Loodus ei tunne riigipiire (0)

Loodus ei tunne riigipiire
Viimase sajandi jooksul on rahvastiku kiire kasvu ja tööstuse mitteloodussõbraliku käitumise tõttu tõusnud esile globaalprobleemid , mis seavad ohtu kogu inimkonna ja ültse elu säilimise sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd.
Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid , mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veeaur, CO2, metaan ja dilämmastikoksiid. Kõige märgatavam roll selles protsessis on siiski süsihappegaasil. Üheks CO2 tekitajaks on laialdane fosiilsete kütuste põletamine. Fosiilsete kütuste asemele tuleb leida alternatiivseid energiallikaid. Palju tõotavad on tuule- ja päikese- energia, mida kasutatakse mingil määral juba praegu. Praegu on väljatöötamisel ka termotuuma elektrijaamad , mis juhul kui need hakkaksid efektiivselt tööle võiksid energia probleemi täielikult kaotada. Termotuuma elektrijaamas ei tekiks ka radioaktiivseid jääke, mis on suur miinus tavalisele tuumajaamale. Alternatiivseid energiaallikaid ei ole vaja mitte ainult selleks, et vähendada CO2 juurdeteket. Fosiilsed kütused on taastumatud loodusvarad järelikult on niikuinii tarvis leida üks hetk mingi alternatiiv. Kiiresti on tarvis arendada välja tehnoloogiad , mis suudaksid asendada fosiilkütuseid ja oleksid samas ka arenguriikidele sobivas hinnaklassis. Ainult siis on võimalik, et globaalselt minnakse üle loodussõbralikumale energia tootmisele.
Väga lähedalt seotud teema on happevihmad , mis sammuti tekivad kütuste põletamise tõttu. Kütuste põletamisel sattuvad atmosfääri happelised oksiidid(SO2, SO3, NO2, NO ja CO2). Need oksiidid ühinevad veeauruga ja tulemuseks ongi happevihmad, mis tekitavad loodusele kahju. Lahenduseks on jällegi fosiilkütustele alternatiivi leidmine.
Loodukaitse peab sammuti toimima läbi riikide vahelise koostöö. Peamiseks põhjuseks on lindude ja mingil määral ka loomade ränne. Selle jaoks on tehtud ka hulgaliselt erinevaid leppeid.
Globaalsete probleemide lahendamiseks ja taime- ning loomaliikide säilitamiseks on riikide vaheline koostöö hädavajalik. Vaid üksikute piirkondade muutmisest jääb tihti peale liiga väheks.