Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad meile tööd, teaduse ja tehnika toodangut me tarbime ja mis peamine, need muudavad meie maailmapilti ja meie igapäevaelu. Inimesed on teaduse ja tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Teadus ja tehnika panevad meid mõtlema suurelt. Tänu nende hiilgavatele saavutustele oleme me kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda üle terve maailma inimestega ja kui sul on olemas arvuti või mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub sulle seljakotti. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on olemas
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga me puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Inimesed on tehnika saavutustest sõltuvuses. Enamik väidab, et teadus ja tehnika kujundavad meie maailmapilti, kas see on nii? Tänapäeval räägitakse palju sellest, et veel kolmkümmend aastat tagasi oli elu palju parem - polnud siis ei internetti ega arvuteid, mis laste tähelepanuvõimet ja silmanägemist kahjustaks. Kuid tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil , siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse
Tehnika muudab maailma Tehnikaga puutume me kõik kokku igapäevaselt. Võrreldes varasemaga on inimesed muutunud tehnikast sõltuvaks. Tehnikaga on inimestele toodud terve maailma informatsioon koju kätte. Üks suuremaid tehnika imesid on Thomas Alva Edisoni poolt loodud hõõglamp, mis tõi valguse paljudesse kodudesse ning muutis inimeste elu täielikult. Suuremaid tehnika muutusi 19saj lõpus ja 20sajandi alguses oli auto. Carl Benz lõi esimese sisepõlemismootori aastal 1879 ning 1883 juba valmis ka tema enda esimese auto. Tänu sisepõlemismootorile said innustust ka teised. Esimene auto mis saadeti masstoodangusse oli Henry Ford´i valmistatud Mudel-T. See oli suur samm edasi, inimesed said hobuste asemel palju tõhusama liikumisvahendi. Lihtsustus kaupade vedu, enam ei olnud massiliseks transpordiks ainult vedur, vaid hõlpsasti sai seda teha
Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine. 42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism. Dekonstruktsioon. 43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. LyotardI lõppematu avangardi kontseptsioon. 44. Pragmatism. Peirce, James. Richard Rorty. 45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege. Viini ring. Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa
ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste
Kõik kommentaarid