oleks optimaalne arv 20. Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivi põletamisel tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn. ohtlike jäätmete hulka), siis tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. 3 Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused.
vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku
............................................................................................42 Termosfäär................................................................................................................42 Globaaltsirkulatsioon.......................................................................................................42 Pärirakkudes toimub meridonaalne tsirkulatsioon nii, nagu peab : ekvaatorile lähemale tõuseb õhk üles, et liikuda pooluse suunas ning poolusele lähemal asuva rakuseina läheduses taas allapoole laskuda...............................................................43 Jugavool...........................................................................................................................45 Euroopa kliima muutused ja inimese tervis.....................................................................46 Termiline ehk soojusstress.......................................................................................
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses
Kõik kommentaarid