Tallinna
Laagna Gümnaasium
Referaat
Magnetnähtused
Maa magnetväli
Kristiin
Zoova
2016
Maa
magnetväli.
Maa
magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb
planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja
tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest
lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid
aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa
magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised , mis tekivad
Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli
koondub. Magnetvälja
kasutavad navigeerimiseks mitmed looma- ja linnuliigid.
Iseloomustus.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristiinzoo
Õppematerjali autor
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Magnetnähtused Maa magnetväli 2016 Maa magnetväli. Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ja kahjulik UV-kiirgus hävitaks eluslooduse. Maa magnetvälja teevad osaliselt nähtavaks virmalised, mis tekivad Päikese ioontuule mõjul Maa poolustel, millesse magnetväli koondub.
Magnetväli ja püsimagnetid Magnetiit Antiik-Kreekas arvati, et omaduses teisi kehi ligi tõmmata väljendub kivimi hing. Leiukoha järgi (Magnesia linn Väike-Aasias) hakati selliseid kivimeid nim magnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magnetiidiga. Magnetväli Magnetväli on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud väli, mis toimib magnetilise vastastikmõju vahendajana. (Vrdl paigalseisvate laetud osakeste ümber on ainult elektriväli). Elektromagnetväli Rangelt võttes tekitab magnetvälja muutuv elektriväli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektriväli ja magnetväli koos moodustavad elektromagnetvälja (EMV). Püsimagnet Püsimagnet – aine, mida alati ümbritseb
Elektromagnetism Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamega pooli. Elektromagnet on ka magnet, mis vajab magnetvälja säilitamiseks ja elektrivoolu tekitamiseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada, kui paigutada pooli sisse rauasüdamik. Selles võib veenduda katse abil. Sobiva pooli saame, kui kerime pliiatsi ümber tihedasti mõnikümmend keerdu traati. Mähise ühendamisel taskulambipatareiga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Kui lähedada vooluga pool rauapurule, tõmbab see külge vaid veidi rauapuru. Raudsüdamikuga pooli mõju raudesemetele on suurem sellepärast, et vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Kuna raudsüdamiku magnetväli on samasuunaline vooluga pooli magnetväljaga, siis ta tugevdab seda. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes rida eeliseid: tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel, voolu väljalülitamisel kaob ka elektromagneti
30-l aastatel tõestati, et see on füüsikaliselt võimatu. Litosfääri laamad triivivad astenosfääril (mitte ookeanilisel maakoorel) kiirusega 2-20cm/a. Laamad paneb liikuma maa kiviainese soojusliikumine(konvektsioon). Analoogiliselt õhumasside liikumisele atmosfääris. Maateaduste Alused I (7.sept) Puudu Maateaduste Alused I (8.sept) Gaashiiud. Jupiter. Väljaarenemata täht? Koostises 90% H, 10% He. Ilmselt ka kivimiline tuum (10+ maa massi). Raadius ~70000km, tihedus 1,33 g/cm3, magnetväli 20000x maa omast suurem (sisemuses metalliline vesinik). Io aktiivseim vulkanism päikesesüsteemis (loodete energia vabaneb väävlirikka vulkanismina) Saturn. Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3. Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma. Uraan. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili. Neptuun. Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3. Pluuto. Kääbusplaneet
vektoriks. E-vektor on kokkuleppeliselt suunatud alati positiivselt laetud kehast eemale ja negatiivselt laetud keha poole (plussilt miinusele). Definitsioonivalemi kohaselt on elektrivälja tugevuse ühikuks njuuton kuloni kohta (1 N/C), mis on samane enamkasutatava ühikuga volt meetri kohta (1 V/m). 3.2.2. Magnetiline vastastikmõju Magnetiline jõud esineb liikuvat (kulgevat või pöörlevat) elektrilaengut omavate kehade vahel. Seda jõudu vahendab magnetväli. Magnetvälja kirjeldamine erineb elektrivälja kirjeldamisest, sest siiani pole magnetlaenguid avastatud, kuigi aegajalt tuleb teateid nende avastamisest. Püsimagneteid tuntakse juba väga kaua. Nimetus tuleneb Vana Kreeka linna Magnesia nimest, kust leiti kivisid, mis teisi külge tõmbasid. Sellest ajast tehakse katseid püsimagnetitega. Need katsed näitasid, et magneteil on kaks poolust: põhjapoolus (N),millele on omistatud plussmärk ja lõunapoolus (S), mille on omistatud miinusmärk.
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandek
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenem
VII.pdf VII ptk Vihmapiiskade sõltuvus suhtelisest õhuniiskusest Väiksemad piisad vajavad rohkem rõhku et koos püsida. Väikesed piisad vajavad kõrgemat õhuniiskust, 100le lähenedes aga piisad kasvavad kuni 20mikromeetri suuruseks Sool aitab piiskadel suuremaks kasvada Rahuliku keskkonna puhul langeb vihmapiisk kiiremini Vihmapiisa langemiskiirus Piiskade moodustamist mõjutab: 1. piiskade suuruste erinevus 2. pilve paksus 3. pilve vertikaalne liikumine? 4. Pilve magnetväli ja piiskade osakeste laetus Nt kihtpilv ülespoole õhuvoogudega ei tooda vihma. Äikesepilved aga mis kiiresti tõusevad toodavad sitaks vihma. Äikesepilve koostise muutus: Bergeroni jääkristallide teke: jääkristallid saavad oma vee ümbritsevast keskkonnast. Rõhk langeb ja veepiisk seetõttu aurustub, niiskust kasutab kristall ära. Piisade suurust mõjutab ka veel raskus ja alustavalt kõrguselt kukkumine. Sademete tüübid Loengute konspekt: 1. Maa ja tema atmosfäär
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid