas Bill matemaatikaõpetaja hulluks ja 12-aastaselt võitis Thom vanema astme matemaatikaolümpiaadi, kus ta peale...
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul). Lokaalselt iseloomustab liikumist kiirus ja globaalselt saab seda kirjeldada trajektoori abil. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele (kulgliikumine) keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus (pöördliikumine). Liikumine võib seisneda ka keha mõõtmete ja kuju alalises muutumises. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid: 1...
Aafrika riikides on palju viljakat põllumaad, seega on lahenduseks sealse põllumajanduse arendamine. Selle asemel, et näiteks suurtel aladel eurooplastele lõikelilli kasvatada, saaks Aafrikas kasutada põllumaad inimeste toitmiseks. ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel kaotatakse või raisatakse globaalselt ühes aastas umbes 1/3 inimtarbimiseks toodetud toidust ehk ca 1,3 miljardit tonni. Arenenud riigid on halvas mõttes eeskujuks, sest Euroopas ja USAs raisatakse toitu 10 korda rohkem inimese kohta kui näiteks Aafrika ja Aasia vaestes riikides. Mõistlik tarbimine, liigseks osutuvate toiduainete andmine heategevusele, ümbertöötlemine söödaks või väetiseks on kõik head moodused mitme probleemi leevendamiseks. Arenenud riigid...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik...
ja 1985. aasta vahel avastati keskmiselt 10 uraanileiukohta ühe aasta kohta. Hilisemad allikad on arvutanud Hiina uraanilademete reservi suuruseks 1,7 miljonit tonni, millest Hiina vajab 250'000 300'000 tonni aastaks 2020. Kodumaine tootmine ja eksport Hiina Qinshan'i tuumajaam oli sisepoliitiliselt kavandatud tootma ja haldama ilma välisriikide sekkumiseta. Praeguseni peaks see operatsioon kulgema sujuvalt, väheste riketega. See näitab, et Hiina tuumaenergia tööstus on globaalselt konkurentsivõimeline. Illegaalne salakaubavedu Suureks probleemiks on illegaalne tuumakütustega kaubitsemine, eriti endises Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopa maades. Praeguseni siiski Hiina Aatomienergia 5 Agentuuril pole olnud kokkupõrkeid illegaalse tegevusega ning kasutusele on võetud tugevdatud tuumakütuse haldus. Keskkonnaküsimused...
Riigid on erinevad ja samuti kultuurid see tähendab, et globaalseks muutumiseks peab igale poole viima uusi ideid või vähemal midagi muutma, sest vastasel juhul võib ees oodata läbikukkumine. . Inimesed kes tahavad midagi saavutada peavad olema väga motiveeritud, edasipüüdlikud, sihid peavad olema suured, kuid mitte ebareaalsed. Ideed head aga mitte ülepingutatud, lihtsus on geniaalsus ja vähem tänapäeval rohkem. Alustada tuleb lokaalselt samas mõtelda globaalselt , töökus ei vanane kunagi, sest ilma selleta ei jõua kaugele...
osa tagasi maapinnale), soojeneb selle mõjul-----väheneb kosmosesse suunduv soojuskiirgus Õhus on CO2 0,03% (kui infrapunane hajuks takistamatult oleks praeguse +15 asemel maakera keskmine õhutemp-18.C Põhjus- industrialiseerimine- suurenenud CO2 vabanemine, aeglaselt tõuseb ka CH4 1900. aastal oli õhus 0,029% CO2, tänaseks on see näitaja jõudnud 0,032%ni. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% Peamise kasvuhoonegaasi CO2 kogus on praegu suurim möödunud 420 000 aasta jooksul ja tõenäoliselt suurim isegi viimase 20 miljoni aasta jooksul. Viimasel 20 aastal on saastehulga kasvu peamiseks allikaks olnud autoliiklus. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7C. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul...
Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE...
(Idem. 63 lk.) 12 3.2 Nälg Nälja peamiseks põhjuseks on vaesus. Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti. Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. (Guido Ilves. 1999. 174 lk.) Hetkel arvatakse 1,08 miljardit inimest läbi ajavat vähemaga kui 1 USD päevas. Neist 798...
Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust....
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Jaamade paigutusel on vaja leida kompromiss määramise täpsuse ja maksumuse vahel. Eriotstarbelistes uuringutes määratakse sademeid radariga. Kuigi meteoroloogias määratakse sademeid intervalliga 3, 6, 12 või 24 tundi, hüdroloogilistes analüüsides kasutatakse enamasti kuu või aasta sademete hulka. Aastane hulk varieerub globaalselt suurtes piirides, < 250 mm/year kuni >2500 mm/year (Joonis 2.4). 12 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.4. Keskmine aastane sademete hulk (cm). Eesti vaatlusvõrk ja andmed on esitatud joonisel 2.5. Joonis 2.5. Eesti sademete mõõtmise jaamad ning aastase keskmise sademetehulga muutused....
Evolutsiooniline regress- eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega Takson- süstemaatika üksus, mis tahes süstemaatika kategooriasse kuuluv organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähem nõudlikule keskkonnale. organismirühm (nt. Rebane, kiskjalised, imetajad, selgroogsed). Hierarhiline süsteem- süsteem, mille üksused e. taksonid koonduvad järk-järgult Väljasuremine- on taksoni hukkumine lokaalselt või globaalselt . Üksuste liikide või kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. Eristatakse foonilisi rühmitamises- riik, hõimkond, klass, sugukond, perekond, liik. väljasuremisi ja massilist väljasuremist....
Endogeenne geoloogia Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Kirjelda Maa siseehitust - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? - Mille poolest erineb mineraal kivimist? - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? - Nimeta tardkivimeid - Mis on geostruktuur? Too näiteid - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip?...
Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss...
Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
Maailma mastaabis on magevee tarbimise 3 põhilist alajaotust põldude kunstlik niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus ehk lihtsalt olme. Globaalsest veetarbest kuni 90 % läheb niisutuse, 7 %tööstuse ja 3 % olme sfääri. Tööstuse ja olme tarbimismahud võivad kunstliku niisutuse suhtes ka suuremad olla, kuid igal juhul on kunstlik niisutus globaalselt suurim magevee tarbija. Niisutuse all mõistame ka kõige söödava kasvatamist, näiteks ühe tonni kautsuki saamiseks kulub 2500 tonni vett. Mõelda vaid, siis kui palju vajab terve inimkond toitu ja milline kogus vett ainuüksi selle kasvatamiseks juba kulub. Veehoidlate vee-energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu)...
Seega teoorias on riiklik sekkumine kindlasti taunitav. Samas ilmselt keegi ei ole praegu valmis aktsepteerima neid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi, mis leiaks aset siis, kui mingit sekkumist ei toimuks ning finantssüsteem lastaks globaalselt allavett. Riik on nii-öelda usalduse viimane aste, sest ainult riigil on õigus raha trükkida ja makse koguda. Ajaloost on õnneks võtta ka näiteid edukatest päästeoperatsioonidest ning sellest, mida kõike koledat on juhtunud siis, kui on jäetud sekkumata. Sekkumise puhul on muidugi selgelt risk, et rakendatavad meetmed on ebaadekvaatsed. Praeguse seisuga on turud oma hinnangu erinevatele meetmetele andnud. USA meetmeid peetakse ebaõnnestunuteks ja Euroopa meetmetesse...